285 aastat kooliharidust Mõnistes

Võrumaa lõunaservas Kuutsi külas paiknev Mõniste kool tähistab 16. mail kontsertaktusega oma 285. aastapäeva.

Ajalooürikute andmeil õpetati kooli asutamise ajal 1730. aastal vaid mõnele õpilasele peale lugemise ka kirjutamist. 285 aastat hiljem ammutab Mõniste koolis tarkust 66 last. Ometi pulbitseb selles Läti piiri lähistel paiknevas majas elu, mis annab silmad ette märksa suurematelegi koolidele. Ei kurda siin keegi, et oleks igav või millestki ilma jäänud.

„Võib-olla saavad meie lapsed hoolt rohkemgi kui linnakoolis,” lausub direktor Maarika Niidumaa. „Püüame pakkuda maksimaalset.”

Kooli üks põhiväärtusi – õpilasest lähtumine – pole siin vaid sõnakõlks. Kuigi riigi rahastuspõhimõtted suruvad väikekooli lapsed liitklassidesse, on Mõnistes ilma hakkama saadud. Põhiaineid õpib iga klass eraldi, oskusaineid liittundides – et näiteks pallimängu õppimiseks kvoorum koos oleks.

„Õpetajad tunnevad lapsi ja oskavad näha, millised klassid sobivad koos töötama. Arutame selle igal sügisel läbi,” kirjeldab direktor.

Koolis on mitu tunniplaani. Õpi­raskustega lastele on nii väikeklass kui ka üks-ühele-õppe võimalus. Hea koostööpartner on seejuures Rajaleidja keskus.

„Seda sigrimigrit sügisel tööle panna on paras pähkel,” kirjeldab Niidumaa. „Arvestame tunni- ja ürituste plaani koostades, et lapsed saaksid osaleda huviringides ja põnevates tegemistes nii koolis kui ka valla noortekeskuses.”

Igaühel oma hobi

Huviringid on väga popid, osalus neis on 98%. Ringe kavandades küsitakse lastelt nõu ja tehakse koostööd noortekeskuse ja kultuurimajaga.

„Üks poiss polnud kuuenda klassini valikut teinud ja klassijuhataja suunas ta rahvatantsu. Käib senini. Meie Mürakarud on väga tublid, käinud ka tantsupeol,” jutustab Niidumaa.

Kõige rohkem au sees on sport. Järgmine lause on aga mõeldud neile, kes alati otsimas põhjusi mittemidagitegemiseks: nimelt pole koolil oma spordisaali, kuid lapsed on tulnud korduvalt Eesti meistriks saalihokis.

Kehalise kasvatuse õpetaja Virve Tamm, kes Mõnistes tööl juba 1976. aastast, on spordiringidesse meelitanud 55 last. „Teevad rõõmuga. Maalapsed on tänulikud iga asja eest. Tahavad tulla trenni ja ka kehalise tundides pole viilijaid, vahel harva on dressid kodus,” kiidab Tamm.

Saalihokit käiakse harjutamas naabervalla Varstu keskkooli saalis. Kehalise tunnid toimuvad kooli vastas asuva rahvamaja saalis ja staadionil. Õpetaja Tamme südames on aga suur ja sinine unistus oma võimlast.

Kooli õpilasesinduse president, 8. klassi õpilane Anu Kängsep seisab saalihokimeeskonna väravas. Anu sõnul on edu taga õpetaja Tamme innustamine ja laste endi suur tahe.

3. klassis õppiv Rayan Hanimägi on tubli spordipoiss, kes käib veel puutööringis. „Meie klassis on kolm last. Saame hästi läbi, kõik on sõbralikud. Õpetajad ka,” kiidab Rayan.

Ööselgi koolis

Noor huvijuht Romet Pazuhanitš rabab teatega, et oli eelmisel ööl koos õpilastega koolis. Tulemust – näiteringi etteastet – saab peagi näha terve külakogukond. Pazuhanitšil on nagu Hunt Kriimsilmal hulk ameteid: ta juhib nii noorkotkaid-kodutütreid kui ka valla huvikeskust, õpetab ajalugu ning kuulub Forseliuse seltsi noortekogusse. Mõniste kooli vilistlasena tuli ta rõõmuga siia tagasi.

Fuajees on puu, mille lehtedel laste sõnastatud väärtused.

„Oma armas kodukool, pole tahtnud siit kunagi liiga kaugele minna,” ütleb Pazuhanitš. Kolleegide seas on ka tema mentorist vanaema Asta Pazuhanitš, kes õpetab vene keelt, ajalugu, ühiskonnaõpetust ja võru keelt. Muide, võru keeles toimuvad ka tööõpetuse tunnid. Kohaliku keele ja meele hoidmisel on koolile abiks Võru Instituut.

Huvialade nimistus on ka muusika- ja käsitööringid, mudilaskoor ning isegi peotants kõrgtasemel juhendaja Reno Ollega. Teadushimulised osalevad olümpiaadidel ja Tartu ülikooli teaduskoolis.

„Igal esmaspäeval teeme kodulehel kokkuvõtte eelmisest nädalast ja saadame kohalikule ajalehele info oma kordaminekutest,” ütleb direktor.

„Väikses maakoolis teavad kõik üksteist,” tõdeb Romet Pazuhanitš. „Õpilased on sõbralikud ja viisakad, teistsugused kui suures linnakoolis. Siin on turvaline, pole mingit kiusamist.”

