Millest kirjutab 29. mai Õpetajate Leht?

28. mai 2015 - Millest kirjutab 29. mai Õpetajate Leht? kommenteerimine on välja lülitatud

Õpetajate suvekoolide välimääraja 2015

Nii nagu igal aastal, ootab ka tänavu õpetajaid ees suvine enesetäiendus. Õpetajate Leht uuris aineliitudelt, mis ja kus toimub.

Ebamugavustsoonist välja

„Eduühiskondlikule tulemusele orienteerituse kõrval/asemel võiks ju laps olla kooliga pigem rahul, kui tunda ärevust ja stressi. Piisab täiesti sellest, et lapsevanemad on pidevas toimetulekustressis,” kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.

Kauboiharidusele tagasi vaadates

„Oma ülikooliajast mäletan peamiselt PowerPointi, kuigi power’it ja point’i neil slaidiesitlustel tavaliselt polnud. Lootsime naiivselt, et tehnoloogia päästab meid, et võidame tehnoloogiaga tähelepanu, äratame huvi, mõtestame. Nüüd on selge, et see kõik oli vaid katuse lappimine. Tiiger hüppas, aga kuhu, seda ei tea tagantjärele keegi,” kirjutab Väike-Maarja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Indrek Lillemägi.

Prints ja ekspert

„Ususekti religiooni ja erakonna ideoloogia ainus vahe on, et ühes süsteemis on jumal(ad) kõige algpõhjus, teistes on jumala koha haaranud inimene ise,” kirjutab Kaarel Tarand.

Tuhkatriinud ja võõrasõed

„Mõne sõnaga on omamoodi lugu: normingu, see tähendab õigekeelsusallikais fikseeritud normi kohaselt korrektset vormi sõnast teavad vähesed, samas kui mingi sellest hälbiv vorm on meie igapäevases kõnes ja kirjaski nii levinud, et seda on juba raske hälbeliseks pidada. Käime ringi, pruugime häirimatult, lausa aplombiga vildakut sõnavormi – ja oleme äärmiselt üllatunud, kui saame viimaks teada, et normeeritud kirjakeele silmis pole säherdust olemaski. Üks selliseid sõnu on „silmanähtav”, mille asemel öeldakse ja kirjutatakse pidevalt „silmnähtav”. Inimesed muudkui ütlevad ja kirjutavad, toimetajad muudkui pahandavad ja parandavad,” kirjutab „Keelekaste” rubriigis Priit Põhjala.

Miks vene koolides räägitakse seksuaalhariduse teemadel vähe?

Meie rõõmuks on mitmed vene õpetajad nüüdseks juba osalenud Tartu ülikooli ja seksuaaltervise liidu eestikeelsetel inimeseõpetuse õpetajate täiendkoolitustel Tartus ja Tallinnas, kirjutavad Kai Part ja Merike Kull Tartu ülikoolist.

Kas jäämegi pabernukul riideid vahetama?

„Paraku on hernestel põlvitades katekismuse ülesütlemise meetod veel paljuski valdav – ja eriti nn jutustavates ainetes, kus õpetaja esitab „õiged” põhitõed ning õpilane peab need omandama,” kirjutab Tabasalu ühisgümnaasiumi õpetaja Alo Särg.

Mängiv õpetaja vajab mänguruumi

21. mail kohtus Eesti õpetajate liidu juhatus kirjanik Jan Kausiga. Teemaks oli mänguline õpetamine ja selle peamised takistused: eelarvamused, ülekoormatud ainekavad, vähe mängulisi õppematerjale jms.

Tule õpi digitaalseid õpimänge tegema!

TLÜ Balti filmi- ja meediakool võtab sel aastal esimest korda tudengeid digitaalsete õpimängude erialale. Uus õppekava on plaanitud tasulise ingliskeelse õppena.

Lai kitsas ja kitsas lai

Tänavusel matemaatika riigieksamil oodati kitsa kursuse läbinutelt arvatavast palju rohkem ja laia kursuse omadelt tunduvalt vähem, kirjutab matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa.

Kuidas 1.b klassi projektist sai terve linna projekt

„Mullu mais sai Valga vene gümnaasiumi koolipere teada, et kool on valitud „Digipöörde” projekti pilootkooliks. Kartsime, et meid ei valita, sest konkurents oli tihe. Meie koolis olid küll tehnoloogiafännid ja kolmandat aastat tegutses Nutilabori linnaring, kuid me ei paistnud nii hästi silma kui mitmed teised koolid. Kuid meid ikkagi valiti!” kirjutab Valga vene gümnaasiumi haridustehnoloog Eva Tšepurko.

