Kui on õpioskused, tulevad ka teadmised ja keeleoskus

Lõimitud aine- ja keeleõpet, mis on end maailmas hästi tõestanud, kasutavad Eestis enamasti vene õppekeelega koolid. Keele- ja aineõppe lõimimist võiks olla rohkem ka eesti koolides, selgitab Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab.

Aprill on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu. Sel puhul toimuvad Innove eestvedamisel juba kuuendat aastat mitmed temaatilised üritused nii üle riigi, nagu LAK-õppe päevad ja 21. aprillil Tartu ülikooli Narva kolledžis korraldatav keelekümbluskonverents „Õpime koos”, kui ka koolides ja lasteaedades.

LAK-õppe teemalises vestlusringis osalesid Innove keelekümbluskeskuse juhataja Natalja Mjalitsina, keelekümbluskeskuse peaspetsialistid Einar Värä, Maire Kebbinau ja Ave Härsing, Jüri gümnaasiumi õpetaja ja keelekümbluskeskuse koolitaja Anne Kloren, kaks keelekümblejat – Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilased Anna Grund ja Robert Ševtšenko – ning Roberti isa Vadim Ševtšenko.

Kas LAK-õpet on eesti koolis vaja?

Anne Kloren: Eesti koolis levib LAK-õpe praegu eelkõige eestvedajate tasandil. Jüri gümnaasiumis on sel aastal kooli üldeesmärkides kirjas ka keele osaoskuste arendamine ainetundides. Meie kooli õpetajad on käinud palju keelekümbluse ja LAK-õppe koolitustel, nii et seal ei osale sugugi ainult vene koolide õpetajad.

Ave Härsing: Võõrkeeles ainete õpetamise kogemus on paljudel eesti koolidel. Kus on suurem kogukond teise kodukeelega lapsi, seal on õpetajad jõudnud LAK-õppe võteteni kas või omal käel. Ka nii on teadvustunud koolituste- ja arenguvajadus ning -võimalus. LAK-õppe koolitus on mõeldud igale õpetajale, sest iga õpetaja õpetab lisaks ainele ka pädevusi ja oskusi, olgu näiteks suhtlemis- või hakkamasaamisoskused. Riiklikus õppekavas rõhutatav õpilasekesksem õpikäsitus, mis ei pruugi olla koolis sügavalt juurdunud, on üks LAK-õppe aluspõhimõte.

Maire Kebbinau: Oletame eesti koolis, et kuna räägime eesti keeles, saab eesti laps meist aru. Kuid keele mõiste sisaldab palju tahke, alates stiilidest – suhtluskeelest teaduskeeleni – kuni žanriteni, milles ennast väljendame, ning seda kõike tuleb lapsele õpetada. Kui räägime maavärinast viiendas ja üheksandas klassis, on keele struktuurid-konstruktsioonid täiesti erinevad.

LAK-õppes tähtsustatakse aine, keele ja õpioskuste samaaegset omandamist. Keele õppimine pole eesmärk omaette, vaid keel omandatakse aktiivselt huvitavate ja jõukohaste teemade kaudu. LAK-õppe põhimõtted kehtivad igas keeles, ka kodukeeles õpetades.

Natalja Mjalitsina: Ühest või teisest kodukeelest rääkimise asemel rääkigem pigem, et klassides on erineva keeletasemega lapsed, sõltumata sellest, mis keeles nad õpivad. Ka kodukeelega lapse tase võib olla väga erinev.

Kas LAK-õppe tunnis aina mängitakse ja lobisetakse?

Ave Härsing: LAK-õppele on iseloomulik suur kommunikatiivsus. Pole õpetajalt õpilasele info edasiandmise skeemi, vaid teadmiste omandamiseks tingimuste loomise skeem.

Natalja Mjalitsina: LAK-õpet seostatakse palju aktiivõppe võtetega – et muudkui joostakse, mängitakse, tehakse rühmatööd. Õpilase pingutus jääb muide aktiivõppeski alles – talt ju nõutakse teadmiste omandamist. Aktiivõppe võtted on väga head, aga see ei ole kogu LAK-õpe.

Maire Kebbinau: Aktiivsus ei tähenda ainult rääkimist ja suhtlemist. Aktiivsus on ka info selekteerimisel, vaikselt üksi lugedes, mõeldes, kirjutades – mida kirjutan, kuidas laused koostan. See aktiivsus pole väljast nähtav. Võib-olla taandub siin õpetaja õpetamise aktiivsus klassiruumis pigem ettevalmistavasse töösse. Õpetaja töö on planeerimis- ja juhtimistöö.

Kas õpetaja puhkab LAK-õppe tunnis?

Anne Kloren: Mulle meeldib koolitustel elevust tekitada lausega, et LAK-õppe tunnis õpetaja puhkab. Siis hakkamegi rääkima, millise eeltöö on õpetaja enne tundi ära teinud. Tunnis toimetavad juba õpilased. Õpetaja istub, piltlikult öeldes, jalg üle põlve.

Natalja Mjalitsina: Aeg-ajalt ta vaid korrastab olukorda. Aga see ei tule lihtsalt. Seda ei saavuta esimeses tunnis ja võib olla isegi mitte esimesel aastal. On õpetaja emotsionaalne kõrghetk, kui ta näeb, kuidas lapsed teevad suure huviga ja süvenenult tööd, sest ta on suutnud tunni niimoodi planeerida.

Maire Kebbinau: Tahaks, et õpilased oleksid tulevikus võimelised samamoodi töösituatsioonides päid kokku panema ja koostööd tegema. Midagi algatama, läbi viima, isennast juhtima, võtma rolle. Ei tea tänapäeval töökohta, kus poleks vaja meeskonnatööd. Kommunikatsioonioskus on samuti vajalik. Et partner, ka teises keeles, mõistaks, peab mõte selge olema. Selle nimel tegutsemegi.

Kas LAK-õpe annab lapsele eelise?

Anna ja Robert toovad keelekümbluse plussina välja julguse teises keeles suhelda, kiiresti oma mõtteid väljendada, kartmata teha vigu. Anna räägib, et tundmatuid sõnu saab ka internetis tõlkida, aga pigem eelistab ta lugedes leida sõna tähenduse kontekstist. Robert tavatseb otsida ühel ja samal teemal informatsiooni mitmes keeles.

Vadim Ševtšenko: Toon näite, kuidas tavalised klassid ja kümblusklassid käituvad. Kui koolis on üritus ja esinevad kümblusklassid, on nad avatud ja isegi kui midagi valesti läheb, siis improviseerivad kiiresti, nii et ei teki probleemi. Aga kui tavalise klassi õpilane unustab sõnad, siis ta ehmub ja jääb toppama.

Einar Värä: Rääkides kolmnurgast aine, keel ja õpioskused, arutatakse, kas teatud keeles on võimalik aine ära õppida. Unustatakse kolmas nurk – õpioskused. Et keelekümbluslapsed oskavad kirjeldatud situatsioonidest paremini välja tulla, näitab paremat õpioskust. Kui nad ei tea, kuidas sõna eesti keeles on, siis teavad, kuidas seda leida. Gümnaasiumi lõpetamise ajaks ei saa olla kõik teadmised omandatud. Elu alles algab. Kui siis on omandatud õpioskused, tulevad ka teadmised ja keeled.