Kas õpetaja ja õpilane võivad olla Facebookis sõbrad?
Facebookis peaks õpetaja sõbrustama kogu oma klassiga või siis mitte ühegi õpilasega.
Mäletan, kuidas minult 2008. aastal küsiti: „Kas sa polegi veel Facebookis?!” Tegin siis sõprade abiga endale Facebooki konto. Ja korraga muutusid kõik MSN Messengerid, Irc-galleriad ja Rated minu jaoks vanaks ja kasutuks. Avastasin, et Facebooki lehekülg on vinge, kuigi tekitab ka sõltuvust. Siis ei osanud ma veel arvatagi, et teen 2014. aastal osa oma töödest ja õpingutest Facebookis.
Kuid ka probleemid ei lasknud ennast kaua oodata. Nimelt tekkis peagi küsimus, mis on just viimasel ajal üha rohkem esil: kas õpetajad ja õpilased võiksid/peaksid Facebookis sõbrad olema ja kas osa koolitööst võiks/saaks teha Facebookis või mõnes muus suhtlusvõrgustikus, kus õpetaja oleks õpilastele pidevalt kättesaadav?
Suhtumine Ameerikas ja Soomes
Ameerikas ja Inglismaal ei kiideta õpilase ja õpetaja „sõprust” Facebookis heaks. Virginia osariigis mõeldakse koguni õpilase ja õpetaja Facebookis suhtlemise ning vastastikuste telefonisõnumite keelamisele. Soomes ja Eestis ollakse selles suhtes leebemad, mingit rangelt keelavat või lubavat reeglit selle kohta pole. Näiteks Soome YLE leheküljel avaldatud artiklis toodi esile, et Soome õpetajate ametiühing (Opetusalan ammattijärjestö, OAJ) lubab õpetajatel Facebooki „sõpruse” üle ise otsustada, kuid OAJ rõhutab, et netisõpruse puhul tuleb rangelt kinni pidada netietiketist ja moraalireeglitest. Näiteks isiklikest asjadest kirjutades riskeerib õpetaja oma autoriteediga. Teiseks peab võtma kõiki õpilastest netisõpru võrdsetena ehk sõbrustama kogu klassiga või mitte kellegagi. OAJ rõhutab, et õpilaste jaoks oled sa ka vabal ajal õpetaja.
Soomes tehtud uuringust selgus, et pooled õpetajatest on saanud oma õpilastelt Facebooki sõbrakutseid. Nendest 40 protsenti on võtnud kutse vastu. Ka minul on endisi õpetajaid sõbralistis, kuid pigem seetõttu, et nendest on saanud nüüdseks juba minu kolleegid. Üritan pidada tööasjad tööasjadena ja vaba aja vaba ajana selle sõna otseses mõttes. Aga kuna elan Helsingis samas linnaosas, kus asub ka kool, kus töötan, siis kohtun pidevalt nii metroojaamas, bussis, poes kui ka ostukeskustes oma õpilastega, kellele ainult teretamisest ei piisa ja kes tahavad ka mõne sõna juttu ajada. Seepärast ei soovi ma kodus ja päris vabal ajal interneti vahendusel mingisuguseid kontakte õpilastega. Kardan, et õpilaste postitusi võib tulla nii palju, et mulle väga olulised sõnumid kaoksid nende sekka ära.
Mitte sõbrustamine, vaid õppimine
Ma ise olen olnud õpilasena Facebookis õpetaja sõber – gümnaasiumi teisel aastal postitasime oma töid ja ka rühmatöid keemiaõpetaja tehtud Facebooki kontole. Lisaks esitasime seal küsimusi ja jagasime arvamusi. Nii kaasõpilased kui ka õpetaja vastasid reaalajas. Minu õpetaja Ari Myllyviitaga tehti intervjuu, mis avaldati nii videos kui ka trükis.
