Minister Jürgen Ligi: „Mu missioon on keeruline …”

17. apr. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - 2 kommentaari

8. aprillil andis riigikogus uue haridus- ja teadusministrina ametivande Jürgen Ligi. Alljärgnevalt vastab ta küsimustele, mis lähtuvad uue koalitsioonileppe haridusvaldkonna punktidest ja haridusavalikkuses enim kõneainet leidnud teemadest.

Jürgen Ligi, kui teid valiti haridus­ministriks, kas teile anti kaasa ka mingi n-ö suur ülesanne, mille peate täitma? Näiteks Aaviksoo ülesanne oli viia sisse tasuta kõrgharidus.

Hariduses ja teaduses ei ole suuremat ülesannet kui teadmise loomine ja andmine, aga neis pole minister peategelane. Raha tõrgun ma suureks asjaks nimetamast, aga ta on mulle jäetud päranduse suur mure, mulle ei antud teda kaasa, nagu ka mitte ülesannet teda rohkem kulutada. Mu peale loodeti üldisemalt ja ma tean, miks.

Õpetaja palk tõuseb ennaktempos. Millal ja mis numbrini? Ja kust võetakse selleks raha? Majanduskasvust? Teiste valdkondade arvelt? Haridussüsteemi sisemistest reservidest?

Valimislubaduste järgi peaksid kõigi erakondade ministrid raha haridusele enda omast juurde andma, aga võib ju minna vastupidi, eks? Siduvamad lubadused koalitsioonileppes on kodanikule määratud sularahast, mitte haridusest ja teadusest, meie valdkond oli sisu- ja kululäbirääkimiste ajal ainus, kus oli teada, et minister ei jätka, samas kui teistel olid kõik võimalused õhus. Ka on eelkäijad hariduse sisemisi ressursse juba mehiselt ammendanud. Seega on mu missioon keeruline ja tulemustest ei ole mingit võimalust ette teada anda.

Mis saab lasteaiaõpetaja palgast?

Ma ei saa omavalitsuste eest vastata ega väita, et lasteaiandust on realistlik juhtida Toompealt. Aga riik toetab seal koolitust, eesti keele õpet, EL-i eelarvega koos ka lasteaiakohtade loomist ja lastehoidu.

Koalitsioonileppes on palju tähelepanu pööratud digiseadmete abil õppimisele. Aga kui palju pannakse rõhku koostööpõhisele õppele, nt rühmadena õppimisele?

See on kehtiva haridusstrateegia eesmärk. Koalitsioonileping ei ole valitsuse tööd ühtlaselt hõlmav kirjeldus, vaid mõneti menüü valimiste ahvatlevamatest paladest.

Kuidas suhtute nn eliitkoolidesse, kuhu lapsed pääsevad esimesse klassi katsetega?

Positiivse nostalgiaga, sest olen ise oma aja parimast neist rikutud. Toimivate organismide suhtes olen üldse hoidev ja Eesti koolihariduse eelis on tegelikult ühtlus, nõrkus aga tippude vähesus. Teema on muidugi vastuoluline. Otsused on pigem omavalitsuste omad.

Kuidas suhtute erakoolidesse? Kas erakoole on Eestis piisavalt? Mis peaks olema erakoolide missioon Eesti hariduses?

Kui võimalusse neile, kel võimalused ja soovid erinevad, innovatsioonivõimalusse ja võimalusse kaasata eraraha. Aga riigi tähelepanu fookus on siiski riiklikul/munitsipaalkoolil. Kuna koolivõrk ei vasta kahanenud õpilaste arvule, on eravalikute järgi kujunev erakoolivõrk ka omamoodi lisapinge koolivõrgu korrastamisele. Mitmekesisus ei tohi tähendada probleeme tasuta üld­hariduse kättesaadavuses.

Kas vene keskkoolis jääb kehtima nõue, et 60% õppest peab toimuma eesti keeles? Kas eesti keeles õppimist toetatakse ka lasteaias, algkoolis, põhikoolis?

Jah ja jah, toetatakse, aga eelarvet meil ju veel pole.

Koalitsioonileppes on kirjutatud eraraha kaasamisest kõrgharidusse. Kas kõrgharidus jääb seejuures ikkagi tasuta?

Ei varja, et olen siin ühes paadis OECD ja rektor Jaak Aaviksoo, mitte (toonase) kaitseminister Aaviksooga. Suurim võitja kõrgharidusest on selle saaja, mistõttu osaline õppemaks on iseenesest üks eraraha kaasamise õiglane viis. Aga leida tuleb teisi viise, mis on juba pisut detailsem teema.

Kas on olnud juba konkreetselt juttu, kuhu, millal ja millisena tuleb riigikaitsegümnaasium? (Igor Gräzin pakkus eeskujuks Suvorovi kooli.)

On, aga mitte suvorovlikult militaarse mudelina. Tartust on räägitud. Otsust ei ole, eesmärk on siiski hea õppe üldisem kättesaadavus. Ühe kooli kallak pole keskne teema ega tehtud otsus.

