Lenda, pääsuke, lenda!
Kui hästi läheb, saab Unipiha koolist sügisel Erasmuse programmi käigus üks üheksast partnerkoolist, kes osaleb uues EL-i eri maade koolide ühisprojektis. Ettevalmistavast kohtumisest võttis osa loo autor.
Kui aasta tagasi kevadisel koolivaheajal kohtusid Kreeka, Küprose, Belgia, Portugali, Eesti, Hispaania, Leedu, Poola ja Itaalia koolide esindajad Ateenas, siis tänavu märtsis saadi kokku Venezia eeslinnas Oriagos. Kolme päeva jooksul arutati, mis oleks sidusidee, mille ümber hakkaksid toimuma kavandatava projekti tegemised.
Kui üsna kergesti jõuti arusaamisele, et kooli õppekavadesse tuleb tuua Euroopa mõõdet ning muuta õppimine mitmekesisemaks, siis selle üle, kuidas see välja peaks nägema, peeti dialoogi üsna tuliselt ja pikalt. Kokkusaamise lõpuks jõuti selleni, et uue projekti eesmärk on aidata arendada laste ja noorte loovust kunsti ja muusika abil. Iga maa kool kasutab selleks oma tugevamaid külgi, rikastades niimoodi projekti kõikide koolide maailmapilti ja arusaamist õpetamisest. Projektist peab tulu tõusma kõikide osalevate maade koolide õpetajatele ning õpilastele.
Kas sa oled hea õpetaja?
Kreeka kool pakkus erivajadustega laste kaasamist tavakooli ellu, Portugal IT kaudu loovuse õpetamist, Unipiha kool õuesõpet ja loodusest inspireeritud keskkonnakunsti. Kui Eestis on õuesõpe tuntud ning paljud koolid kasutavad seda, siis tulevastele partnerkoolidele tuli pikalt ja põhjalikult seletada, miks ja kuidas me seda Unipiha koolis teeme.
Peale õpetajatega kohtumise saime kohtuda ka Venezia lastega. Oriago algkoolis lastega kohtudes üllatas mind nende rõõmsameelsus, loomulik uudishimu ning avatus. Eesti oli neile tundmatu ja kauge maa, olgugi et enne sõpruskoolidega kohtumist oli korralik kodutöö tehtud. Ka 2. klassis, kelle klassijuhataja Oriella külaliseks ma Venezias olin. Unipiha kooli slaidiprogramm ning koolile kingituseks kaasa toodud väike kunstinäitus ja papist suitsupääsuke tekitasid säärast elevust, et olin slaidiprogrammi sunnitud kordama. „Näita veel!” nõudsid käsi plaksutades särasilmased mustade peadega poisid-tüdrukud viimase slaidikaadri lõppemise järel.
Venezia linnakeskkonnas üles kasvanud lastele on Pangodi kuppelmaastik eri aastaaegadel uudne ja lummav. Pakaseline päikseline talvepäev, kus kogu kool on suuskadel, rattamatk sirelite õitsemise ajal, võililledest pärja punumine, isadepäeva tähistamine ühise kringlisöömise ja peastarvutamise võistlusega, kooli juures kastanipuu otsas ronimine, tamme oksalt kokkuriisutud krabisevatesse lehtedesse hüppamine – kõik see oli hoopis teine maailm, mis neile nüüd avanes.
Ka õpetajatele pakkusid meie õuesõppe slaidid ja neid saatvad rahvalaulud suurt huvi.
Kohtumise lõppedes üllatasid lapsed mind oma joonistuste ning luuletustega. Üllatav oli ka küsimus „Kas sa oled hea õpetaja?”. See tavapäratu küsimus, mida eesti lapsed kunagi ei esita, pani mind korraks kohmetuma. „Arvan, et olen küll. Mu kõik lapsed on saanud oma edasises elus kenasti hakkama,” vastasin hetke pärast.
„Aga kas eesti lapsed on head?” Ka see küsimus tegi mu korraks nõutuks. Vastasin naeratades diplomaatiliselt: „Ikka on. Aga vahel võiksid paremad olla. Nagu teiegi oma õpetajale.”
Unistuse sünd
Lenda pääsuke lenda
oma sametmustade tiibade
valge rinnaga
külm nagu lumi
läbi kogu maailma
kui samamoodi
lennata saaksin
minagi Eestisse kord
tema tiibadel maabuda
Nii kirjutas 2. klassis õppiv Pablo mulle lahkumise päeval itaalia keeles. Mind võõrustava õpetaja Oriella abiga tõlkisime luuletuse inglise keelde. Alles kojujõudmise teisel päeval avastan kohvrit lahti pakkides selle luuletuse enda jaoks uuesti. Hämmastab kaheksa-aastase Pablo detailinägemise oskus. Linnu sametmustad tiivad ja valge rinnaesine toob kohe silme ette pääsupesa mu akna kohal räästa all.
Mõtlesin pikalt, kuidas ärkab kaheksa-aastases poisis selline soov. Ons selle tekkes „süüdi” nähtud slaidiprogramm või õpetaja, kes tuleb sellelt maalt, kus on rahvuslinnuks suitsupääsuke? Maalt, mis asub kusagil kaugel silmapiiri taga oma lumiste väljade ja heleroheliste kaskedega kevadel.
