Kuidas õpetajat korrale kutsuda?

10. apr. 2015 Tiia Kõnnussaar ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

TÜ eetikakeskus on töötanud välja väärtuste mängu, mis õpetab õpilasi koolielu probleeme analüüsima ja lahendama

Tartu ülikooli eetikakeskuse seminariruumis Jakobi tänaval on seekord Tartu erakooli seitsmenda klassi poisid Johannes, Agur, Martin ja Ott Eric. Nad on rõõmsasti nõus uues väärtuste mängus kätt proovima.

Mängu juhatab Marten Juurik, eetikakeskuse referent: „Te saate kõik paberilehed koolielu juhtumite kirjeldusega. Igal juhtumil on kuus lahendusvarianti. Iga mängija valib nende hulgast endale sobiva.”

Esimene juhtum – ebaõiglane muusikaõpetaja

„Mulle tundub, et meie muusikaõpetaja kiidab laulukooris käivaid lapsi sagedamini ja paneb neile paremaid hindeid kui teistele. Ülejäänud õpilasi ei pane ta eriti tähele, ei kuula neid ja hindab väga rangelt. Mina laulukooris ei käi ja tunnen, et õpetaja on ebaõiglane. Mida ma teen?”

Poisid naeravad, sosistavad ja panevad siis endale sobiva lahendusvariandiga kaardid lauale.

Ott Eric pöörab oma kaardi ümber, sellel on lahendus nr 1: „Ma läheksin muusikaõpetaja juurde ja ütleksin talle, et meie arust ta hindab ebaõiglaselt. Siis ta saab sellest aru ja võib oma käitumist muuta.”

Martin: „Mina valin number kuue ja ei teeks midagi. Esiteks ma ilmselt ei viitsiks ja teiseks ma nõustun sellega, et koolis ongi palju ebaõiglust.”

Agur: „Mina ei teeks ka midagi. Võib-olla need, kes kooris käivad, oskavadki muusikat paremini, ja ilmselt mul poleks ka julgust minna muusikaõpetajaga rääkima.”

Johannes: „Mina ei teeks ka midagi, sest kui kooris mittekäijaid tähele ei panda, siis on mul suurem võimalus paremat hinnet saada.” (Kõik naeravad.)

„Proovige, kas suudate ühisele arvamusele jõuda,” soovitab nüüd mängujuht Marten Juurik, „kui ei suuda, võite ka eriarvamusele jääda.”

Martin: „Ma arvan, et mina jään number kuue juurde.”

Johannes: „Aga arvutame keskmise!” (Naer.)

Ott Eric (kõhklevalt): „Ma ei tea, kui ma mõtlen, siis kuus on vist ikka parem mõte … Okei, las jääda kuus.”

Järgnevalt loevad õpilased tagasi­sidelehti, mis kirjeldavad nende valikute tugevaid ja nõrku külgi.

Valik nr 1: „Pead õiglust oluliseks ja suhtud ka õpetajasse lugupidavalt, kui püüad temaga ebaõiglasest hindamisest rahulikult rääkida. Oled julge, sest ei karda õpetaja pahameele alla sattuda.”

Valik nr 6: „Tundub, et õiglus on sinu jaoks oluline, aga sa ei taha ise midagi teha, et ebaõiglust vähem oleks.”

Teine juhtum – sõber nihverdab spordivõistlusel

„Suusavõistlusel võisteldes märkan, et kaugel ees keerab minu sõber lühemale rajale. Kuidas käitun?”

Seekord veeretab täringut ja alustab vastusega Johannes: „Mina valin vastuse number kaks: sõidan edasi ja ootan huviga, kas see läheb tal läbi. Mind tõesti huvitab, kas ta lõikab ja jõuabki varem finišisse. Oleks huvitav, kui see tal läbi läheks.” (Poisid turtsuvad naerda.)

Agur: „Mina ilmselt ka eelistaksin number kahte. Esiteks juba selle pärast, et ta on minu sõber, ma kaitseksin teda. Teiseks, kui ma räägiksin kohtunikule ära või räägiksin sõbra endaga, ta võib-olla ei oleks enam mu sõber ja seda ma kindlasti ei tahaks. Ma arvan, et ma parem kaitsen oma sõpra.”

Martin: „Number neli. Ma räägiksin sõbra käitumisest kohtunikule, sest see on petmine. Ja seega, kui keegi teine ei peta, saab sõber suure eelise ja tegelikult ei vääri kohta, mille ta võidab. Ja see on halb minu meelest.”

