Kes peaks kiitma koka keedetud suppi?

Eelolevast sügisest võivad kutsekoolid taotleda endale õigust oma lõpetajatele ise kutset anda.

Kutsekoda, Eesti kutsehariduse edendamise ühing ja HTM korraldasid Tallinna tööstushariduskeskuses 17. aprillil infopäeva, mille teema oli kutsekool kui kutseandja. Kui seni kutsekool õpetas ja kutse sai õpilane n-ö väljastpoolt kooli ehk töömaailma kutseandja tehtud kutseeksamil, siis sellest sügisest hakkavad kutsekoolid valmistuma oma lõpetajatele ise kutset andma. Seminaril rõhutati, et täna-homme on oma koolile kutseandja õigust taotleda vara, sest kõik vajalikud dokumendid pole veel valmis, mis tähendab, et tänavukevadiste kutseeksamite korralduses midagi uut ei ole.

Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Külli All märkis laiemat tausta selgitades, et Eesti haridus on PISA, PIAAC-i ja TIMSS-i järgi väga hea, kuid tööandjad pole meie noortega kaugeltki rahul. Nad väidavad, et noortel teadmisi on, kuid tööks vajalikke oskusi napib – neil on „pehme” haridus ja järelikult tuleb nendega olla senisest nõudlikum.

Üheks „pehmuse” märgiks on peetud ilmselt kutseeksamite vabatahtlikkust. Aasta-aastalt on kutsetunnistusega lõpetajate arv küll kasvanud, kuid tunnistuse on saanud ikkagi vaid poole ringis lõpetajatest. Kui kutsekoolid hakkavad märtsist jõustunud kutseseaduse kohaselt oma lõpetajatele ise kutset andma, muutub kutseeksam juba kõigile lõpetajatele kohustuslikuks ja keegi ei saa enam teistest kergemalt läbi.

Töömaailma esindajad küsisid seepeale saalist, kas kõigile lõpetajatele kutse andmine ei vii latti hoopis alla. Näiteks võidakse nõudmisi alandada, et ka nõrgemad saaksid kutse kätte. Infopäeva korraldajad vastasid, et õpe peab lähtuma endiselt kutsestandarditest ja nõudlikkus hoopis suureneb, sest kutseeksami peavad tegema kõik lõpetajad.

Lisati, et võib jätkata ka vanaviisi, kutsekool ei pea kutseandja õigust taotlema, see on seaduse järgi tema õigus ja võimalus. Samas hakkavad riigi kutsekoolid ilmselt kõik varsti ikkagi oma lõpetajale kutset andma, sest see mõjub hästi kooli arengule, on HTM-i seisukoht. Täie hooga hakatakse kutseandmise õigust taotlema ilmselt 2017. aasta kevadest.

See on suur muudatus

Muudatus on üsna suur, sest kui seni kutsekool õpetas ja kutsetunnistuse andis koolist sõltumatu kooliväline organ ehk töömaailma kutseandja, siis edaspidi annab kool ise oma lõpetajatele õppekavale vastava kutse. Seega kutsekool õpetab, hindab ja annab ka kutse. Osale töömaailma esindajatest see muudatus ei meeldinud. Küsiti, miks on vaja hukata kassi, kes on seni hästi hiiri püüdnud. Turismi kutsekomisjoni esindaja toonitas, et suppi peavad kiitma ikkagi supi sööjad, mitte selle keetjad ise. Ent arutelu edenedes selgus, et asi pole nii mustvalge, kui supi keetmise piltlik näide osutab.

Esiteks on ette nähtud, et kutse andmise „mängureeglid” paneb ka edaspidi paika töömaailma kutseandja, mitte kool ise. Kool korraldab vaid kutseeksami ja otsustab kutse andmise üle oma lõpetajatele. Piltlikult öeldes ütleb tööandja koolile ette, missugust suppi on vaja keeta.

Teiseks on kehtestatud ranged reeglid kutseeksami hindamiskomisjoni koosseisule – seal tohib olla vaid üks kolmandik oma kooli õpetajaid. Ülejäänud eksamineerijad peavad esindama töömaailma. Isegi pimedal Nõukogude ajal olid lõpueksamite komisjonides teiste koolide õpetajad ja tööandjate esindajad, ammu siis nüüd.

