Mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb?
2020. aastaks on HTM-il kavas luua kutseõppes 8000 õpipoisikohta. Kuidas see programm aga ettevõtjatele vastuvõetavaks muuta?
Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot õpipoisiõppe edendamiseks. Haridusministeeriumi kodulehel on kirjas, et käesoleval õppeaastal „parandatakse õpipoisiõppe korraldust ja koordineerimist. Luuakse ligikaudu 600 täiendavat õppekohta õpipoistele ja kaasatakse uusi ettevõtteid õpipoisiõppe läbiviimisse.”
Eestis on püütud laialdast õpipoisiõpet käivitada juba varem. Selle õppevormi puhul omandatakse kaks kolmandikku õppemahust töö juures ja üks kolmandik kutsekoolis. Paraku ei ole õpipoisiõpe muutunud Eestis kuigi populaarseks ja praeguseks on meil õpipoisiõppes vaid 2% kutseõppuritest. Miks pole ettevõtjad sellega kaasa tulnud?
Tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson märgib, et erinevalt Eestist on näiteks Šveitsis kogu õpipoisiõpe ettevõtete vedada, sest see õppeviis vastab kõige rohkem just ettevõtete huvidele. Eestis on kõik alles algusjärgus, kuid asjaga tegeldakse. Käesoleva aasta jaanuaris moodustas HTM töökohapõhise õppe arendamise töörühma, kuhu kuuluvad nii ministeeriumi, kutsekoolide kui ka tööandjate esindajad. Üheskoos uuritakse, kuidas arendada õpipoisiõpet nii, et see hakkaks hästi toimima ja toimiks ka pärast euroraha lõppemist.
Anneli Entsoni sõnul näitab nii Praxise uuring „Kutseharidus ja muutuv tööturg” (2013) kui ka tööandjate keskliidu tehtud küsitlus, et tööandjad suhtuvad õpipoisiõppesse üldiselt hästi, kuid leiavad, et korraldada tuleks seda võimalikult paindlikult ja tuleb välja arvutada, mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb.
Noppeid ettevõtjate arvamustest
Mida ettevõtjad seoses õpipoisiõppega esile tõid? Anneli Entson toob läbiviidud küsitlusest mõningaid näiteid.
• Vähe infot. Ettevõtjad teavad õpipoisiõppest suhteliselt vähe, ja mida sa ei tea, seda ei oska ka tahta.
• Juhendajate nappus. Vaid kolmandik ettevõtetest leiab õpipoisile kohe sobiva kvalifikatsiooniga juhendaja. Ilma juhendajata ei tohi aga õpipoissi võtta. On vaja koolitada töökohapoolseid juhendajaid.
• Juhendaja asendamine. Kui ettevõte määrab oma spetsialisti õpipoisi juhendajaks, kes siis juhendamise ajal spetsialisti enda töö ära teeb? See küsimus on eriti terav väikestes ettevõtetes.
• Juhendaja töötasu. Seni on olnud nii, et kutsekool võib juhendajale tasu maksta, kuid ei tarvitse. Ettevõtjad soovivad, et juhendaja saaks kindlasti tasu ning arvesse võetaks ka juhendamise raskust ja mahtu.
• Õpipoisi palk. Töökohast õppima suunatud õpipoisid tahavad saada täispalka, paraku ei loeta nende kutsekoolis õppimise päeva tööpäevaks, vaid õppepuhkuseks. Kuidas õpipoisile palgalangust kompenseerida?
• Kitsa spetsiifikaga tööd. Mõnes ettevõttes õpib õpipoiss selgeks väga spetsiifilise töö, mida saab teha ainult selles ettevõttes. Õpipoiss ei saa nii kitsaste oskustega taotleda kutsetunnistust. Ettevõtjad panid ette, et õpipoisiõpet võiks lubada sooritada ka mitmes ettevõttes. Mõni spetsiifiline töö võib olla nii keeruline, et käib õpipoisile üle jõu.
• Praktikabaaside tase. Tööandjad on pakkunud välja, et kõigepealt tuleb koostöös kutsekoolidega teha selgeks, missugused ettevõtted õpipoisiõppeks ja ka kutsekoolide praktikabaasideks sobivad.
• Tervisekindlustus. Õpipoisiõpe tähendab tööandjale täiendavaid kohustusi ja kulutusi. Kuidas seda kompenseerida? Tööandjad on pakkunud välja loobuda kutsekoolist tulnud õpipoisi töötasu puhul tervisekindlustusmaksust, sest õpilasel on tervisekindlustus nagunii.