Koolikohustus pikeneb tasapisi 18. eluaastani. See toob kaasa lisakulusid – kust saadakse lisaraha?

Seda kohustust ei ole otsustatud. Minul ei ole usku, et selles eas kellegi vägisi kooli kinnistamine töötab. Ja kas see ei tööta nende vastu, kes pole koolis vägisi? Aga 18-aastastega tegelemine ja neile võimaluste otsimine on eraldi teema kindlasti.

Väidetavalt on õpilase koolipäev liiga pikk ja väsitav. Mida arvate kooliaasta pikendamisest ja suvevaheaja lühendamisest selle nimel, et õpilaste koolipäev oleks lühem.

Laiema arutelu küsimus. Ainult 175 koolipäeva aastas tähendab palju koolitunde päevas. Kui peaksin kodanikuna arvama, siis eelistaksin lühemaid koolipäevi. Kinnitan aga üle, et mingit kava ega juttu sel teemal praegu pole.

Kas ministeerium jääb Tartusse?

Karta on.

Mis oli koolis (ülikoolis) teile kõige põnevam?

Koolis vahetund ja vaheaeg. Aga kohustus targemaks saada oli koduste eeskujude näol alati olemas. Härma koolis oli poisil laitmatu olemine pea välistatud, aga lisakohustuse suutsid mulle panna keemia- ja kunstiõpetaja sellega, et suutsid mulle sisendada suutmist, pärast mida oli alla viie saada häbi. Sama juhtus hiljem kirjanditega.

Ülikoolis olid esimesel ringil huvitavamad välisriikide majandusgeograafia ning mullateaduse ja geobotaanika praktikad, teisel ringil monetaarteooria.

Mida peate oma haridusteel kõige suuremaks saavutuseks või õnnestumiseks?

Ülespoole trendi, lõpus parem olemist kui alguses, lõpuni minemist ennast, uuesti õppima minemist ärkamisajal.

Kas olite õppijana n-ö korralik või tuli pahandust ka ette?

Pahandusi oli palju, suuri sigadusi mitte. Koolipoisi pidurdamatus, aga mitte pahelisus.

Mis peaks olema õpetamise ja kasvatuse juures reegel number üks?

Ma ei tea, tean, et mina pole ütleja ja et eri inimestele sobib erinev. Aga enda saatuse peale mõeldes – tähtis on õnn, millisesse perekonda sündida ja millisesse kooli sattuda. Mind ilmselt hoidis rea peal kodust ammutatud vastutustunne ja kohustus olla oma lähedaste vääriline. See ei õnnestunud päriselt, eelkäijate latid olid kole kõrgel, aga see motiveeris.

Kas julge otseütlemine tuleb inimesele elus pigem kasuks või kahjuks?

Otse peab ikka ka tark ja aus olema, aga ka siis lähevad inimeste arvamused selle kohta väga lahku. Mina lepin sellega, enamik poliitikuid ilmselt mitte.

Mis hobisid teil veel peale spordi on?

Tausta tõttu on mu huvide ring vist lai, harrastused on mu elurütmi juures teine asi. Vajan päevas töö kõrvale lugemist, sporti ja lõõgastust sellest kõigest.

Õpetaja Noorlaid õpilane Ligist

Reet Noorlaid

Miina Härma gümnaasiumi (end Tartu 2. keskkool) inglise keele õpetaja:

Koolitundides ei olnud minul Jürgeniga küll mingeid probleeme. Seda huumorit, mida tal praegu jätkub ja mis kõigile alati vastuvõetav pole, oli tal kooliajal ka. Mina polnud õnnetu, kui kuulsin, et ta nüüd haridusministriks saab. Kui ta ainult natuke oma keelt hammaste taga suudaks hoida teatud situatsioonides. Muidu võib see inimestele, kel seda huumorisoont pole, haiget teha.

Mul oli tohutult hea meel juba siis, kui Jürgen rahandusministriks sai, sest ta on tõeliselt aus ja tark mees. Olen veendunud, et kui ta rahandusminister oli, ei teinud ta absoluutselt midagi iseenda huvides. Niisuguseid inimesi tänapäeval väga palju ei ole.

Ta ei olnud kooliajal erinev sellest, mis ta praegu on. Kui ta püüab praegust tööd ka ausalt teha – arvestades veel seda, et tal on peres pedagooge (ema oli meie koolis inglise keele õpetaja) –, siis ma ei näe võimalusi ebaõnnestumiseks.


2 kommentaari teemale “Minister Jürgen Ligi: „Mu missioon on keeruline …””

  1. Hugo ütleb:

    See arvamus on minu meelest ministri kõige õigem arvamus.

  2. Hugo ütleb:

    Minul ei ole usku, et selles eas kellegi vägisi kooli kinnistamine töötab. Ja kas see ei tööta nende vastu, kes pole koolis vägisi? Aga 18-aastastega tegelemine ja neile võimaluste otsimine on eraldi teema kindlasti.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!