Projektides osalemine toetab õppekava täitmist ja kooliastmete koostööd
Hiljuti võisime lugeda, kuidas Kärdla ühisgümnaasium on pikka aega pakkunud oma õpilastele võimalust osaleda rahvusvahelistes projektides. Siinne artikkel jätkab teemat, lähenedes projektõppele läbi õpetaja ja õpilaste hiljutise osaluskogemuse.
Kui sageli on projektõppega seotud pigem põhikooli III astme ja gümnaasiumi õpilased, siis Kärdla ühisgümnaasiumis on projektidesse kaasatud kõik kooliastmed ning selle kaudu omandavad uusi oskusi ja teadmisi õpilased alates esimesest klassist. Rahvusvahelistest projektidest on saanud uus ja huvitav võimalus õppekava täitmisel, mis suunab õpetajaid olema üha enam loovad ja innovaatilised.
Rahvariides nukkude valmimine projektitööna
Klassiõpetajana sain osaluse rahvusvahelisse projekti „My National Costume“ 2013/2014. õppeaastal ning esimese projektitööna asusin II klassi õpilastega valmistama Hiiumaa rahvariides nukke. Töö tuli planeerida ja kohandada õpilastele ea- ja jõukohaseks, materjalid ja töövõtted vastavaks nende võimekusele. Ühtlasi oli soov mõelda välja töö käik algusest lõpuni ise, käsitöö- ja meisterdamisõpikuid kasutamata. Enne praktilise osaga alustamist õppisid lapsed esmalt tundma rahvariideid Hiiumaa muuseumi raamatust „Hiiumaa seelikutriibud”. Vaadati kihelkondade triibukirja ja värvimustreid; räägiti, millistest osadest rahvariided koosnevad ning millistel puhkudel meie esivanemad rahvariideid kandsid. Lisaks otsiti teavet teatmeteostest ja internetiallikatest. Meisterdamist alustati küüdutriipude värvide määramisega. Igaüks valis endale enam meeldiva värvilahenduse, suuresti vanavanemate päritolu järgides.
Seejärel maalisid lapsed valitud seelikutriibud guaššvärvidega A3 paberile ning töö kuivamise ajal asuti valmistama nukule pead. Selle meisterdasid õpilased pehmest pallist. Nägu joonistati markeriga, juuksed said lõngast. Esmalt mõõdeti ja lõigati paraja pikkusega lõngatükid ning seejärel kleebiti vastvalminud juuksed liimiga pea külge. Juuksed lõigati soengusse, mõni punus nukule patsid. Kui „küüdukangas” oli kuivanud, volditi see lõõtsaks ning liimiti servad omavahel kokku. Tekkinud ümara lõõtsa sisse asetati kartongist toru. Seelikulõõtsa ülemine äär suruti tugevasti ümber kartongtoru ja fikseeriti kummirõngaga. Plastmasslusikatest said nukule käed, nende tarvis lõigati kartongtorusse vastastikused augud. Salvrätist meisterdati käte ümber pluus. Varrukaotsad kinnitati taas kummirõngastega. Kui pluus kohevaks sätitud, kinnitati liimi abil kartongtoru otsa külge ka nuku pea. Nüüd oli põhitöö tehtud ja nukud olid saavutanud oma kuju. Viimasena värviti seeliku alumisse äärde põikitriibud ning nukud saidki valmis. Küll need tulid vahvad! Mõned meie laste emotsioonid: „Hiiumaal on nii ilusad rahvariided, kohe kõige-kõige ilusamad!”; „Pühalepa seelik on nagu vikerkaar punases taevas”. Projektitöö valmimise järel toimus konverents, kus lapsed andsid oma tööst koos näitliku materjali ja esitlusega põhjaliku ülevaate.
Projekti My National Costume II praktilise tööna valmisid 2015. aastal nüüd juba III klassi jõudnud õpilastel Euroopa riikide rahvariided pabernukkudele. Et saada teadmisi eri riikide rahvariietest ning rahvusmustritest, otsisid õpilased raamatukogust sellealast kirjandust. Põhjalikumad materjalid leiti siiski internetist. Raamatutest, teatmeteostest ja internetimaterjalidest loeti teiste riikide rahvakultuuri kohta ning uuriti rahvariietega seotud infot. Aastajagu vanemaks saanuina olid oskused info otsimiseks ja leidmiseks juba tunduvalt arenenud. Kindlasti aga oli siinkohal oluline eelnev kogemus, sest nüüd juba teati, kust, kuidas ja mida uurida. Otsiti välja kõige paremad fotod, millelt oleks rahvariided ja mustrid kõige paremini arusaadavad ning paljundati vajalik materjal.
Esmalt joonistati ja lõigati kartongist nukušabloonid, millele hakati kujundama välimust. Oma fantaasiat järgides ja juba eelnevat kogemust omades kujundati nukkudele nägu ja juuksed. Iga õpilane sai endale valida pildi ühe Euroopa riigi mehe või naise rahvariietega. Kartongnukk asetati paberile ning pilti järgides joonistati nuku ümber tulevaste rahvariiete kontuurid. Nukk eemaldati paberilt ja asutigi vastjoonistatud rahvariideid kujundama. Selleks kasutati värvipliiatseid, viltpliiatseid ja markereid. Töö oli aeganõudev, sest hoolega tuli jälgida iga detaili ja mustrijoont, et rahvusmustrid saaks tegelikkusele võimalikult lähedased. Kui riided olid valminud, joonistati neile kinnitusdetailid selgapanekuks ja riided lõigati paberist välja. Järgmise tööosana valmisid jalanõud ja käelabad. Nukud kinnitati teibiga puidust varda otsa ja riietati vastvalminud rahvariietesse. Paberist ristkülikutele kujundati riigilipud ja kirjutati juurde riigi nimi. Kuna III klassis on saadud esimesed teadmised inglise keelest, said lippude juurde riikide nimetused nii eesti kui ka inglise keeles. Lipikud kinnitati nukkude juurde varraste külge. Lõpuks asetati nukud riikide kaupa alusele seisma ning töö eesmärk sai täidetud.