• Seadmete kasutamine. Mõnes ettevõttes on kõige uuemad seadmed, mida pole veel üheski kutsekoolis. Kui kutseõppurid seal neid seadmeid kasutama õpivad, võiks ettevõte selle eest tasu saada.
• Õpipoisiõppe kulud ja tulud. Eri riikides on välja arvestatud, kui suured on õpipoisiõppe kulud ja tulud. Meil pole veel selget pilti, mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb. Kui palju aega kulutab juhendaja õpipoisile, kui palju maksab juhendajale asetäitja palkamine jne? Kindel on, et õpipoisile tuleb maksta töötasu, mis ei ole väiksem palga alammäärast.
• Noorte sotsiaalsed oskused. Kõige rohkem paneb ettevõtjaid õpipoisiõppe vastu tõrkuma tõsiasi, et mõnedki kutsekoolist tulnud noored ei tunne kella, ei huvitu oma erialast ning nende sotsiaalsed hoiakud on kehvad. Ettevõtjad ei taha hakata kodu ja kooli tegemata jäänud kasvatustööd tegema.
Kokkuvõtteks ütleb, Anneli Entson, et ettevõtjad peavad õpipoisiõpet väga heaks õppevormiks, kuid tahavad, et seda rakendataks läbimõeldult ja ettevalmistatult. Mitte ei saadetaks õpilast lihtsalt kutsekoolist mõneks ajaks ettevõttesse.
Entson lisab, et probleeme toob õpipoisiõpe tööandjale kaasa mitmeid, kuid plusspoolel on see, et kui hästi läheb, saab ta endale õpipoistest väga hästi ettevalmistatud töötajad.
—
Mida õpipoisiõpe annab?
Tallinna teeninduskooli õpilased, keda suunas õpipoisiõppesse nende tööandja, toonitavad, et õpipoisiõpe on neile väga palju uusi ja kasulikke oskusi andnud.
Gerda Männistu
kaubanduse eriala
Õpin Tallinna teeninduskoolis ja olen õpipoiss Magistrali keskuse Rimis – müügiosakonna juht. Kuna koostan ise töögraafikut, siis panen iga teisipäeva endale vabaks, et saaksin sel päeval koolis käia. Praegu kirjutan lõputööd ja selleks võtsin välja seadusega ettenähtud tasulise õppepuhkuse – 20 päeva.
Mulle on andud palju personalijuhendamise õppimine teeninduskoolis. Eelmise aasta juunis sain müügiosakonna juhatajaks ja see tähendab palju tööd personaliga. Koolis analüüsisime ka mitmesuguseid probleemsituatsioone. Kui töö juures tekkis kahe töötaja vahel väike konflikt, arutasime seda nelja silma all juhataja kabinetis – kiida avalikult, noomi nelja silma all. Õppisime ka majandusaruandlust ja praegu ma just seda tööd teengi. Huvitavad olid turunduse tunnid, kus õppisime reklaame tegema. Majanduse aluste kursuses rajasime oma firma, tegime selle bilansid ja kasumiaruanded. Üks valikaine oli projektijuhtimine, kus käisime välja äriideid ja õppisime neile EAS-ist toetust taotlema. Sellised oskused laiendavad silmaringi ja on kasuks mis tahes töökohal.
Merilin Sepp
kaubanduse eriala
Õpin Tallinna teeninduskoolis müügikorraldust ja olen õpipoiss Statoili teenindusjaamas, kus töötan juhataja asetäitjana. Praegu õpin nädalas ühe päeva koolis ja ülejäänud neljal päeval püüan koolis õpitut töö juures ellu rakendada. Õpipoisiõpe on mulle palju andnud. Kui koolis võeti läbi tööseadusandluse teema, kasutasin uusi teadmisi kohe töö juures näiteks töögraafikute koostamisel. Kui õppisime kaupade märgistusi, tuli see kasuks klientidele kauba tutvustamisel. Üks oluline õppeaine oli koolis organisatsioon ja juhtimine ehk kuidas head meeskonda üles ehitada. Tänu sellele oskan iseendagi käitumist paremini tähele panna. Tore on teha koostööd oma juhendajaga, kelleks mul on meie teenindusjaama juhataja. Arutame temaga, kuidas meie ettevõttes minu uusi teadmisi ja ideid rakendada. Ta loeb ka mu kirjalikud tööd läbi, soovitab vajadusel uusi vaatenurki, aitab materjali leida, tööd vormistada.