Kasvatusteaduste konkursi tulemused

Eesti teadusagentuuri korraldatud riiklikule konkursile esitati 40 mullu avaldatud või kaitstud tööd, mis võistlesid neljas kategoorias.

11 võõrkeelsest teadustööst olid kõik esitatud ingliskeelsed artiklid kõrgel tasemel, võitja tekst ülimalt tähelepanuväärne. Didaktilis-rakenduslike tööde ja õpikutena esitatutest osutus tähtteoseks „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat”. Paraku olid selles kategoorias õpikud ja veebipõhised õppekeskkonnad selgelt alaesindatud, samas kui nimetusi ilmus kümnetes, keeleteol säras „Keeleklikk” ja Inga Mangus avaldab populaarseid õpikuid. Kas on õppevara koostajad enesekriitilised või ei motiveeri auhinnafond? Tõsi, õppevara adekvaatseks hindamiseks vajab komisjon lisaks kirjapildile esinduslikku kasutajate tagasisidet, ei sobi ka „üldrahvalik” e-hääletus. Magistritöid laekus 20, doktoriväitekirju viis. Üks väitekiri ja üks artikkel jäid hindamisel kõrvale ebapiisava haakumise tõttu kasvatusteadusega. Tulevikus võiks võõr- ja eestikeelset teadusloomet hinnata vastavalt üle aasta, kodumaist tipptasemel pedagoogika aimekirjandust aga kroonida juhtumipõhise eripreemiaga. Konkursitööde ühtlaselt kõrge tase suunas märkima aukirjadega justkui nomineeritutena töid, mille auhindamist ükski hindaja ei välistanud. Erinevalt doktoritöödest ja artiklitest kajastavad magistritööde teemad peaaegu kõiki õpetajaerialasid. Artikliteemad kajastavad teadusparnassi eelistusi. Kutseharidus on napilt esindatud ja täiesti nähtamatu on näiteks sõjanduspedagoogika (rakenduskõrgharidus!). Kõik väitekirjad on veebis vabalt loetavad ja allalaaditavad, niisama kui TÜ magistritööd, TLÜ digiteeritud magistritööd leiab hiljemalt sügiseks Esteri kataloogist (uuemad juba on). Mõne artiklini jõudmiseks on vaja juurdepääsu andmebaasi(de)le.

Doktoritöödest nomineeriti neli. Väitekirjade ühtlane tase oli üks põhjusi, miks jäi leidmata teise auhinna laureaat. Heino Liimetsa nimelise preemia pälvis Katrin Kello (TÜ), kes analüüsib artiklipõhises ingliskeelses väitekirjas Eesti ja Läti üldhariduslikku ajalooõpetust, näidates, et õpetaja sotsiaalpoliitiline positsioon ja kontekstitaju piiravad või avardavad tema pedagoogilist arsenali, sõltudes nii isikupõhistest asjaoludest kui ka paiknemisest hariduslikul ja mälupoliitilisel väljal. Katrin Kalamees-Ruubel (TLÜ) võrdleb mahukas eestikeelses monograafias eesti keele ja kirjandusõpetuse rolli eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Anu Sepp (EMTA) võrdleb Helsingi ülikoolis koostatud ja kaitstud kuue artikli põhises ingliskeelses väitekirjas muusikaõpetust Soomes ja Eestis. Mario Mäeots (TÜ) kombib artiklipõhises ingliskeelses väitekirjas veebis toimuva uurimisõppe teoreetilise raamistiku kehtivuspiire.

Võõrkeeles publitseeritud artiklitest nomineeriti enam-vähem pooled. Üksmeeles hinnati parimaks mainekas väljaandes ilmunud prof Eve Kikase (TLÜ), Kätlin Peetsi ja Ernest V. E. Hodgesi artikkel „Collective student characteristics alter the effects of teaching practices on academic outcomes”. Uurimuses analüüsiti vastasmõju ühest küljest klassi õpilaste ühisomaduste (matemaatika- ja lugemisoskus ning õpikäitumine), teisalt õpetajate klassitegevuste (lapse- või õpetajakesksed ja nn laps-domineerivad) ja kolmandast küljest õpilaste teadmiste-oskuste ja õpikäitumise vahel kahes esimeses klassis. Selgus, et lapsekeskseid tegevusi on õpetajal tunnis põhjust eelistada õpetajakesksetele siis, kui piisab aktiivseid ja püsivaid õpilasi. Otsesõnu juhtivalt tuleks käituda neis klassides, kus paljudel lastel on raskusi ülesandele keskendumisega. Teise preemia pälvis dots Krista Uibu (TÜ) ja prof Eve Kikase artikkel „Authoritative and authoritarian-inconsistent teachers’ preferences for teaching methods and instructional goals”, millest selgus, et autoriteetse ja autoritaarse-minnalaskva stiiliga õpetajad erinevad; autoriteetse stiili esindajad õpetavad edumeelsemalt, mitmekesisemalt ja teadlikumana õppe-eesmärkidest.

