TLÜ loodusteadlikele noortele uus eriala
Tallinna ülikool teeb loodusteaduste õpetamises suure hüppe ja avab uue, integreeritud loodusteaduste õppekava, mis annab õppijaile senisest laiema ettevalmistuse.
Õppekava jaotub kolmeks suunaks: klassikalised loodusteadused, jätkusuutlik areng ja loodusteadused ning infotehnoloogia loodusteadustes. TLÜ matemaatika ja loodusteaduste instituudi õppejuhi Marko Vainu sõnul tuli senine õpe ümber korraldada, sest loodusteaduse erialad pole ülikoolides enam populaarsed ja märgata on huvi pidevat vähenemist. TLÜ-s vähenes vastuvõtt aastatel 2012–1014 rohkem kui kaks korda. Järelikult näevad noored tuleviku kindlustamiseks otstarbekamana teisi erialasid ning ühele loodusainele keskenduvad õppekavad pakuvad huvi vaid kitsale rühmale. Samas ei ole ühiskonnast kadunud vajadus loodusteadlike inimeste vastu.
Et pakkuda haridust, mis on ja ka näib varasemast konkurentsivõimelisem, kujundati uues õppekavas traditsiooniline loodusteaduste õpetamise süsteem ümber.
„Lähtuti eeldusest, et loodusteaduslike probleemide lahendamisel ei piisa vaid kitsa eriala teadmistest. Edukamad on need, kes suudavad protsesse mõtestada laiemalt kui ainult keemia-, bioloogia-, füüsika- või geograafiateadmiste põhjal,” selgitas Vainu.
Suund infotehnoloogia loodusteadustes loodi seepärast, et järjest enam on teadlasel, aineõpetajal, ametnikul vaja rakendada IKT-vahendeid loova kasutajana, kes on võimeline ise vajaliku disainima. Jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste suund on loodud, lähtudes vajadusest, et inimühiskonna ees seisvaid probleeme lahendaksid aktiivsed kodanikud, kes suudaksid mõelda terviklikult ning pakkuda sotsiaal-majanduslikele ning ökoloogilistele probleemidele kompleksseid lahendusi.
„Noor ei pea valima suunda kohe sisseastumisel, vaid alles teiseks poolaastaks,” kinnitas Vainu. Esimesel poolaastal õpivad kõik ühiseid alusaineid ning ruumi on ka vabaainete jaoks kõigi ülikoolis õpetatavate ainete seast. See võimaldab noortel, kellel pole veel kujunenud selget eelisvaldkonda, langetada oma otsus hiljem, kui nad on üldainete baasil eri erialade olemusega juba tutvunud.
Loodusteadlikke on vaja kõikjal
Samas ei takista miski oma plaanide elluviimist juba sisseastumisel, kui sisseastujal on selge eelistus. Põhiteadmised loodusteaduslike distsipliinide alustest kuluvad ära ükskõik millise spetsialiseerumise puhul. Selge eelistusega üliõpilased võivad juba esimesel semestril vabaainete arvelt läbida aineid, mis on õppeplaanis teise aasta sügisel.
Õppima on oodatud loodusteadustest või üldisemalt loodusteaduslikest teadmistest ja oskustest huvitatud noored, kes valutavad südant ülemaailmsete ja kohalike keskkonnaprobleemide pärast. Samuti need, kelle loodushuvi on põimitud huviga IT vastu.
„Ootame noori, kes tahavad lahendada inimkonna jaoks vastuseta füüsilise maailma küsimusi ja saada looduskaitseteemade üle otsustajateks riigi ja kohalikul tasandil või teha uuringuid. Aga ka neid, kes tahaksid loodusaineid õpetada koolis ja muudes ühiskonna harimisega tegelevates asutustes,” rääkis Vainu. Igati oodatud on noored, kes esmapilgul ei näe end tegelemas loodusteadustega traditsioonilises mõttes, kuid kes tunnevad huvi looduse toimimise mõistmise vastu. Loodusteadlikke inimesi on vaja ka nii ettevõtluses kui teeninduses.
„Noortel tasub meie ülikooli uuele õppekavale tulla just seepärast, et Eesti teiste ülikoolide õppekavades pakutavaid kombinatsioone vähemalt seni ei leia,” märkis Vainu.
Teoreetilised loengud on praktilise tegevusega seotud kõigi kolme suuna puhul. Infotehnoloogia loodusteadustes suunal õpitakse enamikku IT-aineid praktilise tegevusena arvutiklassis. Loodusteaduste plokkides on enamik keemia- ja füüsikaaineid seotud praktiseerimisega laboris. Bioloogias on lisaks laboripraktikumidele ette nähtud suvised välipraktikumid. Geoökoloogias on võimalik osaleda Eesti maastikke tutvustavatel õppeekskursioonidel, kaardianalüüsi arvutipraktikumides ning välipraktikumil. Jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste suunal läbitakse permakultuuri praktikum.
„Ainult bakalaureuseõppe lõpetanul on keeruline erialast tööd leida,” nentis Vainu. „Tööd võib leida loodusgiidi ja -õpetajana huviharidusasutustes, laborandina üldharidus- ja kõrgkoolides ning uurimisasutustes. Seega on loomulik jätk magistriõpingud.”
Kuna uus õppekava annab ühe eriala õppekavadega võrreldes laiapõhjalisema loodusteadusliku ettevalmistuse, on ka valik magistrikavade vahel laiem. Lisaks TLÜ-le ka teistes ülikoolides. Loodusteaduste magistriõppe lõpetanute levinud ametid on spetsialist, ekspert, ametnik, teadlane, õpetaja.
Uuel õppeaastal ei avata TLÜ-s enam füüsika (kõrvalerialaga) bakalaureuse õppekava. Sõltuvalt huvist uue õppekava vastu otsustatakse ka bioloogia (kõrvalerialaga) ja geoökoloogia (kõrvalerialaga) bakalaureusekavade saatus.
„Sel aastal toimub neile veel eraldi vastuvõtt, aga sisuliselt on integreeritud loodusteaduste õppekaval võimalik moodulitest kombineerida endale eraldiseisvate bioloogia ja geoökoloogia õppekavadega identne ainekomplekt. Need kaks õppekava on seega juba ühendatud integreeritud loodusteaduste õppekavaga,” lausus Vainu.