„Sa vaatad ja vaatad seda papist pääsukest, lumivalge rinnaesisega ja mida kauem sa seda teed, seda rohkem kujutled end pääsukeseks, kes lendab läbi Euroopa sellele kaugele tundmatule maale.” Lenda, pääsuke, lenda!
—
Õuesõpe Unipiha moodi
Milleks on puudel pungad? Sellele polegi nii lihtne vastata, kui pealtnäha paistab. Enne matka arutledes jõudsime järeldusele, et pungadeta poleks puudel lehti ega vilju, nii et tänavu suve õunad, ploomid ja kirsid valmivad möödunud suve päikese ja lehtede abiga.
Unipiha unistus kohtuda taas Erasmuse programmi sõpruskoolidega võib teoks saada juba järgmisel õppeaastal. Meie, eestlaste võimalus on siis jagada oma õuesõppe kogemust, mis Unipiha lastele kuulub iseenesestmõistetavalt koolielu juurde. Kui väljas on tunda kevadet, siis ei loe me seda vaid õpikust ega uuri puuoksi koolilaua taga, vaid läheme ise kevadele vastu.
Kevad on imeline aastaaeg. Pärast pikka ja halli talve ärkab loodus tagasi elule, kooli ümbruses hakkavad õitsema sinililled, Käpa järve äärde tulevad tagasi sookured, Pangodi põldudele haned ja heinamaadele lõokesed. Algab pungade kevad. Enne seda on looduses juba olnud valguse ja vete kevad.
Paastukuu viimasel päeval läksime kogu kooliperega uudistama, kuidas on kevadest paisunud puudel pungad, kaebleb põldude kohal kiivitaja ja lõõritab pilvises taevas lõoke. Koolimajja tagasi jõudes tegid rühmad kokkuvõtte sellest, mida nad matkal nägid ja kuulsid.
Edward (2. kl) kirjutas vihikusse: „Ma tundsin ennem juba pihlakat, paju, kaske, tamme, vahtrat, saart, sarapuud, sirelit. Nüüd õppisin tundma juurde toomingat ja leedrit.”
Ega see pungade järgi puuliikide määramine nii lihtne olegi. Mina käisin selleks Luua metsakoolis kursustel. Kui kaasavõetud laste töölehti lugesin, nägin sõna „hiirekõrvul” ja kergitasin kulmu: „Kas tõesti on kased juba hiirekõrvul?” Tuli välja, et selleks oli hoopis järve äärde mineva tee ääres kasvav punane leeder.
Mirko (3. kl) ja Jani vaatluslehel oli kirjas: „Pihlaka pungad olid karvased, pajutibud siidised.”
Klassi tagasi jõudes lõikasime terava noaga lahti suure kleepuva kastanipunga, et näha, kas see on lehe- või õiepung. Uurisime seda lausa luubiga. Oli õiepung. „Sellest ei tulegi enam kastanimuna,” lausus üks õpilastest.
Lisaks vaatlusele kinnistasime matkal õpitud tarkusi joonistades ja punga modelleerides. Iga laps võttis puuoksa ja joonistas paberile nii oksa kui ka pungad. Maalastel on teada, et igal laululinnul on nimi ja oma lugu. Sama on ka igal puul, mis meie ümber lehtib ja õitseb.
Algkooliiga on just see aeg, mil on tarvis saada nendega sõbraks. Nii on lootus, et suureks kasvades hoolime rohkem loodusest kui need lapsed, kes on linde ja puid näinud üksnes telepildi või video vahendusel.
Lembit Jakobson
Unipiha algkooli õpetaja
—
Naer toob kokku
Tallinna tehnikagümnaasiumi (TTG) noored on saanud kahe aasta jooksul palju naerda ja leidnud selle kaudu uusi sõpru.
Comeniuse kaks aastat kestnud projekt „Europe is Laughing” („Euroopa naerab)” on lõpusirgel. Koos Hispaania, Bulgaaria, Poola ja Türgi koolidega on TTG noored avastanud naeru ja huumori jõu erinevuste ületamisel ning sõprussidemete loomisel. Projekt, mille looja oli üks Sofia kool, andis võimaluse süüvida naeru olulisusesse tervise taastamisel – õpilased osalesid naeruteraapias, käisid komöödiaetendusi vaatamas, korraldasid temaatilist tegevust noorematele koolikaaslastele.
Suur osa on kahe aasta jooksul olnud ka kunstil, mis võimaldab üksteisest sõnadeta aru saada.
Viimast korda saadi kokku kevadvaheajal Türgis Ankaras. Viie päeva jooksul nägime nii Türgit kui ka tajusime, kui oluline on rõõm ning avatus teiste rahvuste esindajatega suhtlemisel. Suurepärased võõrustajad viisid läbi kunstitöötoa ja esinesid naerufestivalil külalistele kontserdiga huumorikastmes.
Viis rahvust, kes projektis kahe aasta jooksul on koostööd teinud, on erinevad. Meie kultuur ning arusaamine maailmast annab ikka ja jälle võimaluse avastada ning tajuda maailma mitmekesisust, kuid naer on aidanud kõik barjäärid ületada, seda on Tallinna tehnikagümnaasiumi noored rõõmuga õppinud.
Meie ja partnerite tegemistele saab pilgu peale heita eesti õpilaste loodud projekti kodulehel www.comeniushumour.eu ning lugeda blogist www.ave-eil.blogspot.com.
Ave Teder
Tallinna tehnikagümnaasiumi arendusjuht