Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumi kõiki korruseid hõlmav näitus „Modernne naine” keskendub emantsipeerunud modernse, ühiskondlikult aktiivse ning professionaalsele eneseteostusele pühendunud naise teema kajastamisele Eesti kunstis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel.

Väljapaneku keskmes on eri valdkondades tegutsenud haritud ja laia silmaringiga Eesti naised, aga ka laiemalt nn uue, modernse naise kuvand eesti modernistlikus kunstis. Paljude tuntud Eesti kunstnike silme läbi näeme meie ühiskonnas ja kultuuriloos väljapaistvaid naisi, aga ka võluvaid muutusi eri kümnendite moes, uues linlikus elustiilis, aksessuaarides, hoiakutes ja harrastustes.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel kümnendil Eestisse jõudnud naisliikumist võib vaadelda nii naiste ühiskondliku positsiooni ja õiguste võrdsustamise protsessina kui ka laiemalt ühe osana meie toonases euroopastumise projektis. Naiste emantsipatsioonist kui 19. ja 20. sajandi vahetuse ühest meelierutavamast teemast räägiti kõikjal Euroopas ning mõningase ajanihkega jõudsid uued ideed ka Eestisse. 20 sajandi esimest poolt iseloomustab naiste äärmiselt elav organiseerumine. Tegeldi naiste õiguste ja ühiskonnas tegelike võimaluste võrdsustamise küsimustega nii töö- kui ka perekonnaelus, samuti hariduse, noorsookasvatuse, emade ja lastekaitse, tervishoiu, karskusliikumise ja palju muuga. Naiste avalikku ellu jõudmisel oli võtmeküsimuseks kahtlemata hariduse saamise võimalus ning haritud naised rääkisid üha enam kaasa Eesti ühiskonnas. Sajandi alguses oli õpetatud naiste tüüpiline võimalus töö koduõpetajana, tihti ka väljaspool Eestit. Järk-järgult naiste töövõimalused avardusid, seda nii hariduspõllul, ajakirjanduses, meditsiinis kui ka teistel akadeemilistel aladel. Avaliku tunnustuse ja tuntuseni jõudsid mitmed andekad naisloojad eri kultuurialadel.

Näituse juhatab sisse haruldane joonistus meie esimesest naisliikumise edendajast Lilli Suburgist (1841–1923). Näeme ka kirjanduslegende Anna Haavat (1864−1957) ja Marie Underit, Eesti esimest professionaalset heliloojat Miina Härmat (1864−1941) ja säravaid lauljannasid Aino Tamme (1864−1945), Paula Brehmi (1877−1941), Helmi Einerit (1888−1968), Therese Reid (1891−1976). 20. sajandi esimesel poolel Eesti teatrilaval ülesastunud silmapaistvatest ja andekatest naistest on võluvalt esindatud Hilda Gleser (1893−1932), Ella Ilbak (1895−1997), Lilian Looring (1899−1963), samuti on rohkelt esindatud 20. sajandi esimese poole Eesti avalikus elus kaasa rääkinud silmapaistvaid naisi.

Nimetagem siinkohal vaid hariduselu ja naiskodukaitse innukat vedajat Mari Raamotit (1872−1966), hariduse ja naisliikumise tegelast Linda Eenpalu (1890−1967), ajakirjanikku Helmi Jansenit (1889−1960), tuntud pedagoogi ja naiste kutsehariduse võimaluste eest võitlejat Anni Varmat (1891−1957) ning paljusid teisi.

Eksponeeritud tööde autoriteks on tuntud kunstnikud Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Karl Pärsimägi, Karin Luts, Lydia Mei, Marie Kalmus, Anna Triik-Põllusaar, Felix Randel, Ferdi Sannamees, Kuno Veeber, Adamson-Eric, Endel Kõks, Eduard Wiiralt ja mitmed teised.

Näitusega kaasnevad haridusprogrammid, kus eakohases võtmes käsitletakse naiste positsiooni ühiskonnas eri aegadel.

Näitus on avatud 28. juunini.