Projektid viivad tunnitöö klassist kaugemale
Kahe tubli õpetaja paarikümne aasta pikkune töö rahvusvaheliste projektide kirjutamisel on Kärdla koolile toonud 47 sõpruskooli 21 riigis.
Tänavu on õpilased korraga seotud koguni kolme projektiga. Kahte neist, „Kirjandus otse-eetris” ehk „Literature Live” ja „Minu rahvariided” ehk „My National Costume” toetab Comeniuse programm. Oktoobris algab kaheaastane „Elu on projekt, ole ettevõtja, tegutse edukalt” ehk „Life is a Project, be an entrepreneur, make it successful”, mida rahastab Erasmus+ programm.
Usinad projektikirjutajad, tänu kellele on Kärdla kooli õpilastel-õpetajatel sõpru üle terve Euroopa Liidu, on kooli inglise keele õpetajad Milvi Tikka ja Diana Liivat.
Vahekokkuvõte konverentsil
Detsembri keskel tutvustati Kärdla ühisgümnaasiumis kahepäevasel konverentsil projektitegevusi nii õpilastele kui ka õpetajatele. Milvi Tikka selgitas, et konverentsid on koolielu tavapärane osa ja neid peetakse aastas kaks korda. Lisaks projektis osalevate klasside õpilastele teab nii kogu koolipere, mis on teoksil. „Kogu aeg on mitu projekti käimas ja tegemist palju, näidata-rääkida samuti üksjagu,” kinnitas õpetaja Tikka.
Konverentsi peeti kahel päeval – põhikoolile ja gümnaasiumile. Projektides osalevad õpilased näitasid videoid, tegid esitlusi, vahendasid külaskäikude muljeid ja tundeid.
Tikka avaldas lootust, et algklasse konverentsidele kaasates kasvatavad nad järelkasvu, kes tahab, oskab uutest põnevatest ideedest innustuda. „Ja kui selline laps jõuab kaheksandasse klassi, on ta huvitatud ja tahab seda teha,” ütles Tikka. „Õpilased saavad üksteiselt jõudu ja tuge, võtavad eeskuju.”
Kirjandus klassiruumist välja!
Teist aastat on Kärdla kooli õpilased algklassidest gümnaasiumi lõpuni seotud projektiga „Kirjandus otse-eetris”, milles osalevad õpilased Poolast, Rumeeniast, Ungarist, Türgist, Itaaliast, Saksamaalt, Leedust, Slovakkiast, Tšehhist ja Eestist.
„Niivõrd kirjandusega seotud projekti pole varem olnudki,” ütles kooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Tiiu Heldema rahulolevalt. „See sobib õppekavaga, midagi paremat on palju tahta,” kiitis Heldema.
Kärdla kooli õpilased kohtusid eelmisel aastal paljude eesti kirjanikega: Mihkel Rauaga, Andrus Kivirähkiga, Jan Kausiga, Jürgen Roostega, Birk Rohelennuga, lisaks omamaiste kirjanikega: Ave Alavainu, Vaapo Vaheri ja Kiiri Saarega. Tänavu on plaanis kohtuda Jim Ashilevi ja kirjanikeperekonna Petronedega.
„Minu arvates on tähtis, et kirjanikud saavad projekti toel õpilastega kohtumas käia,” lisas Heldema.
Õpilased kohtuvad ka partnermaade kirjanikega, tutvuvad nende elu ja loominguga. Kokku on kavas kuus rahvusvahelist kohtumist ning iga kord tuleb oma riigi armastatud autorit tutvustada ka teiste maade noortele. Mullu mais toimunud Türgi kohtumisel tutvustasid õpilased näiteks Mihkel Rauda, sügisel Poolas aga Vaapo Vaherit.
Veebruaris on kohtumine Itaalias ja õpilased valmistavad juba ette esitlust Jim Ashilevist. Viimane kohtumine on mais Saksamaal ja siis saabki projekt läbi. Lõputööna valmib raamat kirjanikest, kellega õpilased kohtusid.
Uudisasi – kiri paberil
Kirjandusprojekt ei tähenda ainult raamatute lugemist ja autorite tundmist, valminud on ka muinasjututeemalised videod, toimunud logokonkurss, õpitud (slaidi)esitlusi koostama, artiklit kirjutama ja palju muudki.
Üks meeldejäävaid tegevusi oli muinasjuttude kirjutamine ja ettekandmine. Nooremate klasside õpilased joonistasid kahe parema loo järgi pildid.
Tavapäratu ülesanne oli kirjutada kiri VIP-idele. Iga õpilane valis välja ühe kuulsa inimese ja pöördus tema poole kirja teel. Nii soovisid nad välja selgitada, missugune raamat on tuntud inimest kõige rohkem mõjutanud ja millist raamatut soovitab ta noortel lugeda.
„Selgus, et enamik õpilasi ei olegi paberile kirja kirjutanud ega tea, kuidas ümbrikule aadressi kirjutada,” ütles Heldema.
