Teaduslahingu võitsid Põlva Sipelgad
15. mail pandi Tartus punkt ligi pool tuhat 7.–9. klassi õpilast haaranud teaduslahingule. Superfinaalis tunnistati 15 maakonna võistkondadest parimaks Põlva ühisgümnaasiumi Sipelgad, kes sai auhinnaks teadusseikluse Soome ülikoolide laborites.
Sipelgate võistkonnas olid Triin Mirjam Tark, Helen Piir, Raimo-Taavi Lõbu (juhendajad Krista Untera, Urve Lehestik, Lily Veidenberg).
Ülikoolidevahelise noorteadlaste võrgustiku „Elus teadus” ja maaülikooli korraldatud võistlusel otsisid õpilased loodusteaduslikele küsimustele lahendusi meeskonnatöös katsetades. 155 võistkonnast 15 parimat lahendasid superfinaalis neli käed-külge-ülesannet. Võistlejail tuli kokku panna dünamomeeter, kaaluda kartuleid ning arvutada tärklisesisaldus. Metsamajandamise ülesandes arvutati, kui palju saab palliplatsile puid istutada. Tuli planeerida raieid ja arvutada tulu-kulu.
Mikroskoopia ülesandes uuriti taimi, seeni ja toiduaineid. Nutti ja kavalust nõudis nuputamisülesanne eri valdkondadest, mis päädis puuklotsidest hiidpusle kokkusobitamisega.
Võistluse teises osas tutvustasid võistkonnad kahe minuti vältel uurimistöid kodukandist.
„Teaduslahing on väga hea idee, õpilaste ettevalmistuseks ei pidanud tegema lisatööd. Piisab sellest, et nad käivad looduses ja elus, silmad lahti,” lausus Avinurme gümnaasiumi matemaatika- ja füüsikaõpetaja Alli Kaarama. „Uurimistööga läks siiski pisut kiireks. Võistkonnad said sellest teada alles pärast maakonnavooru. Kuna meie kandis on mahepõllumajandust palju, võtsime uurida looduslikud võimalused umbrohutõrjeks.”
Loodusteadused on Avinurmes populaarsed. Hiljuti oli huvitavate eksperimentide õhtu, kus iga klass tegi enda väljamõeldud katseid. Külla kutsuti ka naaberkoolid.
„Dünamomeetrit oleme koolis ehitanud ja mikroskoopi kasutanud, ülesanded on huvitavad,” kiitsid Vinni-Pajusti gümnaasiumi võistkonna liikmed Laura Lillepuu, Mati Kesma, Kaivi Põldma. „Uurimistöös vaatlesime, kuidas meie koolis elektrit kasutatakse ja kas tulede väljalülitamine annab kokkuhoidu.”
Osa koole oli kaasa võtnud suurema grupi lapsi, kes said osaleda teaduskorrusel pakutud tegevuses ja näha oma silmaga „Rakett 69” tublimaid, aga ka tegutseda AHHAA, teaduskoolide jt töötubades.
„Loodan, et koolides hakatakse teaduslahingu mõjul otsima uusi võimalusi, kuidas teadust ja igapäevaelu paremini seostada, põnevaid katseid läbi viia ning õppeaineid lõimida,” lausus teaduslahingu projektijuht Kristi Parro.
„Elus teadus” saab teadusagentuurilt toetust ka järgmisel aastal teaduslahingu korraldamiseks.