Riik jagab tõukefondide abil teadusele 359 miljonit eurot
Eesti teadlased ning teadus- ja kõrgharidusasutused saavad tõukefondidest uuel perioodil 359 miljonit eurot toetust teaduse rolli suurendamiseks ühiskonnaelus ja teadustöö tulemuste paremaks rakendamiseks ühiskonnas. Lähipäevil kuulutab SA Archimedes välja kaks esimest taotlusvooru kogusummas 170 miljonit eurot, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Kui eelmisel perioodil (2007–2013) suunati taristu kaasajastamisse ja aparatuuri soetamisse üle poole toetustest, siis uuel perioodil (2014–2020) suunatakse taristu arendamisse 25% ning sisulistesse teadustegevustesse 75% tõukefondide toetusest.
„Uue perioodi toetused on mõeldud eelkõige sisuliseks teadustegevuseks, mitte niivõrd hoonetele ja aparatuurile nagu eelmisel perioodil,” ütles ministeeriumi teaduse ja kõrghariduse asekantsler Indrek Reimand. „Järgnevatel aastatel paneme rõhu rakendusuuringutele ning teadus- ja õppetöö kvaliteedi tõstmisele. Väga olulisel kohal on teadlaste järelkasvu toetamine ja koostöö arendamine nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt.”
Uue perioodi toetuste laiem eesmärk on suurendada Eesti teaduse sotsiaal-majanduslikku mõju. Teadustöö tulemuste ja teadmiste rakendamine ühiskonna heaolu kasvuks peab olema tavapärane praktika, mistõttu on märkimisväärne osa tegevusi suunatud majanduse nn nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadele, et tõsta innovaatilisuse taset ettevõtluses ning parandada ettevõtluse ja teaduse koostööd, teatas ministeerium.
Teadustoetuste mahukaim meede on teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalne arendusprogramm ASTRA, milles jagatakse koos taotlejate omafinantseeringuga välja 129 miljonit eurot ning teaduse tippkeskuste programmi maht koos taotlejate omafinantseeringuga on 41 miljonit eurot. Kokku moodustavad neis kahes programmis jagatavad toetused üle 40% kogu perioodiks kavandatud tõukefondide teadusrahast.
ASTRA programmist toetatakse asutuste struktuurseid ümberkorraldusi, mis vähendavad õppe- ja teadustöö dubleerimist; kvaliteeti ja efektiivsust tõstvaid tegevusi, näiteks ühisõppekavade loomist ja arendamist; doktorantidele ning rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele suunatud tegevusi, näiteks välisõppejõudude ja -teadlaste kaasamist; koostöö tugevdamist teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, näiteks infrastruktuuri ühiskasutust, teenuste väljatöötamist ja tõhustamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks; vajaliku infrastruktuuri soetamist ja kaasajastamist. Hoonete ehitamist toetatakse üksikutel juhtudel, kui sellega on seostatud ka sisutegevused. Toetust saavad taotleda riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja kõrgharidusasutused ja rakenduskõrgkoolid – kokku 24 asutust.
Teaduse tippkeskuse programmi eesmärk on teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja teaduse tippkvaliteedi tugevdamine, järelkasvu toetamine, riikliku ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine ning Eesti teaduse rahvusvahelise mõju suurendamine. Tippkeskuste toetamisel lähtutakse senisest rohkem valdkondliku mitmekesisuse põhimõttest. Teaduse tippkeskuse moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad. Tippkeskus võib kujuneda ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmade baasil.
Aasta jooksul lisanduvad veel mitme meetme taotlusvoorud: rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; riigipoolse valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tellimise tugevdamine; riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine; teaduse populariseerimine.
kena hommikut!
Kunagi ammu vilksatas telekanalilt läbi filmilõiguke filosoofikalduvustega erakvanamehest. Tema koerte nimed olid Pessi ja Misti. Sel ajal ei saanud ta muud moodi oma suhtumist väljendada. Lugedes siin seda kirjatükki, arvan, et praegu oleks Skepti ja Tiki ka päris sobilikud nimed!
Asjast- niikaua kui teaduse finantseerimine on projektipõhine, ei ole sealt oodata midagi lahendavaid tulemusi. Teadlane , tark inimene, ei ole nii loll. Lahendatud probleem lõpetaks teema finantseerimise!!
Inimene on hommikul unine- mitte projektipõhine vaid PROTSESSIPÕHINE finantseerimine on kurja juur, tahtsin ma öelda. Andestust!
Küsimus pole niivõrd projektipõhisuses, kuivõrd selles, et teadusrahaga koos ei anta ka teemat teadlasele lahendada. Kui ka mitteprojektipõhiselt ehk siis pikaajaliselt hobina tegeleda Eestile mittevajalike teadusuuringutega, siis on selline tegevus tulus vaid teadlasele, kuid teadlasi on ühiskonnas suhteliselt vähe.
Suurem osa EU ja USA R&D rahast ei jaotata teadlase hobitegevuse toetamiseks, vaid enne raha jagamist teeb raha jagaja tõsise töö kohaliku tööstuse tootearenduse tippudega, et välja selgitada erialased akadeemilised teadusprobleemid, mis saavadki rahastuse. Temaatiline teadusrahastus tagab tulu ka kohalikule tööstusele ja seega ka riigile.