Lugemisühingul on põhjust pidu pidada
1992. aastal asutatud Eesti lugemisühing, kelle üks eesmärkidest on toetada kirjaoskuse arengut ning väärtustada lugemiskultuuri, on aastate jooksul algatanud hulga projekte, millest neli peab juunis väärikat sünnipäeva. Heidame sünnipäevalastele siinkohal põgusa pilgu.
„Lugeda on mõnus” – 15
2000. aastal alguse saanud projekt „Lugeda on mõnus” on suunatud nii õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele kui ka 5.–9. klassi õpilastele. Aasta jooksul saab kirjandusteoste üle arutleda interneti jututoas, korraldatakse kolm päriskohtumist, ühine teatriskäik ning kevadpidu. Igal aastal saavad liituda ka uued huvilised, ning korraldajate kogemus ütleb, et senised osalejad on kambas enamasti ka edaspidi.
2005. aastal sai projekt Zagrebis toimunud 14. Euroopa lugemiskonverentsil rahvusvahelise lugemisühingu Euroopa innovaatilise lugemisprojekti autasu (pildil).
Hele Kriisa ja Anu Ratasepa veetud projekti eesmärk on sisustada murdeealiste vaba aega, arendades nende kirjaoskust ja analüüsivõimet, aga ka arvuti ja interneti kasutamise oskust, säilitada lugemiskultuuri ja pakkuda suhtlemisvõimalusi ning suunata neid raamatuid lugema. Samuti kaasab projekt kuulmispuuetega lapsed, soovides pakkuda neile võrdseid võimalusi töötada interneti vahendusel koos tavakooli õpilastega, ning pakub eesti keele õpetajatele virtuaalset õpikeskkonda, mis võimaldab kasutada arvutit eesti keele tunnis.
Lisainfot leiab veebilehelt http://www.lom.edu.ee/ ning Facebookist.
Müncheni eesti kooli lugemispesa
„Lugemispesa” – 10
Kui 2005. aastal loodi projekt „Lugemispesa”, ei kujutatud ehk ettegi, millise tormiliselt sooja vastuvõtu see leiab. Kümme aastat hiljem on eestimaalaste mõttemaailm sel teemal vaat et üleni muutunud ning vaevalt leidub lapsi, keda sunnitakse lugema sirge seljaga kõva laua taga, küünarnukid kindla kraadi all, kui seda võib teha hoopis kutsuvalt värvilises lugemisnurgas, mida ilmestavad diivan või põrandapadjad. Lugemispesa projekti vedava Maili Liinevi sõnul on Lugemispesa mõtteviis, mitte pelgalt koht. „See mõtteviis on tõesti väga palju muutunud, mäletan, kuidas kümme aastat tagasi olid inimesed hämmelduses, et mis mõttes võib laps raamatuid põrandal vaadata, mis mõttes panen käärid ja meisterdamisasjad raamatute lähedale,” meenutab Liinev.
Kui aasta aasta järel valiti üle Eesti välja toredamaid lugemispesi ning puudust nendest ei tulnud, siis tänaseks on projekti vedajad keskendunud rohkem koolitustele. Näiteks koolitust „Lugemispesa kui mõtteviis: lugemine on põnev, loov ja lapsekeskne” peetakse tasuta, eesti ja vene keeles, koolides ja lasteaedades. Aga valida on ligi 30 koolitaja ja koolituse vahel, nende seas näiteks „Muinasjutuga lugemispesas”, „Mängides lugema ja kirjutama”, „Raamatute koostamine ja köitmine”, „Õpetaja loovus” jne.
„Lugemismängud” – 10
„Lugemismänge” on paljud ehk juhtunud kusagil juba nägema. Sest kunagise samanimelise konkursi tulemusena (esimene neist toimus aastal 2005, teine aastal 2010) on viimase viie aasta jooksul koostöös Koolibri kirjastusega ilmunud viis vahvat värvilist kohvritäit lugemismänge – igas kohvris-kogumikus oma pool tosinat. Ja kuuldavasti tuleb neid veel. Mängud, mis aitavad arendada, kujundada ja kinnistada lugemisoskust ning selle eel- ja põhioskusi, on välja töötanud väga auväärne seltskond: Eesti lugemisühingu düsleksia osakond koostöös Tallinna ja Tartu ülikooli, Eesti logopeedide ühingu ja Eesti emakeeleõpetajate seltsiga. Mänge saavad kasutada lapsevanemad, lapsed, õpetajad jt laste lugemisoskusega tegelevad inimesed nii õppetöös kui ka vabal ajal koolieelsetes lasteasutustes, koolides ja kodudes.
„Väikesed kodu-uurijad” – 5
3.–6. klassile suunatud „Väikeste kodu-uurijate” projekti käigus on viimasel viiel aastal toimunud konkurss, mis parandab laste lugemis- ja kirjaoskust, võimaldab perele ühistegevust, talletab hulga väärtuslikke mälestusi ning aitab õppida tegelema uurimistööga. Igal aastal valitakse konkursile saabunud tööde põhjal parimad väikesed kodu-uurijad ning korraldatakse neile tänupäev mõnes kodulooliselt olulises paigas (tunamullu näiteks Paide vallimäel, mullu aga Vargamäel), kus tutvustatakse parimaid konkursitöid, korraldatakse töötube ja ekskursioone ning toimub kontsert või etendus.
Üle-eelmise aasta teema oli „Nii tore on olla, kui pere on koos”, eelmisel aastal uurisid väikesed koduloolased seda, kuidas nende õed-vennad, vanemad, vanavanemad või nad ise lugema õppisid. Tänavuse konkursi teema oli „Käbi ei kuku kännust kaugele”. Projekti eestvedaja on Heli Prii.
Lugemisühingu juhatuse liikme Maili Liinevi sõnul on kõigi lugemisühingu siintoodud ja teistegi projektide puhul eesmärk viia inimesteni teadmine, et lugemine võib olla rõõmus ja mõnus, mitte vaid ohkamapanev „kohustuslik kirjandus”.
15. juunil peetakse nelja projekti ühist sünnipäevapidu-seminari Tallinnas Kadrioru gümnaasiumis, kuhu on oodatud kõik huvilised. Juttu tuleb raamatukogust, tavarühma ja lugemispesaga lasteaiarühma vahest kirjaoskuse toetamisel, õpetaja rollist lugemiskeskkonna loojana, toimuvad töötoad ja projektide tutvustused. Lisainfot leiab lugemisühingu kodulehelt www.lugemisyhing.ee.
Tõesti tänuväärne töö!
Jõudu ja ideid edaspidiseks!