Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt

22. mai 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.

Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja sellega kogu Euroopale näidata, et eestlastel on süda õiges kohas ning hädalisi aidatakse, nagu peab.

Aga vastuvõtmiseks tuleb valmistuda, kusjuures eelkõige pedagoogilises mõttes. Me peame suutma sadadele ja sadadele pagulastele vähemalt ühe aastaga eesti keele selgeks õpetada ning nad ühiskonda sulandada. Usun, et saaksime sellega hakkama. Kui meie põhikooliõpetajad on osanud viia meie 15-aastased noored PISA tippu, miks ei võiks siis meie eesti keele õpetajad saavutada pagulastele eesti keele õpetamisel niisama head tulemust?

Pagulastele eesti keele õpetamisest mõeldes pean eelkõige silmas meie vene lasteaedade ja koolide eesti keele kümblusõpetajaid, kes on juba 15 aastat Eestis elavatele vene, ukraina, valgevene, usbeki jt lastele eesti kõnekeele täiesti selgeks õpetanud. Kindlasti suudavad nad ka sadadele pagulastele eesti keele niisama kiiresti selgeks õpetada – kui Eesti riik neid palgaga toetab ja eraldab raha uute kümblusõpetajate kiireks väljaõpetamiseks Innove keelekümbluskeskuses.

Miks peab seda kõike tegema?

Esiteks ei jää esimene kolmsada pagulast kindlasti viimaseks. Tallinn muutub varem või hiljem väga kirju rahvusvahelise seltskonna linnaks ja kõigile uustulnukatele on vaja eesti keel kiiresti selgeks õpetada. Selleks tuleb valmistuda juba praegu. Eeskujuks sobib siin Holland, kus eri rassist ja rahvusest immigrandid oskavad hollandi keelt ühegi probleemita. Holland on olnud pedagoogiliselt väga võimekas maa.

Teiseks oleme praegu ju olukorras, kus keelekümblus ja teisedki tõhusad keeleõppemeetodid pole pälvinud Eesti koolis piisavalt tunnustust. Meie 15 aastat edukat keelekümblust piirdub üksnes vene õppekeelega koolidega. Eesti koolides kümmeldakse mingil määral ainult valitud õpilastega, ja seda keelekallakuga koolides, mujal aga mitte, hoolimata sellest, et vene koolides on saavutatud kümmeldes fantastilisi tulemusi. Võib-olla pärast pagulaste edukat õpetamist jõuavad tänapäevased tõhusad keeleõppemeetodid igasse kooli ja klassi.

Pole vaja rippuda kramplikult üksnes keelekümbluse küljes. Revolutsioon on toimunud ka keeleõpikute maailmas. Näiteks Hugo kirjastus annab välja õpikuid, mille toel on võimalik omandada inglise, saksa, prantsuse, hispaania jt keeli kolme kuuga. Miks ei võiks tellida sellelt kirjastuselt õpikut „Eesti keel kolme kuuga”?

Aasta tagasi esitles Mait Müntel oma keeleõppeprogrammi „Ling­vist”, mille abil on võimalik prantsuse keel omandada 200 tunniga. Selline on keeleõppe tänane reaalsus. Kas Eesti riik ei võiks tellida Müntelilt eesti keele programmi, mille abil saaksid pagulased ja teised huvilised eesti kõnekeele 200 tunniga selgeks?

Mait Münteliga üsna sarnased on keelefirma Pimsleur programmid, kus uus keel omandatakse suuliselt isegi poolteise kuuga. USA sõdurid õppisid Afganistanis Pimsleuri programmi järgi puštu ja dari keelt, et kohalikega suhelda.

Paneb mõnevõrra imestamagi, kui palju meil räägitakse iibe tõstmisest, sünni- ja muudest lapsetoetustest ning kui vähe pedagoogilistest lahendustest, millega saab ju samuti eesti keele kõnelejate arvu oluliselt kasvatada. Võib-olla peaks meie poliitikutele puštu või mõne muu eksootilise keele kiiresti selgeks õpetama, et neil tekiks arusaam tänapäevasest ülitõhusast keeleõppest ja selle võimalustest poliitikas?

Ja lõpuks, Tallinna ja Tartu ülikooli kasvatusteadlased võiksid taotleda suurt uurimisprojekti, et jälgida, kuidas pagulastele eesti keele õpetamine ja nende ühiskonda sulandamine sujub (või ei suju). Sellist uurimisprogrammi on meile vaja just nüüd, mitte siis, kui probleemid on juba üle pea kasvanud. Selle uuringu põhjal on võimalik kirjutada doktoritöid ja teadusartikleid, kus saab meie väärtuslikke kogemusi tutvustada teistele maadele, kus on samuti pagulasi ja muid sisserändajaid.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt”

  1. Kaarel Haav ütleb:

    Mina olen toetama kõiki Raivo ettepanekuid. Võin osaleda välismaalaste kümblusprogrammide ette valmistamisel ja ka teostamisel. Ma seostan keele kodaniku ja demokraatiaharidusega. Tavalised kümblejad ju seda ei tee. Ma võin kirjutada õpiku Demokraatiaharidus kuue kuuga. Samuti soovin taotleda uurimisprojekti eesti keele ja demokraatia teadmiste, oskuste ja väärtustamise kohta. See peaks katma ka teised immigrandid, nende teadmised, oskused ja väärtused.
    Eestis peaks olema mitte ainult keelekümbluse, vaid ka demokraatia hariduse (teadmiste, oskuste ja väärtuste) arendamise ja uurimise keskus.
    Sellised uurimused ja keskused ei peaks olema vaid mõne asutuse monopol, seda võiksid taotleda kõik, kel on selleks vajalik ettevalmistus ja soov.
    Teatavasti on Lõimuvas Eestis 2020 pagulaste kohandamiseks kavandatud suured summad.
    Kaarel Haav, demokraatiahariduse ekspert.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!