Kui ei meeldi, mine ära

24. apr. 2015 Tiina Vapper Õpetajate Leht - 13 Kommentaari

Sellist suhtumist on viimasel ajal tundnud lasteaiaõpetaja Reet, kellel sai aasta alguses lasteaias täis 38 tööaastat.

„Mul on vanemõpetaja kategooria, nüüd on viis aastat möödas ja oleks tulnud uuesti ametijärku kaitsta, aga direktor mind enam atesteerimisele ei lubanud, tõi põhjenduseks, et mul ei ole kõrgem, vaid keskeriharidus,” jutustab Reet, kes sai eelmise kuu palgapäeval kätte juba ka varasemast märksa väiksema töötasu. „Niigi on keskeriharidusega õpetaja palk kõrgharidusega pedagoogi omast väiksem, nüüd kadus ära ka vanempedagoogi lisatasu. Küsisin direktorilt, kas ma teen oma tööd halvasti. Teen ju täpselt sedasama, mida ennegi, töötan teistega võrdselt, võtan kõigest osa. Miks siis loeb paber, mitte töö?!”

Reet räägib, et majas on kesk­eriharidusega õpetajaid veel, kuid teised ei tahtnudki vanemõpetaja järku kaitsta, temal aga olid materjalid koos – ta oli täiendkoolitustel käinud, praktikante juhendanud, üritustest osa võtnud – vajalikud punktid olid täidetud ja paberid olemas. Ometi laiutas direktor käsi – pole midagi parata, seadus ei luba. Kui selline seadus on tõesti vastu võetud, on see väga ülekohtune, leiab Reet. Teadmine, et veel viis aastat tagasi ta vanemõpetajana töötama sobis, nüüd enam ei sobi, teeb talle väga haiget.

Reet õppis lasteaiakasvatajaks 1970. aastatel. See oli aeg, kui lasteaiaõpetajale piisaski keskeriharidusest. „Õppeaeg kestis kolm aastat ja neli kuud, meil olid tugevad õpetajad ja palju praktikat, alates teisest kursusest igal nädalal, ja minu arvates saime hea hariduse, paljud meist on ametis praeguseni. Sain oma esimesel töökohal 20-aastaseks ja alates sellest ajast olen kogu aeg lasteaias töötanud ja oma tööd südamega teinud. Ainult siis, kui poeg sündis, olin vahepeal paar aastat kodus. Ja nüüd korraga ma ei sobi.”

Reet tunnistab, et on veetnud viimasel ajal palju unetuid öid. „Kuidagi väga kriibib kogu see asi hinge. Töörõõm kipub kaduma ja paratamatult tikub pähe mõte, et miks ma siis üldse rahmeldan. Laste peale ma seda üle ei kanna, aga omaette olles mõtlen küll tihti. Inimene on nii loodud, et vajab oma tööle tunnustust. Tean, et lahti mind lasta ei saa ja töökohaga olen kuni pensionini kindlustatud, aga viimasel ajal olen hakanud mõtlema, et ehk on siiski õigem ära minna. Kõrgkooli ma kindlasti enam ei lähe, pensionini on parasjagu nii palju aega, et ühe rühma jõuaksin veel kooli saata. Kui ma nüüd ikka töölt ära otsustan minna, pean järelkäruga auto järele tellima, sest 40 aasta jooksul on nii palju õppevahendeid kogunenud, mida olen teinud ja talletanud.”

Südames ei tahaks staažikas õpetaja veel kuhugi minna, oma rühma lapsed on nii omaseks saanud, et ta ei raatsi neid võõra hooleks jätta. Viimastel aastatel on lasteaeda tööle sattunud juhuslikke inimesi, kes vahetuvad nii sageli, et ei jõua nende nimesidki meelde jätta, see ei ole lastele hea.

Praeguseks on Reet teistes lasteaedades töötavatelt keskeriharidusega kolleegidelt kuulnud, et nemad on tohtinud vanemaõpetaja ametijärku kaitsta. Tähendab, et üht ja sama seadust saab lugeda mitut moodi. Ühelt poolt on kvalifikatsioonimääruses tõesti kirjas, et lasteaiaõpetajal peab olema kõrgharidus. Määruse rakendussätte järgi vastab kvalifikatsioonile ka keskerihariduse diplomiga õpetaja, kes lasteaias töötab, ning tal on samad õigused, mis kõrgharidusega õpetajalgi.

Tõepoolest, olukorras, kui iga päev otsitakse arvukates töökuulutustes lasteaiaõpetajaid, tuleb esmajoones hinnata ja hoida neid, kes on oma ametile aastateks truuks jäänud, sellega suurepäraselt hakkama saavad ja, mis peamine, seda tööd teha tahavad. Kauaaegsetel pedagoogidel, keda direktorid nimetavad lasteaia raudvaraks, peaks laskma oma elutöö väärikalt lõpule viia. Mitte mõista anda, et kui tingimused ei sobi, võiks lahkuda.

