LP-tee pikeneb Tartust Pärnuni

22. mai 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - LP-tee pikeneb Tartust Pärnuni kommenteerimine on välja lülitatud

Tartu kolme kooli õpetajad, kes on kogu õppeaasta TULUKE-se projektis otsinud klassitoas tekkivatele probleemidele lahendust rühmaaruteludes kolleegidega, on leidnud endale kaasteelised. Norrast pärit tõenduspõhist koostöökultuuri arendava LP-mudeliga on liitumas seitse kooli Pärnust, Viljandist, Puhjast, Tartust ning kolm lasteaeda.

Pärnust on LP-mudeli vastu huvi tundnud Vanalinna põhikool ja Mai kool, Viljandist Kesklinna ja Paalalinna kool. Projektiga on liitumas Tartumaalt Puhja gümnaasium ning Tartust Karlova ja Variku kool, samuti kolm lasteaeda: Kannike, Lotte ja Pääsupesa.

„Meie LP-tee pikeneb nüüd Tartust Viljandi kaudu Pärnusse,” sõnab Tartu linnavalitsuse haridusosakonna jurist Kairit Peekman, projekti TULUKE (tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis) eestvedaja.

Partnerite kaasamiseks on tartlastel kaalukas põhjus. Tõenduspõhine mudel aitab eesmärgistatult arendada õppekeskkonda ja kujundada koolist õppiv organisatsioon. Tartu kolm kooli tahavadki jagada teistega oma kogemusi, sest esimesed edulood on sündinud.

„Meil on ka moraalne kohustus LP-mudelit teistega jagada, kuna saime nii suure toetuse,” lisab Kairit Peekman. Nimelt rahastatakse TULUKE-se projekti Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

LP-mudelit (Learning environment and pedagogical analysis, „Õppe­kesk­kond ja pedagoogiline analüüs”) kasutatakse ka 800 Taani ja 500 Norra koolis. Taanis töötatakse välja isegi LP-mudel 2.0.

Uuest õppeaastast hakkavad uued liitujad oma koolides LP-mudelit kasutama. Sellele eelnevad infopäevad, kus oma kogemustest räägivad õpetajad, kes on mudelit juba aasta jagu kasutanud. Augustis on LP-mudeli baaskoolitus, mille viivad läbi Norra partnerid.

Tekkimas on LP-võrgustik

„Oleme kohtunud kõigi liituvate koolide ja koolipidajate esindajatega ning saanud igal kohtumisel kogemuse, et meil on üksteiselt palju õppida. Näiteks on meil tänaseks toimunud infopäev Pärnu Vanalinna põhikooli õpetajatele, meid võttis seal vastu särasilmne ettevõtlik direktor, kelle juhtimisel on koolis põhjalikult muutunud õpetamistavad,” rõõmustab Peekman. Mõtteis on mõlkumas ka LP-mudelit kasutavate koolide suve- või talvekooli loomine, et viia kokku võimalikult palju eri koolide õpetajaid ja arutada koolielu olulisi küsimusi ühiste väärtuste selgitamiseks.

Kaugem unistus on, et Tartus oleks LP-mudel põhikoolides ja lasteaedades aktsepteeritud mudel. Näiteks Taanis liituvadki mudeliga ühe omavalitsuse kõik koolid. Aga meie jaoks jääb LP-mudeliga liitumine kooli enese otsustada.

„Mida rohkem koole mudelit kasutab, seda suurem võrgustik ja võimalus üksteiselt õppida,” sõnab Tartu haridusosakonna põhihariduse peaspetsialist Katrin Ohakas.

Võti õpetaja käes

Mudeliga õpivad õpetajad tööks väga vajalikku ja olulist analüüsioskust ning töötamist õpikogukonnana. Oluline nüanss on ka see, et probleem lahendatakse seal, kus see tekib.

„LP-tööga saab õpetaja aru, et paljude uste võti on tema, mitte õpilase, vanema või direktori käes,” rõhutab Ohakas. „Unistame, et projekti lõppedes on meil ressurssi seda ülal hoida ja arendada. Projekti käigus saame piisava kogemuse, et tulevikus LP-mudelit uutele liitujatele edasi anda.”

Pärnu Vanalinna põhikooli direktori Pille Tahkeri sõnul on nende kooli ootused LP-mudeli rakendamisele seotud õpetajate professionaalse toetamisega. See on väga hea võimalus koostöiseks õppimiseks ja sunnib leidma aega pedagoogilisteks kõnelusteks.

„Me ei sea kõrgendatud ootusi, oleme algul ju õpipoisi rollis. Kuid oleme uut meetodit ja lähenemist rakendades lootusrikkad,” märkis Tahker.

Viljandi Kesklinna kooli direktori Aavo Soopa sõnul võimaldab projekt õpetajate koostööd arendada ja kooliarenduses ühiselt kaasa rääkida ning igapäevaeluga paremini toime tulla.

Tartu Kannikese lasteaia juhataja Ülle Västrik ütles, et projektis osalemise soovi tingis asjaolu, et  järjest rohkem tuleb igapäevatöös ette olukordi, kus tuleb tegelda lapse probleemse käitumisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et kindlaid võtteid probleemide ennetamiseks ega lahendamiseks ei ole. Igas olukorras tuleb tegutseda konkreetse juhtumiga ja rakendada parajasti sobivaid võtteid.

Et õpetaja tuleks toime eri olukordadega, on vaja, et ta saaks ennast koolitustel täiendada.

„Kahjuks on koolituste siht seatud tihti märkamisele, mitte toimetulekule,” ütles Västrik. „Vahel on koolitusest isegi olulisem kolleegide tugi – olukordade analüüsimine, üheskoos lahenduste leidmine (igal õpetajal on oma kogemus) ning ühtse tegevuse määratlemine eesmärgi saavutamiseks.”

Lugedes LP-mudeli tutvustust, tundus Västrikule, et  mudeli põhieesmärk ongi suunatud lahenduste leidmisele,  mis paneb õpetajad üheskoos tegutsema. Analüüsimise käigus õpivad õpetajad ka lapsi paremini mõistma ning juba see annab aluse lapsega paremaks toimetulekuks.