Valga vene gümnaasiumile tuli „Digipöörde” projekti võit tänu heale koostööle kooli kõigi õpetajate, lapsevanemate ja ka linnavalitsusega.

Mullu mais sai Valga vene gümnaasiumi koolipere teada, et kool on valitud „Digipöörde” projekti pilootkooliks. Kartsime, et meid ei valita, sest konkurents oli tihe. Meie koolis olid küll tehnoloogia­fännid ja kolmandat aastat tegutses Nutilabori linnaring, kuid me ei paistnud nii hästi silma kui mitmed teised koolid. Kuid meid ikkagi valiti!

Projekti ideeks valisime nutikeelekümbluse loodusõpetuses, muusikas ja kehalises kasvatuses, sest me polnud kuulnud, et keegi neis ainetes endale ise digitaalseid õppematerjale teeks. Pilootklassiks valisime 1.b, sest alustada tuleb väikestest. Klassiõpetaja Kairi Voodele oli see suur väljakutse – teha esimese klassi lapse ranits nutitehnika abil kergemaks.

Pealinna kursustele sõitis meie kooli pilootmeeskond alati hea meelega, sest olime palju ära teinud. Kojusõit kulges tihti murelikult, sest teised olid teinud samuti palju. Alati mõtlesime, mida veel teha.

Osalesid kooli kõik õpetajad

Kohe projekti alguses läks terve koolipere innukalt pilootmeeskonnaga kaasa. Kursustel osaleti, sära silmis. Mõni õpetaja algul päris tõsiselt kartis arvutiprogramme, mille üle õpilased olid õnnelikud.  Sest tänu õpetaja ettevaatlikkusele said nad neid programme ise uurida, ise oma kaaslastele tutvustada ja ise need ka õpetajale endale selgeks teha. Hirmust lausa kahvatule õpetajale olid aga õpilased väga tänulikud.

Nii tundsid õpetajad varsti hirmu asemel hoopis hasarti. Nad lausa võistlesid omavahel, kes jõuab esimesena google.docsi tabelisse märkida, et on järjekordse digitunni andnud. Oktoobri lõpus selgus, et kõik meie õpetajad on viinud läbi vähemalt ühe digitunni. Kaasamata ei jäänud ükski klass, aga keelekümblusklassides anti digitunde lausa palju.

Digitundide omatehtud rakendused

Uuest õpetamisviisist vaimustunud õpetajad tahtsid teha tunde veel ja veel. Ilmnes aga tõsine takistus – tundide andmiseks vajalikke rakendusi oli vähe, pealegi olid need enamasti inglise keeles ja nende otsimisele kulus palju aega. Nii otsustasime, et lihtsam on teha digitundide rakendused ise.

Esimesed rakendused tegi kooli haridustehnoloog koostöös abiturientidega, appi tuli abiõpetaja Tiina Kupits. Hiljem oli koolis juba palju õpetajaid, kes ise digitundide rakendusi tegid ja neid teistega jagasid.

Projekti käigus avastatud metoodika digitaalsete muusikatundide läbiviimiseks pälvis suurt tähelepanu. Pärast projekti lõppu otsustas muusikaõpetaja Svetlana Kuzmenko teha oma digitundidest videolõigud. Need tulid HITSA konkursil parimate hulka. Kehalise kasvatuse õpetaja Tiina Lalli digitundide blogi pälvis „Huvitava tunni” konkursil eripreemia.

Kui varem käis teistes koolides digipöördest rääkimas ainult haridustehnoloog, siis varsti tegid seda ka teised õpetajad. Niisuguse aktiivsuseni jõudsime poole aastaga, kusjuures meie koolil oli vaid kuus tahvelarvutit, mis olid soetatud Nutilabori ringi jaoks SA Vaata Maailma abiga. Kuid tehnikat tuli iga päev aina juurde.