Arutelud lasteaiaõpetaja staatuse ja palga ümber ei vaibu enne, kui leitakse kõiki asjaosalisi rahuldav lahendus. Muidugi oleks hea, kui see leitaks enne, kui lasteaiad õpetajatest täiesti tühjaks jooksevad. Loodetavasti seda ei juhtu, sest lasteaiaõpetajad on üha enam valmis oma õiguste eest seisma. Mõni aeg tagasi pöördusid linnajuhtide poole Viljandi kuue lasteaia juhid – kohtumise ajendiks oli 300-eurone palgavahe kooliõpetajatega, samuti soov, et kõrg- ja keskeriharidusega lasteaiaõpetajad saaksid võrdset palka, kuna neil on ühesugune töö ja vastutus. Ammune probleem, mida on vaja kiiresti lahendada, on lasteaednike omavalitsuseti erinev töötasu – kuupalk 424 eurost 1200-ni, kuigi riigi kehtestatud nõuded ja tööülesanded on kõigile samad. Et lasteaiaõpetaja palk pole mitte ainult ajale jalgu jäänud, vaid ka haridusseadustega vastuolus, sellele juhib tänase lehe alushariduse küljel tähelepanu ka Eesti lasteaednike liidu esimees Liili Pille.


13 arvamust teemale “Kui ei meeldi, mine ära”

  1. lasteaiaõpetaja ütleb:

    Mina olen täiesti nõus, et vanemõpetaja peab olema kõrgharidusega. Kui õpetaja tahab olla vanemõpetaja, siis peaks teda enda harimine huvitama. Väga paljud kunagi keskerihariduse omandanud õpetajad on uuesti õppinud/õppimas. Õppimine tuleb kasuks igatahes ja väärtustama peaks inimesi, kes sellesse panustavad!
    Keegi ei sea kahtluse alla tema headust õpetajana, kuid kui haridus on nii ammu omandatud, ei saa olla vanemõpetaja. Mitte keegi ei keela õppima minna! Kui vanus seda enam ei võimalda, tuleb leppida.
    Head õpetajat ei muuda haridus viletsamaks, kuid tuleb tunnistada, et ka haridus võib aeguda.

  2. tiiu ütleb:

    Läksin minagi 53.aastaselt kõrgharidust omandama, teades, et lasteaiaõpetajatelt nõutakse kõrgemat haridust. Pole vaja karta, õppimine pole kunagi hilja.Kujunenud on reaalne olukord, et kui hakkab pensioniiga kätte jõudma, siis eriti noorempoolsed juhid tahavad neist lahti saada.

  3. õpetaja ütleb:

    Aga õpetaja ju kirjutas, et on ennast koolitustel täiendanud. Oi kui palju olen kokku puutunud magistritega, kellel pole tegelikust tööst aimugi. Ongi mõtlemine, et mul on magister, siis tean kõike. Olen ka ise magistrisse õpima minekuga mänginud, aga tunne siiani, et erinevad koolitused ja erialane kirjandus annab hetkel rohkem.
    Minu arvates on erialase keskeri haridusega lasteaiaõpetaja võrdne kõrgharidust omavaga.

  4. Johhanna ütleb:

    Ega ei ole lihtne pensionieelikul minna koos äsja gümnaasiumi lõpetanutega konkureerima ülikooli. See kõrghariduse nõue lasteaia õpetaja puhul on ikka üle pingutatud.Tõesti olen näinud magistri kraadiga inimesi , kel on küll diplom , aga isikuomadustelt ei sobi õpetajaks.
    Kui inimene on käinud täiendustel ja ei istu lasteaias aastakümneid vana rasva peal, siis ikka ei ole õiglane tublit inimest palgaga nöökida.

  5. lasteaiaõpetaja ütleb:

    Ma ka ei saa aru, miks on palgavahe õigustatud, kui nii keskeriharidusega kui kõrgharidusega õpetaja teevad sama tööd. Samamoodi võiks öelda, et aegub ka kõrgharidus. Lõpuks- ega haridus ei tööta, ikka inimene ise.

  6. Minni ütleb:

    Ongi välja kujunenud kummaline olukord, kus lasteaiaõpetajaks kandideerides ei sobi enam kvalifikatsooninõuete poolest ,,pisi-pedas,, õppinud ja aastaid töötanud inimene, kes on ennast pidevalt täiendanud, võetakse hoopis kõrgharidusega, mis iganes erialal õppinud inimene, kes teeb mingid 160 v 320 tundi koolitust ja ongi lasteaiaõpetaja valmis. Mul tuleb olude sunnil elukohta vahetada ja seaduse järgi ma enam oma kesk-eri haridusega õpetajaks ei sobi, kui siis õpetaja abiks või assistendiks ehk. Ka ei pea ma õigeks, et kõik pensionieelikud /mul nii 10 aastat veel vaja tööl käia/ ülikooli tunglema lähevad, need kohad võiks ikka tõesti noorematele jätta.

