Lasteaednike liit koostab riigikogule märgukirja
Alushariduse vallas kerkib ikka ja jälle üles arutelu teemal, kes vastutab koolieelse hariduse, sealhulgas lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja muu personali palga, töötingimuste, samuti murekohtade lahendamise eest. Vastuseks kuuleme kõige sagedamini, et vastutus lasub kohalikul omavalitsusel. Samas on üldteada, et omavalitsuste suurus ja majanduslik olukord on erinev. Sellest tulenevalt erineb ka nende võimekus probleeme lahendada ja lasteaiatöötajatele konkurentsivõimelist töötasu maksta.
Kujunenud olukorras kavatseb Eesti lasteaednike liit pöörduda lasteaednike nimel oma ettepanekutega riigikogu poole. Pöördumise peamine eesmärk on soov, et kõik alushariduse pedagoogid saaksid riigi eelarvest vastavalt atesteerimise tulemustele ühesugust palka. Teeme ettepaneku kehtestada lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega võrdne riiklik palga alammäär üle Eesti. Kollektiivset pöördumist tutvustame alates 18. maist kõigis lasteasutustes, kus soovijatel ja toetajatel on võimalik sellele kuu lõpuni toetusallkiri anda.
Ebavõrdne palk ja kohtlemine
Lasteaiaõpetajad töötavad olukorras, kus samadele kvalifikatsiooninõuetele (lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogiline kompetentsus) vastavad õpetajad teevad ühesugust tööd, kuid saavad eri omavalitsustes olulisel määral erinevat töötasu. Seega sõltub palga suurus peamiselt inimese elu- ja töökohast ning kohaliku omavalitsuse otsusest, mitte õpetaja kvalifikatsioonist, töökogemusest, tööpanusest või töö kvaliteedist. See on õpetajatööd tegijate ebavõrdne kohtlemine.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lõige 1 näeb ette, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Antud juhul tuleneb ebavõrdne kohtlemine õpetaja töökohaks oleva koolieelse lasteasutuse asukohast, mis on „muuks asjaoluks” põhiseaduse § 12 lõike 1 tähenduses.
Töötasu (sh töötasu alammäära) erinevused ametiala piires sarnast tööd tegevate inimeste vahel on kasvanud väga suureks. Ühe kuu keskmise palga suurus on www.riigiraha.ee andmetel kohalikes omavalitsustes 424 eurost 1200 euroni. Vahe võib seega olla pea kolmekordne. Samas ei võimalda praegused seadused kehtestada koolieelsete lasteasutuste õpetajatele töötasu alammäära riiklikult.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 1 alusel rahastatakse lasteasutust lisaks annetustele ja vanemate kaetavale osale riigieelarvest ja valla- või linnaeelarvest. Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikele 5 kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Lasteaiaõpetajatele palga maksmine on praegu kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne, milles riik ei osale. Teistmoodi on lahendatud kooliõpetajatele palga maksmine, mis on riigi kohustus.
Lasteaiaõpetaja on õpetaja
Kooliõpetajatele on tagatud riiklik palga alammäär, ent lasteaiaõpetajatele mitte. Nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega ja ühtsed riigis tervikuna. Nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajad töötavad riigi kehtestatud õppekavade alusel.
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lõige 5 ütleb: „Haridusel on järgmised tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase).” Sama seaduse § 14 sätestab: „Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.” Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on määratletud, kes on õpetaja: „Õpetajana peetakse silmas kõiki, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendõppes, avatud noortekeskustes, muuseumides jt kultuuriasutustes.”
Lasteaia- ja kooliõpetaja ülesanded ongi väga sarnased, töö sisu erineb ainult haridusastmete lõikes. Kõigi õpetajate kohustus on toetada parimal moel iga lapse/õpilase arengut, samuti täiendada ametialaselt oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
Lasteaiaõpetaja töö muudab eriti pingeliseks talle seaduses selgesõnaliselt sätestatud kohustus ja vastutus hoolitseda laste elu ja tervise eest.
Sellele tuginedes ootab lasteaiaõpetaja oma töö väärtustamist sarnaselt kooliõpetajatega, kuid kahjuks riik praegu lasteaiaõpetajat õpetajana ei väärtusta.