See eest oli õpilaste jaoks tõeline rõõm lugeda Ita Everi, Jim Ashilevi, Elisabeth Reinsalu, Toomas Hendrik Ilvese jt vastuseid.
Rahvariided ausse!
Projektis „Minu rahvariided” on osalejaid Leedust, Türgist, Itaaliast ja Eestist ehk siis Kärdla ühisgümnaasiumist. Tänavu on projekti teine ja ühtlasi viimane aasta. Projektis on osalenud igas eas õpilasi ning sellega püütakse väärtustada ja säilitada rahvariideid, nende valmistamise ja kandmise traditsioone.
Projekt lõpeb näitusega ja selleks tuleb kõikidel partneritel valmistada rahvariietes nukud. Iga riigi õpilastel tuleb disainida vähemalt neli nukku, mida saab kinkida oma partneritele. Kärdla õpilased on neid juba meisterdanud lõngast, paberist, rahvariideribadest ja kasutanud ka mere äärest korjatud lapikuid kive. Veel on valminud rahvariidemotiividega külmkapimagnetid.
Õpilased on teinud esitlusi rahvariietest ja uurinud, millised on need nende vanemate kodukohas. Uuriti, kuidas Eesti moeloojad rahvarõivaste temaatikat tänapäeva riiete juures kasutavad. 8. klassi õpilased tegid video rahvariietest, -tantsudest ja -lauludest. Joonistamistuhinas said isegi 6. klassi toolid rõõmsama ilme, sest õpilased värvisid toolide seljatoed rahvariidetriibuliseks.
Rahvariiete projekt andis kunsti ja koduloo õppimisele suure tõuke. „Saime teada, millised on meie riided, laulud ja lood ning kust me tuleme,” meenutas õpetaja Reet Sauer mulluseid kogemusi.
„Need teemad haakuvad nii loodusõpetuse, eesti keele kui ka inimeseõpetuse ja kunstitundidega ja selleks kulub aega ka pärast tunde,” lisas õpetaja Heli Tomson, kes samuti oma klassiga projektis osales.
Tänavu mais ootab ees põnev ja vastutusrikas ülesanne võõrustada projektipartnereid Hiiumaal.
Uus väljakutse juba peos
Mullu sügisel alustati uut projekti, mis on senistest oluliselt erinev ning seotud majanduse ja ettevõtlusega.
„Meie koolis on gümnaasiumiõpilastel võimalus valida majanduse valikkursusi ja et õppimine ei piirduks ainult teoreetiliste teadmistega, otsustasime lisada sellele ka praktilise osa, osaledes projektis,” selgitas projektijuht Diana Liivat.
„Elu on projekt, ole ettevõtja, tegutse edukalt” ühendab Bulgaaria, Poola, Türgi, Ungari, Eesti, Norra ja Rumeenia noori ja õpetajaid. Võtmepädevused on võõrkeelte valdamine, digitaalsed oskused, baasteadmised majandusest ja ettevõtlikkus.
Õpetaja Liisa Vals rääkis, et kavas on luua rahvusvaheline virtuaalne reklaamiagentuur ja Kärdla õpilaste ülesandeks jääb teha videoreklaam. Projekti jooksul külastavad õpilased kohalikke ettevõtteid, et saada kogemusi ja asjatundlikku nõu, kuulavad loenguid, et omandada äritegevuse baasoskusi, uurivad kohalike ettevõtete hetkeseisu, noorte tööhõivet ja olukorda tööturul.
Norra kohtumisel märtsis on vaja esitada oma piirkonna majanduse analüüs-aruanne.
Kõigi osalevate koolide esinduste esimene kohtumine oli mullu novembris Poolas ja projekt lõpeb järgmise aasta suvel.
Toeks raamatutarkusele
Milvi Tikka hinnangul toetavad projektid õpilaste üldpädevusi, annavad hea kogemuse ja on lihtsalt põnevad. Lisaks annab konverentsil esinemine ja seal osalemine väärtusliku kogemuse.
„Õpilastel on head ideed ja nad on andekad, kui julgustad ja annad võimaluse,” kinnitas Tikka. „Tunnis ehk ei märkagi kõiki lapsi, aga kui nad projektis osalevad, siis näed, mis kõik neis peidus on.”
Kui projektiteema seostub otseselt õppekavaga, osaleb terve klass ja välja valitakse parimad. Kuna projektis osalemine on õpilasele suurel määral lisatöö, siis selgub peagi, et osaleda soovijaid polegi nii palju.
Ettevalmistustöö on lisakoormus, aga nädal elamist võõras riigis koos partnerõpilastega on see-eest põnevaim osa projektist.
Õpetajad Tikka ja Liivat on kirjutanud projekte aastast 2000, vahel aastaga isegi kaks, nüüd koguni kolm korraga. „Järelikult on see õige asi, millega tegeleme, kui õpetajatel on ikka veel entusiasmi ja õpilaste hulgas jagub osalejaid,” sõnas Diana Liivat.