Didaktilis-rakenduslike tööde ja õpikute kategoorias pälvis teise preemia Maria Jürimäe, Anita Kärneri, Leelo Tiisvelti (kõik TÜ, Leelo Tiisvelt ka Randvere kool) ja Tiiu Kuurme (TLÜ) kõrgkooliõpik „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine”, esinduslik ülevaade kujundava, õppimist toetava hindamise teooriast, asjaomastest tunnustatud seisukohtadest. Ära märgiti Marilis Kirotari (Tallinna Kuristiku gümnaasium / TLÜ) õpetaja käsiraamat valikkursusele „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu” (ühtlasi autori magistritöö) ja Maia Muldma (TLÜ) koostatud õpik „Muusikamaa lood” kaasneva töövihikuga 4. klassile. Eraldi tuleb tunnustada konkursi üle aja esimest õpilasautorit. Tõrva gümnasist Karoliine Puusalu esitas põhjalikult läbi töötatud ja koolis kasutatud vanaaja õppevara 6. klassile. Valdkonda esitatud töödest esitas komisjon kategooriavälisele eripreemiale „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamatu” autorid ja toimetajad: emeriitdotsendid Viivi Maanso, Inger Kraav ja Ulve Kala-Arvisto, lektor Helin Puksand, Tiiu Erelt, Mari Kadakas, Eva Tamm ja prof emer Inge Unt. Tegu on suurejoonelise vahefinišiga terminiloomes, mis kroonib kasvatusteadlaste ja terminoloogide veidi üle kolmekümne aasta kestnud ühispingutust. Hoidkem nüüdsest tõlkides-refereerides avali Eesti Keele Instituudi haridussõnastiku-veebiaken! Kuuldavasti jätkub terminiloome ja -korrastus EKI eestvedamisel, millele on rajatud kaalukas põhi.  Kuivõrd on pönaalne, kui intropunitiivsest irdõpilasest saab edukaile kõukudele vaatamata õpiseiskur, kui link ei ava ust, tädi pole lähisugulane, hiir – näriline ega tint – kainikmõiste? Vaatame sõnastikust!

Ära märgiti 13 magistritööd 20-st. Esimene preemia: Anita Agabuš (Viljandi Paalalinna kool, TÜ; juh dots Merle Taimalu) töö „Üldhariduskoolide mentorite enesetõhusus ning selle seosed juhtkonnapoolse toetuse tajumisega, läbitud koolitustega ning algaja õpetajaga seotud teguritega” eest. Põhjalik referaat, esinduslikust valimist korraliku instrumendiga kogutud uurimisaines ja selle mitmetahuline analüüs. Koolijuhtidele soovitatakse valida algaja mentoriks sama aine/astme pedagoog, täpsustada mentorilt oodatavat, juhendada teda, mitte üle koormata ja kaasata kooliarendusse. Teine preemia anti kahele tööle. Lauri Koobas (TLÜ) analüüsib eksimusi põhikooli matemaatikaülesande lahendamise käigus, kogudes andmeid ülesandele märkmeid tehes ja õpilaselt selgitust küsides. Õpiraskused avaldusid ponnistusel luua ülesandest adekvaatne mõttepilt ja püstitada korrektne eesmärk. Aive Aru-Raidsalu (TÜ) võrdleb õpiedutute ja akadeemiliselt edukate õpilaste hinnanguid põhikoolist väljalanguse riskiteguritele. Edukamad suhtusid kooli paremini, ka olid paremad nende suhted õpetajatega; kõige edutumad õpilased pärinesid vaesustaagaga maakonna raskustes peredest.

Mõnes magistritöös jäävad kajastamata piirangud, metoodika reliaablus, konstrukti valiidsus, reserve on ühtlases terminikasutuses. Moesõna ei pruugi tuua punkte, kui töös nähtusi veenvalt ei avata (konstruktivism, trianguleerimine, metaanalüüs). Huvitav on õige napp viitamine nii poliitilistele (koalitsioonileping) kui ka õigustloovatele alustekstidele (seadused, õppekava, kutsestandard). Nomineeritud magistritööde ühistugevus on hästi struktureeritud, rohketele esinduslikele allikatele toetuvad ja heas keeles referaadid. Lisan kirjasõnaõnnitlused laureaatidele, kellest mõnedki esinesid üleeile Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil, tänan kandideerijaid ja hindajaid.