Kolmandaks jälgitakse, et eksamikomisjonis ei oleks need tööandjad, kes ise samas koolis neid aineid õpetavad.

Kui kutseeksami mängureeglid ja hindamiskriteeriumid on konkreetsed ja selged, ei saa ükski kokk enda keedetud suppi ilma põhjuseta kiitma hakata.

Toonitati, et Euroopas annab enamik kutsekoolidest oma lõpetajatele kutse ise. Peamine põhjus on see, et noored saaksid kohe tööle minna ega jääks kutsetunnistuse puudumise pärast kooli ja töökoha vahele nagu õhku rippuma.

Detailina märgiti, et uut kutseeksamit saab teha osade kaupa, näiteks ühe osa sügisel, teise talvel, kolmanda kevadel. Soomes nii tehakse ja seal ollakse mitmeosalise kutseeksamiga rahul.

Mis jäi õhku rippuma?

Tähtajatu kutse. Kutsekooli poolt õpilasele antud kutse on tähtajatu. Põhjenduseks öeldi, et oleks imelik, kui koolilõpetanu peaks paari aasta pärast uuesti tõestama, et ta on kooli tõesti lõpetanud ja sealt kutse saanud. Töömaailma kutseandjad pidasid siiski ebaõiglaseks, et väheste kogemustega koolinoored saavad tähtajatu kutse, samas kui kogenud töötajad peavad oma kutseoskusi teatud aastate järel ikka uuesti tõestama. Külli All oletas, et ilmselt selgitatakse välja, missuguste erialade puhu võib anda koolilõpetajale tähtajatu kutse ja missuguste puhul mitte. Võib-olla hakkab tööandja ise otsustama, kas tema töötaja kutse veel kehtib. Seepeale küsiti, kes on pottseppade ja korstnapühkijate tööandja – kas klient otsustab nende edasiõppimise üle? Küsimus jäi lahtiseks.

Akrediteering. Kutsekooli õppekava peab olema kuueaastase akrediteeringuga, muidu kool ise kutset anda ei tohi. Samal ajal võivad kolmeaastase akrediteeringuga kutsekoolilõpetajad teha koolivälise kutseeksami ja saada tähtajalise kutsetunnistuse. Kas nõrgema kooli õpilased pole eelistatud? Vastuseks küsiti, miks peab rippuma nii paberi küljes. Kutseregistri väljavõtte, millel on õpingute ajal omandatud kutse number kirjas, saab samuti välja printida ja sellest saab teha notariaalselt kinnitatud koopia, kui välismaa tööandja kutsetunnistust nõuab.

Läbikukkujad. Kui kutseeksami tegemine muutub järgmisest aastast kõigile kutsekooli lõpetajatele kohustuslikuks, siis on karta, et tekib paras hulk läbikukkujaid. Kas nemad lõpetavad kooli ilma kutseta? Nagu on seni lõpetanud need, kes ei ole teinud kutseeksamit. Vastus oli eitav. Kes ei suuda kutseeksamit ära teha, see pole lävendit ületanud, kompetentsust jms saavutanud ega saa kooli sellel õppekaval lõpetada.

Eksami hind. Küsiti, kas ministeerium ei anna äkki nii väikest summast, et sellega ei saagi kutseeksamit teha. Haridusministeeriumis alles arvutatakse, kui palju kutseeksam koolile maksma läheb. Probleem on selles, et eri erialade eksamitel kasutatakse väga mitmesuguseid materjale ja kulud on nii seinast seina, et nende väljaarvutamine pole mitte ainult teadus, vaid ka kunst. Igal juhul arvutab ministeerium kutseeksamite maksumust suure hoolega, sest Jürgen Ligi ette ei julge keegi pealiskaudsete arvutustega minna. Suve alguseks loodetakse vajalike arvestustega valmis saada.

Tiia Randma küsis teabepäeva lõpus saalilt, kes sai selle nelja tunniga kutse andmise küsimustes targemaks. Kõik tõstsid käe.