Eesti noored metsamehed on Euroopa tipus

20.–24. maini toimusid Luual ja Tartu kesklinnas Luua metsanduskooli korraldatud 14. Euroopa metsandusõpilaste kutsevõistlused. Sisuliselt on tegemist noorte metsameeste Euroopa meistrivõistlustega, sest metsandusoskusi ei saa õppurid proovile panna ei Euroskillsi ega Wordskillsi võistlustel. Kohal olid 17 riigi neljaliikmelised võistkonnad, kokku 68 võistlejat. Eestit esindasid Luua metsanduskooli õpilased Ranet Sildoja, Meelis Rus, Taavi Soosaar ja Markus Mitt. Jagati tiitleid nii individuaalses kui ma meeskondade konkurentsis, üksikaladel ja üldarvestuses.

TTÜ (tee)kaart

TTÜ sajas aastapäev langeb kokku märgiliste muutustega ülikooli juhtimisel. Ees seisab ka teadusrahastuse raskuskeskme nihkumine ülikooli siseasjaks, mis veelgi lisab rektori vastutust. Kuna uue rektori valimistel kulus kuratooriumil vajaliku enamuse saavutamiseks tervelt viis hääletusvooru, võib TTÜ nõukogu kaaluda tõsiselt oma vetoõigust. Ees seisab seega tänuväärne aeg avatud aruteluks nii teadus- ja arendusülesannete kui nende lahendamise teede osas, kirjutab TTÜ Tehnomeedikumi juhtivteadur Ago Samoson.

Tehnikaülikooli rektoriks valiti akadeemik Jaak Aaviksoo

TTÜ kuratoorium valis 22. mail akadeemik Jaak Aaviksoo rektoriks kaheksa poolthäälega. Uus rektor kinnitatakse ametisse 22. juuniks, kui TTÜ nõukogu kuu aja jooksul oma seadusjärgset vetoõigust ei kasuta. 41-liikmeline nõukogu koosneb TTÜ õppejõududest, töötajatest ja üliõpilastest.

Personaalnäitusest presidendi vastuvõtuni

Lasteaiaeas jõuab imeväärselt palju teha ja kogeda. Näiteks Triinu lasteaias sai vanema rühma laste seas tänavu teoks nii kunstniku personaalnäitus kui ka presidendi vastuvõtt. Õpetajad meenutavad ka, kuidas nad lapsed lugema meelitasid, kuidas lapsed puuetega inimeste kojas käisid, kuidas liidri tüüpi lapsed onni ehitades jänni jäid ja palju muud õpetlikku.

Jaapanis, Sloveenias ja Itaalias kokakunsti kaemas

Rakvere ametikooli kolmandal kursusel kokaks õppiv Marek Runga on saanud käia kokakunsti kaemas Jaapanis, Sloveenias ja Itaalias. Lisaks on ta töötanud Eestis Kaukaasia restoranis Ararat ning Hiina toidukohas Sushi Tiger. Kui Jaapani söögikohtade kultuuri ja toitudega sai ta tutvuda kliendi poole pealt, siis Itaalias ja Sloveenias õnnestus Marekil Erasmuse programmi vahendusel käia praktikal ja näha nende köögi köögipoolt.

Inimese igast teost jääb ligimesse jälg

„Soome kirjaniku Heidi Köngäse romaan „Dora, Dora” viib meid uinutavalt kauni teksti kaudu aega, mis oma reeturlikkuses ja ohtlikkuses ja võltsilus näitab kusagilt meie lähedusest oma hoiatavat maski,” kirjutab raamatuküljel kirjanik Imbi Paju.

Pardiralli vähihaigete laste toetuseks toimub juba teist korda

Eelmisel aastal korraldas Eesti vähihaigete laste vanemate liit Kadrioru pargis heategevusliku pardiralli, et annetustena saadud rahasumma eest toetada vähihaigete laste perede tugikeskuse loomist ning pakkuda lastele tugiteenuseid nii ravi ajal kui ka pärast seda. Üks tugiteenus, mille jaoks mulluse Pardiralliga kogutud raha kasutati, oli Tallinnas ja Tartus haiglaravil viibivatele lastele kord nädalas toimuvad kunstiteraapia ja muusikateraapia seansid. Sellest, kuidas loovteraapia last haiglaravi ajal toetab, kõnelevad loovterapeudid Terje Kaldur ja Ene Kivi.

Hommikuvalge

„Minu teisel autoriplaadil „Vihmakõnõ” on üks väga isiklik lugu „Hommikuvalge”, mille kirjutasin oma emapoolsele vanaisale Endel Kandimaale mõeldes,” räägib laulja, laulukirjutaja ja muusik Mari Kalkun, kes jutustab nii loo sünnist kui ka oma juurte juurde jõudmisest.

Kakud, klaasnaine ja Barbarus

Mari Klein käis uudistamas uusi näitusi mitmes muuseumis ning tõdes, et loodus- ja tervishoiuteadmisi võib saada ka hoopis kirjanike muuseumidest ning kui Tammsaare muuseum eksponeerib parajasti arstist kirjanikku, siis Vilde muuseum keskendub haigele kirjanikule. Tervishoiumuuseum avas aga värskelt lausa uue korruse ning loodusmuuseumis saab sügiseni salapärases hämaruses näha liblikaid ja öökulle.