See aasta tuleb õpilasteaduse kuu aprill teisiti
Kevad tuleb meie teadushimulisele rahvale teisiti – neljateistkümnendat korda toimuvale õpilaste teadustööde riiklikule konkursile pannakse punkt senisest vägevamalt. 24. ja 25. aprillil leiab Tallinnas energia avastuskeskuses aset õpilaste teadusfestival.
Festivalil esinevad stendiettekannetega tänavuse konkursi 80 parimat. Neid hindab žürii ning valitakse välja nii riiklike auhindade saajad kui jagatakse ka tavapärasest rohkem eriauhindasid. Külastajatel on võimalus plakateid hinnata ning tegijatega juttu puhuda. Kuna üritus on festivali mõõtu, saab osaleda töötubades, vaadata teadusteatrite etendusi ning tutvuda algklasside teadusprojektidega.
Festivalist peaks kujunema iga-aastane pidu kõigile teadushuvilistele noortele, loodavad korraldajad – Eesti teadusagentuur ning energia avastuskeskus. Üritus peaks andma teadusavastusrõõmu nii õpetajaile, lapsevanemaile, huviringide juhendajaile kui miks mitte ka ettevõtetele.
Eeskätt oodatakse festivalile teadushimulisi kooliõpilasi, kes soovivad näha, mille kallal on kaaslased vaeva näinud. Õpetajaid võiks festival julgustada tegema midagi põnevat klassiruumis ja väljaspoolgi. Ja muidugi on teretulnud vanemad, oma laste suurimad fännid ja toetajad.
Formaadimuutuseks on meie korraldajad saanud innustust välismaistelt eeskujudelt. Silmapaistvaim neist on Dublini suur teaduskommunikatsiooniüritus, mille raames peetakse Iiri õpilaste teadustööde konkurssi, mis algatati juba 1963.
„Külastades selle aasta alguses nende üritust, saime aru, et areneda on meil palju. Samas on mõni asi meil paremini – meie lapsed teevad koolis uurimistöid, Iirimaal sellist kohustust pole,” räägib Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna konkursside koordinaator Kaili Kaseorg-Cremona. Eeskuju tasub võtta ka sellest, et üritusel kiideti igal võimalusel õpetajaid ja tähtsustati nende rolli juhendajana.
„Saime palju ideid nii oma konkursside ümbermõtestamiseks kui ka EL-i noorteadlaste konkursi korraldamiseks Eestis aastal 2017,” lisab Kaseorg-Cremona.
Staažikas uurimistööde juhendaja, Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja Toomas Jürgenstein ütleb, et ei tahaks ühelegi uuendusele ette hinnangut anda, kuid idee on huvitav ja ta on lootusrikas. „Ootame esimese uues formaadis lõpuürituse ära!” ütleb ta.
Enam kui sadat uurimistööd juhendanud Saaremaa ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Inge Vahter, kelle õpilased esimesest riiklikust konkursist saati ilma teinud, on esialgu pisut ettevaatlik. Ta leiab, et postrite kasutamine on väga hea moodus, kuid stendiettekande tegemine võtab peaaegu pool uurimistöö mahust ja võib mõnelegi koolile liiga kulukas olla. Eriti kui plakateid peab tegema mitu last. Osa õpetajaid kahtleski, kas üldse konkursile töid saata.
„Aga saan väga hästi aru ka eestvedajatest: postrite esitlus annab suurema võimaluse parimad välja selgitada. Seekord siis näeb, kui otstarbekaks see osutub. Loodan, et sobib. Konkursi eestvedajad on ju teada-tuntud tublid inimesed!” ütleb Vahter ja lubab ära teha, kui osalema kutsutakse.
Uuritavaid liike lisandub
Vahteri ja tema õpilaste ampluaa on loodusteadus. Aastate vältel on sadakond Saaremaa looma- ja taimeliiki uurimustes vähemal või suuremal määral tähelepanu osaliseks saanud. Tööd peaks jaguma veel kauaks – Saaremaa ja eriti just Sõrve säär on paik, kuhu lisandub lõuna poolt uusi liike.
„Sobilikke teemasid ei ole siiski kerge leida, sest see peaks olema aktuaalne, konkreetne, kitsas, jõukohane. Ning huvipakkuv nii õpilasele kui ka juhendajale,” sõnab Vahter. Ühe uurimistöö teinud tahavad ikka ja jälle uue teemaga tegelda. On ka teemasid, mis kummitavad kaua, enne kui neist asja saab. Kui eesmärk on saata töö riiklikule konkursile, peaks olema selge, et seda pole juba käsitletud. Seega pole iga taime- või loomaliiki lihtsalt uurima hakata mõtet, igas töös peab olema mingi iva, tõdeb Vahter.
Nooremate puhul tuleb tõelised huvilised õpetajal esialgu endal üles leida.
„Õiged uurimistöö tegijad on need, kes ka pärast seda, kui juhendaja on poole tööst maha tõmmanud ja uued juhised andnud, soovivad edasi minna,” lausub Vahter. „Neid ei ole kuigi palju, aga neist kujunevad tõelised tegijad. Meil on õpilasi, kes juba põhikoolis teinud 3–4 uurimistööd, mis sobilikud riiklikule konkursile.”