Ott Eric: „Valin number nelja, sest sport peab olema aus. Räägin kohtunikule, sest sõber ju ikkagi pettis kohtunikku, tervet võistlust ja võistlejaid. Kui sõber pärast süüdistab mind, siis on ta tegelikult ise süüdi, sest ta ise põhjustas sellise olukorra.”

Martin: „Okei, nüüd meil on jälle vaja ümardada. Aga kas me võime lahkarvamusele ka jääda?”

Johannes: „Mina ikkagi sõpra niiviisi ära ei annaks.”

Agur: „Sõpra tuleb kaitsta.”

Martin: „Aga mis siis, kui see sõber on lihtsalt mingi trennikaaslane?”

Agur: „Praegu on ta sõber, mis tähendab, et teda tuleb kaitsta.”

Kõik mängijad peavad oma lahendust piisavalt heaks ja kompromiss­varianti ei sünni.

Martin: „Tundub, et me kõik oleme kangekaelsed.”

Marten Juurik annab poistele jällegi tagasisidelehed, mis kirjeldavad mängijatele nende valikute tugevaid ja nõrku külgi. Johannes, Agur, Martin ja Ott Eric ütlevad justkui ühest suust: „Lahe mäng! Väga äge!” Eriti meeldis poistele see, et oma arvamusi tuli põhjendada, et igaüks sai rääkida ja juhtumid olid huvitavad. Lahkudes kinnitasid mängijad, et vahva oleks seda mängu ka koolis koos klassiga mängida.

KOMMENTAAR

Koolilaste väärtuste mäng on õpetajale hea töövahend

Marten Juurik

eetikakeskuse referent

Õpilaste väärtuste mängus on kolm komponenti: kõigepealt väärtuskasvatuse teoreetiline osa ja metoodika teooria ehk see, millega eetikakeskus tegeleb. Meil on situatsioonide lahenduseks pakutud kuus valikuvarianti, mängu tulevad nüansid ja kompromissid. Iga valiku taha on mängu koostajad peitnud teatud väärtused sellisel viisil, et ükski variant ei oleks teistest selgelt parem või halvem. Igas vastusevariandis on n-ö hea komponent ja ka mingi küsitavus, et suunata mängijaid nägema valikute rohkust.

Teiseks püüame julgustada lapsi filosoofilistel teemadel arutlema nii, et ei tuleks välja ainult üks ja õige vastus või klassi liidrite arvamus, vaid et igaüks saaks öelda oma sõna.

Ja kolmandaks, mäng ise, mis kujutab endast laste omavahelist arutelu väärtusi puudutavatel teemadel.

See on õpetajale väga praktiline vahend – mäng on asetatud väärtusarenduse konteksti. Kuna õpetajatele on antud vabadus mängu klassile sobivaks kohandada, saab õpetaja mängijaid suunata, neile sõna anda, või kui küsimused lähevad väga teravaks, neid pehmemaks formuleerida, tähelepanu mujale suunata.

Õpilaste mäng „Väärtuste avastajad”

• Lõbusas formaadis tõsise sisuga mäng toetab õpilaste eneserefleksiooni ja arutlusoskuse kujunemist ning aitab õppida nägema väärtusi valikute taga. Et mäng on suunatud arutlemisprotsessile, mille eesmärk on oma arvamuse kujundamine, sõnastamine ja argumenteerimine, puuduvad selles õiged ja valed vastused.

• Mängus kirjeldatud situatsioonide aluseks on tõesti­sündinud juhtumid. 2011. aasta kevadel kuulutas TÜ eetikakeskus koostöös Eesti õpilasesinduste liiduga kooliõpilastele välja konkursi „Väärtuskonfliktid minu koolipäevas”. Kokku laekus konkursile 56 väga huvitavat tööd. Saabunud juhtumi­kirjeldusi kasutati väärtuste mängu väljatöötamisel, aga ka seminaridel ja koolitustel.

• Väärtuste mängu väljatöötamist toetas haridus- ja teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” raames.

• Mängu saab kool endale soetada koolituse kaudu, koolitusi on kahte sorti: õpetajatele, kes on varem juba läbinud pikema väärtuskasvatuse koolituse, ja neile, kes seda teinud ei ole. Esimest gruppi ootab TÜ eetikakeskus mängu metoodikat õppima 7. aprillil ning teist 11. ja 12. mail. Täpsem info ja registreerimine http://www.eetika.ee/et/sundmused/2015-2, vt ka www.eetika.ee ja küsi infot eetika@eetika.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!