Projektõppe seotus õppekavaga
Põhikooli riiklikust õppekavast lähtuvalt oli töö igati põhjendatud ja toetas õppekava täitmist, sest õppekava nimetab üheks oluliseks väärtuseks kultuurilise mitmekesisuse ning näeb Eesti kooli seismas oma rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning arengu eest. Õppekava kohaselt rajaneb uue põlvkonna sotsialiseerumine eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Kindlasti toetas projektitöö õppekava pädevuste täitmist. Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Näiteks väärtuspädevuse seisukohalt arendab selline töö suutlikkust hinnata, tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega; samuti väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt. Ettevõtlikkuspädevuse kohaselt aga suutlikkust ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates tegevusvaldkondades. Lähtuvalt õpipädevusest arenes projektitöö käigus meie lastes suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; seejärel kasutada õpitut – nii oskusi kui strateegiaid – praktilise osa valmimisel.
Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse õppekava järgi tervikuks lõimingu kaudu, mis toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamiseks korraldasime projekti käigus õpiülesanded ning õpetajate koostöö viisil, mis võimaldas aineülest käsitlust just nagu õppekava selle sätestab: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. Seda osa õppekavast – õppeainete lõimingut – toetas nimetatud praktiline töö kõige enam. Nukkude valmimisel vajasid ja omandasid lapsed emakeele-, matemaatika-, koduloo-, kunsti- ja käsitööalaseid teadmisi/oskusi üheaegselt, saades iga uue teadmise rakendada koheselt käelise tegevuse kaudu praktikasse.
Õppekava ühe osa – läbivate teemade – valdkonnas saab rahvariides nukkude valmistamist vaadelda eelkõige õpilaste kultuurilise identiteedi toetajana. Teema taotleb õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana. Valmistades esmalt Eesti ning seejärel Euroopa riikide rahvariideid, said õpilased ettekujutuse kultuuride mitmekesisusest ja eripärast ning kogemuse omakultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamisest.
Lisaks meie kahele praktilisele tööle valmis projekti „My National Costume” käigus Kärdla ühisgümnaasiumi I ja II kooliastme õpilastel veel hulk rahvariideteemailisi töid. Iga õpetaja kavandas oma õpilastele võimalikult hariva ja mitmekesise praktilise ülesande, mille täitmine eeldas õpilastelt rohkesti eelnevat uurimistööd ja info otsimist. Projektülesande planeerimine on ka õpetajale alati uus väljakutse, sest õpiülesanded ja -tegevused tuleb koostada ja kohandada õppekavaga ning lõimida teatud ajaperioodi kohta ühtseks tervikuks. Kindlasti toob see muudatusi algsetesse tööplaanidesse, ent oskuslikult kavandades ja tööosasid ümber asetades saavad tööplaanid uuendatud väljundi ja ükski vajalik ainealane õpioskus ei jää õpilastel omandamata.
Kuna projektid kestavad sageli läbi mitme õppeaasta, toimub igal aastal ka konverents, kus antakse ülevaade tehtud töödest. Esitluste kaudu saavad õpilased teada, milliseid tööosasid on projekti käigus valmistanud teised osalejad, saades sel moel ühtlasi uusi ideid ja mõtteid edaspidiseks. Õpilased õpivad koostama esitlusi ja ettekandeid ning neid ka suuliselt esitama. Nii areneb eneseväljendus ja saadakse eluks vajalikud esinemiskogemused.
Projektid kui koostöövõimalus kooliastmete vahel
Projektõpet võib käsitleda ka kui võimalust siduda erinevate kooliastmete ja õpetajate koostööd. Nimetatud projektid kirjutavad meie koolis inglise keele õpetajad Milvi Tikka ja Diana Liivat ning projekte ellu rakendades kaasavad nad õpetajaid ja õpilasi kõikidest kooliastmetest. Ühise eesmärgi suunas liikumine eeldab head koostööd ja pidevaid läbirääkimisi, üksteise nõustamist, ettepanekute tegemist ja kuulamist, materjalide jagamist, infovahetust. Nii pannakse alus meeskonnatööle, mille kaudu õpime ja omandame õpetajatena palju kasulikku paremaks igapäevatööks.
Comeniuse programmi poolt toetatav projekt „My National Costume” on peagi jõudmas lõpule ning maikuus toimub viimane kohtumine, sedakorda Hiiumaal. Osalejariikide esindajatena ootame külla Itaalia, Leedu ja Türgi gruppe ning kohtumise tarvis teevad Kärdla ühisgümnaasiumi õpetajad ja õpilased aegsasti ettevalmistusi. Kogu programm on hästi kavandatud ja läbi mõeldud, et külalised saaksid võimalikult hea ülevaate Eestist, meie rahvuskultuurist ja eelkõige rahvariietega seonduvast. Ühe osana pannakse üles näitus, kus eksponeeritakse kõiki projekti käigus valminud töid. Nii leiavad ka meie nukukomplektid veel kord rakenduse ja saavad särada meie jaoks rahvusvahelise tähtsusega näitusel. Toetudes saadud kogemustele on rõõm tõdeda, et projektides osalemine annab mitmeid võimalusi õpiprotsessi rikastamiseks ja arendamiseks.