Lapsevanemad tulid appi

Kui küsisime lapsevanematelt, kas nad lubavad lastel kodust tahvelarvuti kooli kaasa võtta või kas neil oleks võimalik oma lapsele umbes 120 eurot maksev tahvelarvuti osta, vastati algul ootuspäraselt, et Valgas elava inimese jaoks on see suur väljaminek. Kuid laste tagasiside peale põnevatest digitundidest tekkis vanematel lõpuks ikkagi soov oma lapsele tahvelarvuti osta. Iga päev võttis mõni uus õnnelik õpilane digitunnis ranitsast uhiuue tahvelarvuti. Tahvelarvutit hinnati nii kõrgelt, et mõned lapsevanemad palusid selle turvalisuse mõttes ainult tunni ajaks lapse kätte anda. Oleme lapsevanematele väga tänulikud, et nad projektiga nii aktiivselt kaasa tulid. Näiteks isadepäevale ja nutispordipäevale tuli rekordarv vanemaid. Samuti koosolekutele. Lisaks aitasid lapsevanemad meil vahetundide ajal lastele liikumismänge korraldada, et nende silmad saaksid ekraanist puhata.

Elu ei seisa paigal ja nii toimusid ka meie pilootmeeskonnas muutused. Esiteks läks kooli direktor pensionile, teiseks suundus kooli IT-mees Soome tööle ja kolmandaks kasvas meil WiFi-seadmete arv koolis nii suureks, et mõnikord seisid lapsed lausa toolidel või läksid koridori, et WiFit püüda ja alustatud ülesanne lõpuni teha.

Linnavalitsuse kingitus

Saime aru, et vajame uue põlvkonna WiFit ja Valga linnavalitsus kinkiski meie kooli 95 aasta juubeliks tuhat eurot uue WiFi-võrgu ehitamiseks. Valga linnapea Kalev Härk kommenteeris, et uuenduslik kool väärib uuenduslikku kingitust ja olgu internet igas klassis ja igal lapsel. Kool võttis selle sõnumi vastu suure aplausiga. Hiljem osales linnapea kodanikupäeva tähistamisel Kahooti viktoriinis. Valga linna haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants julgustas teisi Valga haridusasutusi meie kooli vaatama tulema. Ta kasutas iga võimalust, et meie saavutustest teistele koolidele rääkida, ja sellel oli oma mõju – meie kooli lahtiste uste päevadel käisid väga paljud. Viisime Kääriku konverentsi- ja spordikeskuses läbi ka nutikeelekümbluse konverentsi, kus osalesid ligi sada inimest kümnest haridusasutusest Narvast Pärnuni.

Hiljem „Digipöörde” blogi kommentaare lugedes saime aru, et digipöörde pole teinud mitte ainult meie koolipere, vaid tervel linn. Kohalikud ajalehed ja raadiojaamad kajastasid meie projekti pidevalt ja kõik olid õnnelikud, kui meie kooli saavutusi tutvustas ka „Aktuaalne kaamera”.

„Digipöörde” finaaliks valmistus kool tõsiselt. Saime aru, et peame esitama show. Pealinna saabudes ja teiste koolide esitlusi vaadates aga ehmusime, et meie ettekanne on liiga teatraalne. Midagi muuta oli aga juba hilja. Kui meie kool „Digipöörde” projekti võitjaks kuulutati, olid meil emotsioonid laes, pisarad ja rõõm – kõik oli tõeline. Tulime koju kui kangelased.

Samad emotsioonid kordusid 23. märtsil, kui avasime oma Samsungi digiklassi, kus on 25 tahvelarvutit, 65-tolline interaktiivne monitor, laadimiskäru, Samsungi school-litsents. Kuna pidasime väga oluliseks laste käelist aktiivsust, saime lisaks ka 25 pliiatsit.

„Digipöörde” projekt ei ole meie koolis läbi, vaid kogub hoogu. Vajalik tehnika meil nüüd on ja tähelepanu suur – igal nädalal võtame vastu külalisi teistest koolidest.

Tagasi vaadates tundub uskumatu, et üks tundmatu kool saavutas koolipere, lastevanemate ja kohaliku omavalitsuse koostöös nii hea tulemuse.