Kõik teed viivad TTÜ-sse
Sellise loosungi seadis rektorikandidaatide valimisdebatil ettevõtjate jaoks üles Andrus Salupere. Mõte selles, et Tallinna tehnikaülikoolist saavad ettevõtjad lahenduse oma probleemidele.
Rektorikandidaatide valimisplatvormidest
Jaak Aaviksoo: Näen eelseisva viie kuni kümne aasta perspektiivis TTÜ kujunemist ülikooliks, mis on Eesti noorte esimene valik oma haridustee jätkamiseks.
Jakob Kübarsepp: TTÜ teadustegevuse üks põhieesmärke aastaks 2025: teadus- ja arendustegevuse eelarve on õppetegevuse eelarvest kolmandiku võrra suurem.
Andrus Salupere: TTÜ peab kujunema Eesti juhtivaks elukestva õppe keskuseks. (Elukestev õpe vananevas ühiskonnas seab ülikoolide ette tõsiseid väljakutseid.)
Mart Ustav: Teadustöö kvaliteeti hinnatakse lisaks kvantitatiivsetele parameetritele ka selle olulisuse alusel inimestele, riigile ja maailmatunnetusele.
Mis väljaöeldust meelde jäi?
Mart Ustav: partnerlus ettevõtetega. Ettevõtjate meelest on TTÜ (ja TÜ) teadlased liiga enesekesksed. Ametisse saab seega seatud arendusprorektor. Teadustöö peab olema lahutamatult seotud ettevõtlusega. TTÜ teadus tõusku tõeliseks tegijaks. Uurijakesksus, õppejõukesksus, üliõpilaskesksus – mitte rektoraadikesksus. Teadlase uudishimu ja initsiatiiv on TTÜ ja kogu Eesti edasiliikumise tagatis. Teaduse mobiilsusest: hästi toimiv projekt ei tohiks kesta kauem kui seitse aastat, seejärel on vaja suunduda uutele radadele. Teadusartikleid on vaja loomulikult avaldada – ametnike jaoks. Patendindusest: mis mõtet on omada õigust teha äri, kui seda äri ei tehta? Patent tuleb rahaks teha, leida ettevõtja. Teadlasel peab olema õnne teha avastus ja elada nii kaua, kui seda tunnistatakse.
Andrus Salupere: teaduspõhise arengu vedur. TTÜ peab kujunema Eesti ühiskonna ja majanduse teaduspõhise arengu veduriks. Karjäärimudel tuleb ellu viia: inimesed saavad nii pühenduda tööle ega pea ennast pidevalt tõestama. Rohkem silmast silma suhtlemist gümnasistidega. Juba põhikooliõpilased peavad saama elukestva õppe kontekstis läbida kooliprogrammi laiendavaid ja täiendavaid kursusi. Tagada inseneride ja tehnikateadlaste järelkasv. TTÜ peab katma kogu Eesti vajadused tehnikavaldkonnas, prioriteetide loetelu olgu seega tunduvalt pikem kui suurriikide tehnikaülikoolidel. TTÜ tõeline panus ühiskonda on insenerikoolitus, koostöö ettevõtetega (katselaborites), Mektory. TTÜ saab peagi saja-aastaseks, sellest tuleb teha üleriigiline sündmus.
Jaak Aaviksoo: ideed ja inimesed. Elu viivad edasi ideed ja inimesed. Saada Läänemere regiooni juhtivaks ülikooliks, selles ülesandes on ambitsiooni: Läänemere juhtivad ülikoolid (10) on maailma juhtivad ülikoolid. Kui seda tervenisti ära teha ei õnnestu, siis tehkem vähemalt pool ülesannet, aga hästi. Poliitikud ega ka mitte teadlased ei lahenda meie probleeme. Seda suudavad noored uuendusmeelsed ja ettevõtlikud inimesed. Õppetöö peab olema vundament. Ärme räägi nii palju akadeemilisest ja rakenduslikust haridusest: pole akadeemilist ja rakenduslikku viiuldajat, nagu pole ka akadeemilist ja rakenduslikku inseneri – on head ja mitte nii head insenerid. Rektor on alati olnud aednik, mitte direktor. Aednik hoolitseb oma aia eest, väetab, vaheltharib, pügab. Tal lasub vastutus hoolt kanda, et aed vilja kannaks, et meil oleks vajalikud inimesed. Eesti majanduse juhtivad jõud on tulnud TTÜ-st – kujutagem ette, kui seda poleks. Ettevõtluspartnerlus peab ulatuma väljapoole riigipiire.
