NUKU muuseumis on uuenenud suur osa programmist

22. mai 2015 Hannele Känd - NUKU muuseumis on uuenenud suur osa programmist kommenteerimine on välja lülitatud

NUKU teater ja muuseum on muutuste tuules – ajutise õuesaali asemele kerkib uus teatrisaal. Septembrist kuni järgmise aasta maini annab teater etendusi peamiselt Auna tänava teatrimajas Pelgulinnas. Hooaeg avatakse koolilastele mõeldud põneva looga „Gelsomiina tsirkus” 6. septembril.

Ka NUKU muuseum ehituse ajal uksi ei sulge, pigem vastupidi. Muuseumi juhataja Maria Usk tutvustab, millisest tegevusest saavad lasteaia- ja koolilapsed kõigis vanuseastmetes osa.

• Vaatamine. Endiselt ootavad muuseumis vaatamist muuseumietendused. „Muuseum ärkab ellu” programmis on kümme muuseumietendust, neist uusim E. Lazari äsja lavale jõudnud „Seitsmepäine haldjas”, mille on lavastanud Jaanika Tammaru ja kus mängib Tiina Tõnis. Uuel hooajal lisanduvad kaks uuslavastust Mihkel Tikerpalult ja Jevgeni Moissejenkolt.

• Kogemine. Muuseumis avatakse juunis kolm uut väljapanekut: maskidest, butafooriast ja pahupidi maailmast.

• Meisterdamine. Muuseumi uuenenud õpitubades saab eri nukuliike teha eri raskusastmetes, kuni gümnaasiumivanuste noorteni välja.

• Nukuteatriõpe. Lisaks nukkude meisterdamisele jagame algteadmisi grimeerimisest, kostümeerimisest, lavastusmeeskonna tööst ja nukunäitlemisest. Noored saavad ise proovida näitlemist lauanukuga, kehanukuga, varrasnukuga või teha varjuteatris etüüde.

• Mängimine. Täielikult on uuenenud muuseumimängude repertuaar.

• Motiveerimine. „Millal suvi ometi läbi saab? Ma tahan juba õppida!” Uskumatu, aga tõsi: selle asemel et süüa tahvlite kaupa šokolaadi, tahavad lapsed ühest päevast alates vaid putru ja juurikaid. Sama võib juhtuda õppimisega, kui see põnevuse tõttu lapsed endasse neelab. Muuseumi üks ülesanne on tekitada just sellist head tunnet õppimisest. Sellest eesmärgist tulenevalt alustame sügisest haridusprogrammiga, milles esitatakse keerulistena näivaid teemasid teatraalselt loovas võtmes. Kui lapsed saavad oma käega murda valguskiirt, visualiseerida heli või mõõta endale just selline lainepikkus, mida on vaja sinise värvi tekkimiseks, pole vaja nimetada ei füüsikat ega muusikat – asjad on lihtsalt arusaadavad.