On ka teemasid, mille on mõelnud välja mitu õpetajat koos, ja sellest võidavad nii õpilased kui ka õpetajad. Hea on koostöö olnud Sõrve loodusvaatleja Mati Martinsoniga. Vanemate klasside õpilased leiavad sageli ise sobiliku teema. Näiteks meediast, sest seal antakse ülevaateid aktuaalsetest keskkonnaprobleemidest, probleemsetest liikidest.
Toomas Jürgenstein, kes juhendab humanitaaria teemasid, on pannud tähele õpilaste tööstiilide suurt erinevust. Osa on raskesti juhendatavad ning teevad kangekaelselt nii, nagu pähe võtnud ja õigemaks peavad. Aga on ka neid, kes loevad õpetaja hääletoonist välja rohkem, kui see sisaldab.
„Ega peale regulaarsete kokkusaamiste ja minupoolse tagasiside uurimuste tööprotsessis sageli muud ühist olegi,” ütleb Jürgenstein. „Samuti pole ma tuvastanud sarnast mustrit teemani jõudmisel. On tõesti õpilasi, kes tulevad oma teema(de)ga, mõnel on teada valdkond. Tavaliselt pakun ise 4–5 võimalust, mida koos arutame. Ning ikka juhtub, et kirjutamise käigus algne teema muutub.”
Jürgensteini kogemus näitab, et domineerivad õpilased, kellele tõesti meeldib midagi põhjalikult uurida või praktilise töö puhul midagi reaalselt teha. Ja tipptasemel end teostada võib ka õpilane, kes ei pruugi olümpiaadil esimeste hulgas olla.
„Peamine on, et õpilasel oleks selge pilt sellest, mida ja miks ta uurib. Samas olen seda meelt, et gümnaasiumis võiks kohustuslike ainekursuste arvu piirata (senise 96 asemel 90), mis avaks võimalused veel tõsisemate teemade käsitlemiseks ja suuremaks süvenemiseks,” arvab Jürgenstein.
Jürgensteini käe all on valminud hulk põnevaid töid. Kaks õpilast uurisid hiljuti tänapäeva noorte libahundikujutelmi. Väga toredad olid tööd, mis tegelesid J. R. R. Tolkieni raamatute usundiloolise taustaga. Õpetajat ennast on alati huvitanud õpilaste usulised arusaamad, näiteks kuidas suhestuvad religioon ja loodusteadused. Õpilased ongi seda oma kooli õpilaste näitel uurinud, mõned andmed on olemas rohkem kui kümmekonna aasta tagant ning nüüd saab juba uurida nende seisukohtade muutumist ajas. Osa teemasid veel ootab uurimist, näiteks Eesti ühe esimese budisti vend Vahindraga seotu.
Õpetajagi õpib
Inge Vahteri juhendatav õpilane algatas tänavu koolikottide kaalumise. Sellest on kasu õpilaste rühi parandamisel, usub õpetaja. Huvipakkuv oli ka koostöös füüsikaõpetaja Indrek Peiliga juhendatud töö Saaremaa kodudes kasutatavatest elektrilampidest. Vahteril endal võttis esialgu aega teemast selguse saamine, aga tulemus tuli hea.
„Üks tasu juhendamise eest ongi suur hulk huvitavaid teadmisi, mida saab kasutada õppetundides õpiku lisana,” märgib Vahter.
Kui juhendatavaid on palju, võtab see õpetajal umbes poole ajast, mis kulub ainetundide andmisele. Noorematega tuleb teha väga palju individuaalset tööd ja kogu vajalik kirjandus eelnevalt läbi lugeda.
„Arvan, et rahaga seda tööd tasustada ei saagi, ikkagi rõõm tehtud tööst jääb peamiseks. Laste rõõmus meel oma saavutuste üle on kõige olulisem. See pole väljamõeldud ilulause. Mõtlen oma õpilaste peale, nad on väga-väga tublid!” on Vahter õnnelik.
„Meil on koolis uurimistööde kaitsmine hajutatud üle aasta, mistõttu ka juhendamise koormus on ühtlane,” lisab Jürgenstein. „Heast uurimistööst jääb mälestus aastateks. Paar õpilast on oma uurimusi kõrgkoolis edasi arendanud – ikka on hea meel, kui saan kellelegi elus abiks olla.”
—
Juhtnöörid kolleegidele
Inge Vahter: „Uurige eelmiste aastate parimaid töid! Osalege heal koolitusel, uurimistööde konverentsidel! Olge õpilasega kannatlik! Teema pakkumisel leidke huviline, see ei pea olema klassi priimus. Ärge mõelge välja oma metoodikat, kasutage juba olemasolevaid. Arvestage, et õpetaja on samamoodi vastutav uurimistöö lõpliku valmimise eest. Kui juhendaja on lubanud juhendada, peab ta seda tegema. Õpilast ei tohi alt vedada. Ülejuhendamine on samuti ohtlik.”
Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile TeaMe ning ilmus esmakordselt veebiportaalis miks.ee.