Tähtsal kohal on koostöö heade partneritega ja osalemine rohketes projektides. Keskkonnaharidusprogrammid on võimaldanud käia õppekäikudel lähemale ja kaugemale, väga levinud on õuesõpe. Koolil on Karisöödis kogunisti õuesõppeklass. Kui ekskursioonile või linna teatrisse minnakse, siis ikka suure bussiga.

Islandil õppimas

Direktor ja õpetajad on olnud usinad projektikirjutajad. EAS-i toel on rekonstrueeritud suuremad ehitised: tööõpetusmaja, staadion, söögisaal. Archimedese õpirände projekti kaudu käisid õpetajad äsja Islandil ainete lõimimiseks kogemusi ammutamas.

„Lisaraha ja tegevust ongi võimalik tuua projektide ja koostööpartnerite kaudu,” nendib Maarika Niidumaa. See annab koolile kõvasti lisaväärtust. Näiteks toimuvad juba kuuendat aastat suviti koolimajas rahvusvahelised rahvapillilaagrid, kus saavad osaleda ka Mõniste õpilased-õpetajad. Lõpukontserdile on oodatud kogu küla.

Kuigi koolimajad on 285 aasta jooksul paiknenud eri kohtades, on Kuutsi olnud valla hariduselu keskus pikka aega.

„Peab hoidma traditsioone ja olema mingil määral konservatiiv, aga samas uuenduslik,” sõnab direktor. Koostöö ühe tehnoloogiahiiuga on koolile toonud ka hulga IT-vahendeid. „Olime Võrumaa esimesi koole, kus õpetajail olid oma sülearvutid,” räägib Niidumaa. „Oleme tundides proovinud erinevaid e-õpikeskkondi ja -vahendeid. Koolil on ka oma Facebooki lehekülg.”

Vastupidiselt paljudele koolijuhtidele, kes hädas õpetajate leidmisega, ütleb Maarika Niidumaa, et Mõnistes pole see probleem. Üle-eelmisel sügisel tuli mitu avaldust ajalooõpetaja kohale. Õpetajate kõrgest tasemest kõneleb ka tõik, et mitmel on kaks kõrgharidust.

Maarika Niidumaa on ka Eesti maakoolide ühenduse eesotsas.

„Mikrokliima on meil üksteist toetav ja arvestav. Ja mullu olid meie õpetajate palgad Võrumaa kõrgeimad,” ütleb Niidumaa. Mõniste kool on olnud Eestis ka sisehindamise lipulaev.

Inglise keele ja käsitöö õpetaja Marin Kuslap tuli 1992. aastal Tallinnast tagasi Mõnistesse oma juurte juurde. Tema vanaisa Hugo Hirjel oli siin aastakümneid direktoriks ja vanaema Linda Hirjel õpetaja. „Kollektiiv on võrratu, igal hommikul tuleme rõõmuga tööle, meile meeldib ka vabal ajal koos olla, korraldame koos üritusi. Anname nõu, kui kellelgi on mure,” kirjeldab Kuslap koolielu. „Väikesel koolil on oma võlud. Siin on õpilase ja õpetaja vahel tihe kontakt. Üksteist märgatakse.”

Maarika Niidumaa, kes on ise väikse Nursi kooli vilistlane, tuli Mõnistesse tööle kümne aasta eest, kui lasteaed ja põhikool ühe mütsi alla viidi. Toona oli koolis lapsi 113 ja lasteaias 27. Kooliskäijate arv on nüüd pea poole väiksem, lasteaias suurt muutust pole.

„Inimesed kolivad mujale, sest tööd pole,” nendib Niidumaa. „Meie käed jäävad siin lühikeseks. Võime olla kui tahes hea kool, aga kui vanematel pole rakendust, ei jää nad siia püsima. Kurb, et Eestis on selline väljaränne.”

Rõõmu teeb siiski see, et eelmisel aastal vallas sündide arv tõusis. Sügisel tuleb esimesse klassi üheksa last.

„Maakoolide ühenduse kaudu püüame murekohti teadvustada ja leida lahendusi,” sõnab ühenduse juht Niidumaa.

—

Koolimaja uus hoone valmis 2000. aastal.

Ajaloost

• 1730. aastast pärinevad esimesed andmed Mõniste koolide kohta. 1765. a kooliseaduse alusel õppis neis 162 last. 1846. aastast on Mõnistes teada Ädeste ja Lutsupalu koolid.
• 1863. a ehitati tules hävinud Lutsupalu kooli asemele Kuutsile koolimaja, mida nimetati Peetri kooliks. 1880-ndatel toodi tules hävinud Ädeste kooli lapsed Kuutsi külla Liisa tallu. 1898. a ehitati Kuutsile uus koolimaja, kuhu koondati mõlema kooli lapsed. Kooli nimi oli Peetri-Liisa kool. Õpilased said 3-klassilise külakooli hariduse.
• 1926. a kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja koolimajale ehitati peale teine korrus.
• 1940. a muudeti kool 7-klassiliseks. Kooli nimeks sai Mõniste mittetäielik keskkool. Alates 1944. aastast oli kooli nimi Mõniste 7-kl kool.
• 1961. a kehtestati 8-klassiline kooliharidus, kooli nimeks sai Mõniste 8-kl kool. Alates 1972. aastast on meie kool olnud Mõniste valla ainuke kool.
• Alates 1991. aastast on õpilased saanud omandada 9-klassilist haridust. 1994. a nimetati kool Mõniste põhikooliks.
• 2005. aastal liideti kooliga valla lasteaed. Kooli nimi on nüüd Mõniste kool.

Allikas: Mõniste kool