Ari Myllyviita rääkis, et võtab sõpradeks ainult käimasolevate kursuste õpilasi. Kui õpilased märkavad, et ta on päev enne kontrolltööd online, küsivad nad temalt üksteise võidu viimase hetke nippe. Myllyviita toonitab, et Facebookist on kohe näha, kui kellelgi läheb halvasti, ja siis saab ta appi minna. Paljud minu kursusekaaslased said koduseid töid tehes temalt Facebooki kaudu reaalajas nõu küsida.
Iltasanomates avaldatud artiklis kirjutab OAJ arendusjuht Nina Lahtinen õpetaja ja õpilase Facebooki-sõprust kommenteerides, et kui õpetaja aitab Facebookis ühte õpilast, siis peavad tema selgitused olema kättesaadavad ka kõigile teistele õpilastele ja sellest oleks tõesti palju kasu kõigile. Teisalt rõhutab Lahtinen, et Facebook on mõeldud eelkõige vaba aja veetmiseks ja pole hea, kui õppetöö ja vaba aja rollid sotsiaalses meedias segunevad. Olen Lahtisega samal arvamusel, sest eraelu on igale inimesele korvamatult tähtis, isegi siis, kui kodu ümbruses liikudes peab arvestama sellega, et sind märgatakse ja sa esindad õpilastele ka siis õpetaja rolli, on igaühel õigus oma eraelule.
Mida teie arvate?
Kas Eestis peaksid olema üleriigilised reeglid, mis reguleeriksid õpetaja ja õpilase sõprust sotsiaalmeedias? Või olete rohkem vabatahtlikkuse, iseseisva mõtlemise ja isikliku vastutuse poolt?
—
Kuidas kasutada Facebooki?
Ühel Tampere õpetajate internetikoolitusel töötati välja Facebooki kasutamise üldised reeglid õpetajatele.
- Austa reegleid. Facebooki tohib registreerida ainult üle 13-aastasi õpilasi. See tähendab muuhulgas, et õpetaja ei tohi nt tunni ärajäämisest teatada alla 13-aastasele õpilasele Facebooki kaudu.
- Ole avatud. Kõik peavad Facebookis esinema omaenda nime all.
- Austa vabatahtlikkust. Ära sunni õpilast Facebooki, kui ta sinna ei taha. Koosta rühm ainult siis, kui grupi iga liige on nõus selles osalema.
- Turva eraelu. Loo eraldi õpetajaprofiil, et sinu eraelu üksikasjad ei jõuaks õpilasteni. Pane kirja, mis päevadel ja kellaaegadel oled kättesaadav ja võid sõnumitele vastata.
- Ära sõbrusta. Kui õpetaja ei võta mõningaid õpilasi endale Facebookis sõbraks, siis kohtleb ta kõiki võrdselt ega saa ühe osa õpilaste eraelust liiga palju teada.
- Osalemine. Facebooki kasutamise reeglid töötatakse välja õpilaste endi aktiivsel osavõtul.
- Facebook pole ainus. Võid vabalt kasutada ka teisi suhtlusvõrgustikke ja lehekülgi.
—
Yle uudised: „Oppilaat haluavat opettajan kaveriksi Facebookissa”
Iltasanomat: „Opettajien ja oppilaiden Facebook-ystävyys syynissä”
WordPress blog: „Tieto haltuun hanke” Article: „Facebook-ohjeet opettajalle”
“Teiseks peab võtma kõiki õpilastest netisõpru võrdsetena ehk sõbrustama kogu klassiga või mitte kellegagi”
Vaat nii ka päris ei saa. Ma ei saada põhimõtteliselt Facebookis ise sõbrakutseid, aga mulle tuttavate inimeste sh õpilaste poolt saadetud kutsed aktsepteerin alati ära. Austan iga õpilase vaba valikut õpetajaga Facebookis sõbrustada ega hakka kellelegi sellepärast kutset saatma, et pool klassi on mulle sõbrakutse saatnud aga teine pool ei ole, see võiks õpetaja poolt liiga pealetükkivana tunduda.