  7. direktor ütleb:

    Jääb arusaamatuks, missuguse seaduse järgi ei saa kesk-eriharidusega õpetaja mujale kandideerida. Saab küll, keegi pole temalt kvalifikatsiooni ära võtnud. Olen olnud kohtumisel, kus ministeeriumi esindaja kinnitas, et kõik need, kes töötasid enne seaduse muutmist (2013 sügisel)ning omasid kehtivat kvalifikatsiooni, omavad seda täna täpselt samamoodi. Jääb arusaamatuks, kust tuleb selline väärinfo.

  8. Malle ütleb:

    Jällegi see sama teema see keskeriharidusega õpetaja jant. Tegelikult on meie haridus võrdsustatud rakendusliku kõrgharidusega. Osad direktorid on sellest teadlikud, kuid osad mitte. Ka selle uue seaduse järgi on meid kohustatud tööle võtma kõik lasteaedade direktorid. Minule vastas üks lasteasutuse direktor, et võtab küll tööle. Saadab 160 t koolitusele ja siis tööta niikaua kui soovid. Siin on jällegi see teema, et seadusesse tuleb meid uuesti sisse kirjutada, siis on kõigile arusaadav. Olen 24 aastase kogemusega lasteaiaõpetaja. Lahkusin ka vahepeal töölt olude sunnil teisele ametile. Enne tagasi ei pöördu, kui meie mõnitamine lõpeb.

  9. Malle ütleb:

    Tean väga paljusid keskeriharidusega õpetajaid, kelle vanus on 40 – 50 eluaasta vahel, täiesti töövõimelised , kogenud pedagoogid, keskeriharidusega. Ootame tsirkuse lõppu.

  10. Minni ütleb:

    Teie vastus lohutas mind üksjagu. Aitähh!
    Mina olen kokku puutunud direktoriga, kes väitis,
    et saab tööle võtta ainult kõrgharidusega /bakalaureus/ õpetaja.
    Pakkus mulle valida – kas lähen kõrgkooli õppima
    või hakkan õpetaja abiks.

  11. Maie ütleb:

    Tõepoolest , olen ka mina kokkupuutunud sellise olukorraga, kus ühe lasteaia direktor ütles mulle, et ei võta tööle keskeriharidusega lasteaiaõpetajat. Olen töötanud lasteaias õpetajana 24 aastat, kuid vahepeal olude sunnil olen 2 aastat töötanud teisel ametil. Sain ikka šoki küll, kui öeldakse, et sinu haridus on kehtetu ja oled mõttetult elust raisanud 2 aastat, et õppida pedagoogikat Tallinna Ped. Koolis keskkooli baasil ja nüüd pole sind enam kellelgi vaja. Samas võetakse rahumeeli tööle inimesi, kes ei tea pedagoogikast midagi, on ikka alatu temp küll ! Kaua see Eesti riik inimestele näkku sülitab , lihtsalt üle mõistuse !

  12. Ela ütleb:

    Vanus ja haridus ei mängi üldse rolli. Töötasin magistrikraadiga õpetajaga koos ja pidin enamuse tema tööd ära tegema, sest ta ei saanud midagi aru, mis lasteaias tegema peab. Kuuplaani tegemisel ja muude tegevustega jäi ta jänni. Ei osanud kääridega lõigata ja veel vähem seda lastele õpetada. Töötasin 28a ilma kõrghariduseta ja sain hakkama. 48aastaselt omandasin kõrghariduse ja sain oma eksamid ja muu vanast rasvast kergelt tehtud. Uuendusi väga palju ette ei tulnud ja raskusi ka mitte. Pole kunagi väga helge pea olnud, aga võibolla vanaduses pingutad rohkem ja soovid paremaid hindeid saada. Teadmisi juba palju omadatud nii et minge õppima.

  13. Siiri ütleb:

    Tere, õpetajarahvas!

    Tänuväärt, et meie töötasu miinimumi tõstmine on nüüd päevakorda tulnud. Sellest võidame kõik, olenemata haridustasemest. Kindlasti peaks õpetaja palgas kajastuma staaž, sest aastate kogemus on see, mis ühest toredast inimesest pädeva õpetaja teeb.

    Õpetaja hariduse vahe on siiski olemas. Tudeerisin 4a ülikoolis alusharidust ja algklassiõpetust ning olen koos töötanud erinevate tublide kolleegidega, kellel erinev haridustase erinevatest õppeasutustest.

    Selle kogemuse põhjal saan öelda, et pedagoogilise kõrgharidusega õpetaja esitab töötades endale küsimusi: MIKS? (Miks just seda oskust tuleb õpetada, miks lapsel seda vaja on jne). Keskeriharidusega õpetajad valdavad väga hästi vastuseid küsimusele: KUIDAS? Siit see õppimise tarkuse vahe tulebki.

    Lastele on eriti tulus, kui üks õpetajatest on miksitaja ja teine kuidas-spetsialist. Koostöös saame häid tulemusi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!