Kohilas tehakse karudest tantsulõvid
Ulvi Mägi: „Viimased tantsupeod näitavad, et huvi rahvatantsu vastu aina suureneb.” Foto: erakogu
Kohila gümnaasiumi rahvatantsurühmade juhendaja, rütmikaõpetaja Ulvi Mägi juhtis kõik oma rahvatantsurühmad viimasele üldtantsupeole.
Vanasõna ütleb, et karudki pannakse tantsima. Kas see on võimalik?
On küll võimalik. Öeldakse, et mõnel inimesel pole muusikalist kuulmist, aga hoolega harjutades saab sellegi paika. Lauluhäält võib-olla ei tule, aga rütmitaju on täiesti arendatav.
Olen üle kümne aasta rütmikaõpetaja ja kevadeks tantsivad kõik, kes sügisel alustasid. Lastevanemad on hämmeldunud, et ühe aastaga saavad teise klassi õpilased tantsulise liikumise põhitõed selgeks. Õpetajal peab olema kindel siht ja visioon ning muidugi oskused. Siis tuleb ka tulemus.
Kui kaua olete Kohila koolis töötanud?
1. jaanuaril sai 25 aastat. See aeg on läinud linnutiivul. Mõned kolleegid ütlevad, et Ulvi, sa ei näe küll nii vana välja, nagu oleksid juba nii kaua siin töötanud. Lapsed hoiavad noorena.
Olen oma kooli üle uhke. Lõpetasin ise siin 30. lennu, minu õpilased lõpetasid 50. Nüüd on mul jälle viies klass.
Kuidas te ise tantsu juurde jõudsite?
Tantsisin esimesest klassist alates. Olen Loksalt pärit. Neljandast klassist tulin Kohilasse, sest ema tuli siia kehalise kasvatuse õpetajaks. Kohila kooliaastad olid täis nii tantsu kui ka sporti. Mängisin korvpalli, tegin kergejõustikku ja võimlemist.
Kohila koolis on huvihariduses hästi populaarne just rahvatants. Mis selle põhjus võiks olla?
Arvan, et võti on emade-isade eeskuju, sest minu tantsurühm Rõõmutallad sai alguse Kohila segarühma tantsijate lastest. Nüüd oleme kasvanud juba 15 aasta vanuseks. Tantsurühma Rõõmupäkad tantsijad, kellele olid eeskujuks juba Rõõmutallad, on gümnaasiumiealised, aga alustasid 2006. aastal päris algusest, rütmika baasil.
Hüppelaud ongi rütmikatund. Kui näen, et seal on palju toredaid ja andekaid noori, küsin, kas nad tahaksid rahvatantsurühma tulla. Praegu on kolmanda ja neljanda klassi rühmas 25 last, natuke veel ja oleks juba kaks rühma.
Minugi peres tantsivad kõik viis pereliiget. Mina olen juhendaja rollis, abikaasa tantsib vanema tütrega ja nooremad õde-vend tantsivad Rõõmupäkkade rühmas.
Millised saavutused teile kõige rohkem rõõmu teevad?
Eelmisel aastal tegi kõige rohkem rõõmu see, et kõik meie kooli tantsurühmad pääsesid tantsupeole. Konkurents oli väga tihe. Viimased tantsupeod näitavad, et tantsurühmi tuleb palju juurde, sest see on rahvale hinge läinud. Muidugi teeb see korraldajate ja üldjuhtide töö raskemaks, sest. Kalevi staadion pole ju kummist.
Meil said kõik tantsurühmad punkte üle 9,0. Rõõmutallad pääses B-rühmadest Eesti kümne parima tantsurühma hulka. Olime Rapla maakonnast ainsad, kes nii kõrgele tasemele jõudsid.
Mis selle edu saladus on?
Arvan, et pühendumus. Õpetaja peab armastama seda, mida ta teeb. Tal peab olema selle jaoks aega. Kõik kiidavad edu eest õpetajat, aga ma ei saa teha oma tööd, kui ei ole tantsijaid, kes mind usaldavad. Tantsurühmas on palju inimesi, kes kõik on isiksused. Kõik nad töötavad ühe suure eesmärgi nimel. Koostöö ongi edu võti. Ja see, et lapsevanem usaldab lapse minu kätesse ja tahab, et lapsed rahvakultuuri edasi viiksid.