Jakob Kübarsepp sai üles lugeda palju saavutatut: intellektuaalse vara ja taristu rakendamine teaduspõhises ettevõtluses ja avalikus sektoris; teaduse populariseerimine, kokkulepped ettevõtetega. TTÜ lõpetanud on tööturul oodatud ega täienda seega ka töötute ridu. 75% neist töötab erasektoris ja palgatase on Eesti ülikoolide lõpetanuist kõrgeim. Akadeemilise karjäärimudeli rakendamine, sisemise rahastamismudeli ajakohastamine ja läbipaistvus. Teadus on nii ehk teisiti rahvusvaheline. Jõuda Läänemere regiooni juhtivate tehnikaülikoolide tipptasemele – see on väljakutse.
Küsimusele saalist „Aga mis saab siis, kui peaks juhtuma, et paari-kolme aasta pärast ei jätku lihtsalt palgaraha?” kõlas lavalt vastus: „Kui iga kolmas õppejõududest/teadlastest on vaja lahti lasta, vaadaku rektor peeglisse” Ja oleks alles lugu lahti, kui teadlased ei suudaks endale palka teenida.
Rahvuslik või laiapõhjaline
Samal ajal väitlusega toimunud veebiküsitluse (gallup.ttu.ee) tulemuste kohaselt peaks kahe kolmandiku (täpsemini 68%) vastanute meelest TTÜ olema mitte niivõrd rahvuslik tehnikaülikool kui laiapõhjaline tehnoloogiaülikool (sh sotsiaal- ja loodusteadused). Vastusena teisele küsimusele („Mis peaks olema uue juhtkonna prioriteet nr 1?”) eelistati valdavalt õppekvaliteeti (48%), sidusust majandusega ja teaduse rahastamist juba ligi kaks korda vähem (vastavalt 24 ja 23 protsenti), paljukõneldud rahvusvahelistumine sai aga vaid kolme-nelja protsendi vastanute hääled ning struktuurireform jäi üsna tagaplaanile.
Depatil kuuldud esinemised jätsid mind isiklikult ükskõikseks (!?), sest nii kõrgete tiitlitega inimesed oskavad ju rääkida (rääkimine – resp sõnade tegemine – ongi tänases Eestis suurim oskus). Neljast mehest valiksin ise rektoriks akadeemik Jakob KÜBARSEPA – sel lihtsal põhjusel, et olen tema päristööga kokkugi puutunud…
Just TTÜs olen kohanud asjalikku akadeemilist õhkkonda (võrreldes mõne teise Eesti ülikooliga). Valimistega seoses tuleb rääkida kindlasti Rektor Andres Keevallikust, kellele kuulub (üli)tark mõte – keerulistel aegadel peaks haridussüsteem säilitama oma konservatiivsuse… Keevalliku ja tema meeskonna töö on selle suurepäraseks näiteks, eriti TTÜ väljaehitamisel ja õhkkonna loomisel. Seepärast on JÄRJEPIDEVUS ARENGUS ülitähtis.
Nii lihtne on ju sõnades eputada innovaatilis-originaalsete väljenditega ja luua närviline-pugejalik õhkkond, kus õpetamise tase ja teadus saavad märkamatult teisejärguliseks. Neid näiteid on meie hariduselu kahjuks täis.
Karl Kellole suur tänu ratsionaalse ülevaate eest!