Alusharidus vajab riigi tuge
Munitsipaallasteaedade tegevuse korraldamine on seaduse järgi omavalitsuste ülesanne. Siiski on tegemist valdkonnaga, kus riik peaks kohalikke omavalitsusi toetama. Riigikohus on ühele kohtuasjale järgnenud otsuses rõhutanud järgmist: „PS § 154 lõikest 1 tulenevat õigust ja kohustust otsustada ning korraldada seaduse alusel iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, sealhulgas otsustada, kuidas kulutada kohaliku elu küsimuste lahendamiseks eraldatud raha, on omavalitsusüksusel võimalik järgida üksnes juhul, kui tal on selleks piisavalt raha. Seetõttu eeldab PS § 154 lõikes 1 sätestatud enesekorraldusõigus juba olemuslikult, et omavalitsusüksustele oleks tagatud õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seejuures peab kõnealuse õiguse kohaselt olema tagatud nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastatus” (punkt 55). Ning: „Samuti peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem olema piisavalt mitmekülgne ja paindlik, arvestamaks nende ülesannete täitmiseks tarvilike kulutuste tegelikku muutumist. Väiksemate rahaliste vahenditega omavalitsusüksuste kaitseks tuleb rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel. Omavalitsusüksused tuleb kaasata rahastamissüsteemi puudutavate otsuste tegemisse. Kui võimalik, ei peaks omavalitsusüksustele eraldatavaid vahendeid siduma konkreetsete projektide finantseerimisega, et säilitada nende võimalikult suur iseseisvus ülesannete täitmisel” (punkt 56).
Kirjeldatud olukord on alushariduse vallas toonud kaasa tõsiseid probleeme.
Erialase haridusega õpetajaid ei jätku
Töölt on lahkunud ja lahkumas erialase haridusega spetsialistid. Jätkuvalt on keeruline leida erialase haridusega lasteaiaõpetajaid, muusika- ja liikumisõpetajaid, logopeede, eripedagooge, tugispetsialiste, eri- ja sobitusrühmade õpetajaid. Suur hulk pensioniikka jõudvaid või juba pensionil olevaid ja veel töötavaid õpetajaid jääb vanaduspensionile. Noored erialase kõrgharidusega inimesed praeguse palgaga tööle ei tule. Suure palgalõhe tõttu kohalikes omavalitsustes lahkuvad õpetajad tööle piirkondadesse, kus makstakse suuremat töötasu. Suur palgalõhe kasvab üle pensionilõheks. Kui kohalikud omavalitsused ei suuda enam leida oma lasteaedadesse kvalifitseeritud personali ja olude sunnil võetakse üha enam tööle erialase hariduseta töötajaid, ei pruugi kvaliteetse alushariduse tagamine osutuda enam võimalikuks. Samas on selle kättesaadavus lastega peredele atraktiivsete elutingimuste loomisel väga oluline.
Üksmeel valitseb selles, et kõigile lastele on vaja võimaldada vanemate soovil koht koolieelses lasteasutuses või kuni kolmeaastastele koht vanemate nõusolekul lastehoius. Koht lasteaias või lastehoius on oluline, kuid siiski poolik lahendus. Vaja on leida ka vahendid, et inimesi tööl hoida ja parimaid tööle kutsuda. Nõuded neile, kellest võib kestva koolituse ja praktika tulemusena kujuneda hea õpetaja, on väga kõrged: teatud akadeemilise võimekuse tase, suhtlemisoskus, inimlikkus, võime taluda kestvat vaimset pingutust, soov pidevalt areneda ja õppida. Samas on pedagoogiamet loominguline töö.
Kvaliteetse õpikeskkonna suudavad luua end turvaliselt ja enesekindlalt tundvad, oma töötasuga endale ja oma perele väärikat toimetulekut võimaldavad inimesed. Õpetajate ja täiskasvanute rahulolust sõltub laste heaolu.
Kuidas olukorda parandada?
Lasteaednike liit usub, et kui pöördumises esitatavad ettepanekud seadusteks vormistada, paraneb olukord tuntavalt.
• Lasteaiaõpetajaks sobivaid inimesi hakkab konkureerima sellesse ametisse rohkem.
• Kogenud ja erialase ettevalmistusega õpetajad ei lahku enam töölt.
• Taastub lasteaiaõpetaja kutse prestiiž, õpetajaamet astub samasse ritta arsti, advokaadi ja teiste lugupeetud elukutsetega.
• Väärikas palk kõikjal Eestis loob konkurentsi, tekitab õpetajas vajaduse end rohkem arendada ning tõstab tema eneseväärikust.
• Lasteaeda jäävad tööle need, kelle jaoks õpetajatöö on tõeline kutsumus.
• Lasteaeda tulevad tööle ka meesõpetajad (rühmades on poisse enamasti rohkem kui tüdrukuid).
• Lastel on parem lapsepõlv. Motiveeritud õpetaja teeb oma tööd rõõmsalt ja pühendunult, millest võidavad kõik lapsed.
OLEN POOLT!
Olen kahe käega nõus artiklis väljatoodud argumentide ja ettepanekutega
OLEN POOLT!
Toetan 100% lasteaednike liidu ettepanekuid.
No lõpuks ometi! EHL tegeleb selle teemaga juba pikemat aega ja toimuvad pidevad läbirääkimised valitsuse tasemel. Mitu häält on ikka mitu häält, ehk suudab siis saavutada rohkem.
KOGU LUGU AUS JA ÕIGE! Kiitus Lasteaednike liidu rahvale!Jõudu jätkamiseks!
Olen ligi 40 aastat seda leiba söönud ja ikka usinalt muud tööd lisaks teinud, et oma lapsi kasvatada-koolitada. Hakkama on saadud, kuid puhkuseaega pole eriti olnud.
SEE OLUKORD ON ALANDAV! TÖÖ ON KÕIGELE VAATAMATA TORE JA SÜDAMELÄHEDANE, KIUD KAS SELLEST PIISAB?
Kolleegile arvestati just pensioniametis pension välja –
45 AASTAT ON TÖÖL KÄIDUD JA 29 AASTAT LÄHEB PENSIONI ARVESTUSSE! HÄBIVÄÄRNE!
Küsisin kord riigikogu liikmelt Mai Treialilt, kui sõbrannast kolleeg pensionile oli saanud, et miks nii tehakse lasteaednikega? Tema arvas:”Ta on siis vähe panustanud?” Kuidas me saame rohkem panustada? Kuidas?
Nüüd enne riigikogu valimisi ajasid 2 Reformierakonna kandidaati Tartumaal kärbseid pähe, öeldes, et seadus madalapalgaliste rõõmuks jõustub, st tööaasta=aastaga pensioniarvestuses, olevat juba arutlusel olnud :). Valetavad, nii et silmigi ei pilgu. Aga ametinimi on uhke -lasteaiaÕPETAJA!
OLEN POOLT!
Mitmetes lasteaedaes on kummalgi õpetajal rühmas 1,0 koormuse asemel 0,9 või veelgi vähem.
Kas neil kahel õpetajal, kes töötavad rühmas kumbki 0,9 koormusega, on vähem töökohustusi võrreldes kolleegidega lasteaias, kus rühmades on kummalgi õpetajal 1,0 koormus?
Ei ole ju… Õppetegevusi samapalju, lapsi samapalju, üritused ja õppetegevused tuleb ette valmistada.
Jah, rühm on vähem aega lahti, aga töö tuleb ju ikka ära teha. Vabast ajast ja tasuta seega.
Ka see on lasteaiaõpetajate ebavõrdne kohtlemine. Täpselt nagu see, et maakonniti täpselt sama tööd tegevate lasteaiaõpetajate palgad on suuresti erinevad.
Õpetajad tahavad teha tööd 1,0 koormusega.
Palun ka see märgukirja panna!
toetan, ammu oleks pidanud midagi ettevõtma.
Toetan lasteaednike liidu ettepanekut.
Toetan lasteaednike liidu ettepanekuid ja olen mures alushariduse tuleviku pärast. Pärnu Postimehes oli hiljuti tööpakkumine lastehoiu kasvatajale 2.66 eurot tund, kirjakandjale 3.80.Mina lapsevanemana ei julgeks viia oma väikelast lastehoidu, kus kasvatajale makstakse miinimumpalka.
Märgikirja tuleks lisada ka see, et sellesse uude õpetaja kvalifikatsiooninõuete seadusesse lisatakse kogenud ja väga kõrge kvalifikatsiooniga keskeriharidusega lasteaiaõpetajad ( endised Tallinna Pedagoogikakooli lõpetajad)! Kaua meid mõnitatakse ! Tööle võetakse muu kõrgharidusega töötajaid, kes ei tea sellest tööst ööd ega mütsi ning lisaks saavad nad meist ebaõiglaselt kõrgemat palka. Paariline õpetaja töötab topelt koormusega tehes ära ka tema töö. Kus on õiglus ? Meilt kogenud keskeriharidusega õpetajatelt võetakse ära õigus sellel ametil töötada ! See on häbiplekk Eesti riigile !
Võrdne palk praeguse aja Tallinna Ped. Ülikooli lõpetajate ja keskeriharidusega lasteaiaõpetajatele !!!
Endine Tallinna Pedagoogiline Kool – oli vahepeal Pedagoogiline Seminar, nüüd hakkab andma kõrgharidust Tallinna Ülikooli all .
Need kes on selle kooli kunagi lõpetanud, on saanud sealt koolist hea hariduse, nad on ennast pidevalt täiendanud ja praeguseks töötanud oma ametis näiteks 30- 40 aastat. Nüüd ei kõlba äkki kuhugi ja hakkavad töötama assistentidena koos ilma erialase hariduseta töötajatega (õpetajaabid on paljudes lasteaedades harituseta). Kus on siin loogika.
Ühelt poolt pole vaja haridust, teisalt seda ei tunnustata. Lasteaias töötavad majandusjuhatajad, kellelt ei nõuta mingisugust haridust, nad lihtsalt on ja jäävad igavesti” majandama” -jälle kummaline vastuolu.
Oleks vaja panna asjad selles plaanis korda. Paljudel õpetajatel on vanemõpetaja ametijärk- seda nagu ka ei taheta tunnistada. Ometi on selle taga pikaajaline ,väga hea, tulemusrikas ja mitmekülgne töö!
Vanemõpetaja: ta on igati tunnustatud õpetaja. Või ei?
Juba,Tiina Vapperi,Õpetajatelehes kirjutatud sama suunitlusega artiklis oli väga palju kommentaare, mis puudutasid samu teemasid.
Kõik on kuidagi väga segane- ei saa aru, miks tekitatakse pingeid juurde.
Kas kõik eriharidusega lasteaiaõpetajad peavad minema kõrgharidust omandama selle paberi pärast( sinna võetakse ka ju teatud arv- jälle ebaõiglane)? Kogemused ja pikaajaline staaz nagu pole üldse tähtsad, palgaga on samuti kogu elu terroriseeritud.
Tõõ lastega, kus rühmades on 24 last, on niigi raske. Lisaks sellele, et sa õpetad lapsi,on sul igapäevaselt vaja pidevalt tegelda ka laste käitumisprobleemidega ja lastevanemate nõustamisega.
Nõudmised kogu aeg kasvavad- arenguvestluste ettevalmistamine ja läbiviimine. e-lasteaia täitmine jne.
Ministeeriumid on töötajaid täis(mõtlevad uusi kohustusi välja) , aga kuidagi eluvõõrad.
Jõudu lasteaiaõpetajate õiguste eest seismisel!
Arvan,et ka lasteaiaõpetaja puhkuse PEAB VÕRDSUSTAMA kooliõpetaja puhkusega-42 kalendripäeva asemel 56 päeva,nagu koolis. Pealegi pole lasteaias,võrreldes kooliga, vahetunde (kus saaks veidigi hinge tõmmata ja kisast ning lärmist puhata). Ei ole lasteaias vaheaegu nagu koolis-meil toimub kogu aeg nö. sisuline töö lastega.Koormus ja näevipinge on seega suurem isegi,kui kooliõpetajal. Ma ei taha sugugi väita,et koolis pole pingeline,kuid lasteaiaõpetajate töö juures pole seda keegi märganud ega hinnanud!
Poolt
Rae vallas saavad nüüdsest õpetajabid 35 päeva puhkust, mis on ka väga meeldiv .
Olen poolt ja toetan.
Olen Malle ja vaatleja arvamusega täiesti nõus.Kuigi mulle tundub, et lasteaednike liit võitleb inimeste eest kel on kõrgharidus. On õeldud , et mine õppima, nagu oleks nii lihtne enne 60 veel õppida ja siis pensile jõudes maksta õppelaenu. Tore soovitus, meie väikeste palkade juures.Täiendkoolitustel käime igaaastaselt ja õpime töö kõrvalt ka kogu aeg uut juurde.Kogemusi on 40 aasta jagu!
POOLT JA KAHE KÄEGA.
Poolt !
Õige ! Sest kõrgharidusega mõne muu valdkonna lõpetanud inimene saab lasteaias suuremat palka kui kesk-eri pedagoogilise haridusega inimene. see on küll imelik. Lasteaiaõpetaja
Toetan, kahe käe ja südamega!
lasteaiaõpetaja
Olen poolt ja toetan!
POOLT!