Briti ekspert soovitab hakata inglise keelt õpetama juba lasteaias

Briti Nõukogu inglise keele nõunik John Knagg soovitab lähtuda arusaamast, et inglise keel ei ole võõrkeel, vaid matemaatika, digitaalse kirjaoskuse ning kriitilise mõtlemisega võrdväärne oskus, mida tuleb hakata õppima varases lapsepõlves.

Eelmise aasta detsembris külastas Eestit siinse inglise keele õppe olukorra selgitamiseks Briti Nõukogu inglise keele nõunik John Knagg. Ta kohtus mitmel pool Eestis eri sihtrühmade esindajatega ning osales inglise keele tundides. Oma visiidi tulemustest esitas ta haridus- ja teadusministeeriumile aruande, millest esitame allpool lühikokkuvõtte (soovitused).

Varasemate ülevaadete ja uuringute põhjal on Eestil suhteliselt head tulemused esimese võõrkeele õppes, milleks on enamasti inglise keel. Paraku ei ole meie tulemused teises õpitavas võõrkeeles nii head, kuna sellele ei ole pühendatud piisavalt õppeaega või ei ole õpetamine efektiivne. Siinkirjutaja märkis Briti eksperdile huvitavat tõsiasja: kui 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oskas inglise keelt ainult 1,9% Eesti elanikest ehk ca 22 000 inimest, siis praegu on Eesti inglise keele oskuse indeksi järgi (EF English Proficiency Index, http://www.ef.com/epi/) maailmas kaheksandal kohal.

John Knagg külastas Tallinna, Tartut, Narvat, Kohtla-Järvet, kohtus haridusministeeriumi, Innove, ülikoolide, keeleõpetajate erialaseltside, keeleõppefirmade ja koolide esindajatega. Ekspert rõhutas, et tema soovitused ei tähenda, nagu mainitud valdkondades midagi juba ei tehtaks, ja lisas vabanduse juhuks, kui ta ei ole mõnel puhul olukorrast täielikult aru saanud.

Briti Nõukogu eksperdi soovitused

• Inglise keele olukorda ja arengut käsitlevates aruteludes tuleks lähtuda arusaamast, et inglise keel ei ole võõrkeel, vaid globaliseeruva maailma lingua franca, mille oskust tuleb arendada võimalikult varases eas. Inglise keele oskust tuleks võrrelda matemaatika ja digitaalse kirjaoskusega, või koostöö- ja kriitilise mõtlemise oskusega.

• Kaaluda lisarahastust inglise keele õppeks piirkondades, kus inglise keele oskus on keskmisest halvem, eelkõige venekeelsetes piirkondades. Vene lapsed suudavad õppida nii eesti kui ka inglise keelt.

• Haridusametnikud ja -juhid peaksid hoolitsema selle eest, et inglise keele strateegia saaks osaks elukestva õppe strateegia viiest strateegilisest eesmärgist.

• Kohalikes omavalitsustes ja lasteaedades/eelkoolides tuleks võimaluste korral (sh piisava inglise keele oskusega õpetajad) lubada ja julgustada mõne ingliskeelse tegevuse lõimimist lasteaia õppekavasse.

• Lasteaiaõpetajaid tuleks toetada, et nad lõimiksid inglise keelt oma õpetamisse praegusest rohkem, pakkudes neile inglise keele kursusi (võimalusel e-kursusi), täiendusõpet ingliskeelsete tegevuste lõimimiseks õppesse.

• Katsetada võiks mitmekeelsete lasteaedade/eelkoolidega, kus inglise keelt kasutatakse mõnes kohalikus omavalitsuses või lasteaias vabatahtlikkuse alusel kõrvuti eesti keele ja võimaluse korral muude keeltega.

• Julgustada koolijuhte leidma sobivaid võimalusi inglise keele lõimimiseks muu õppekavaga või tuua muid õppekavateemasid inglise keele tundidesse.

• Klassiraamatukogude loomine (õppijate enda valitud eakohane lugemismaterjal) ei maksa palju, kuid motiveeriks lapsi ja pakuks uusi metoodilisi valikuid õpetajatele.

• 11. ja/või 12. klassis tuleks katsetada reaal- ja loodusainete õpet lõimitud aine- ja keeleõppe meetodil.

• Koolijuhtidele tuleks luua inglise keele enesetäiendusvõimalusi (nt e-õppe vormis).

• Motiveerida tuleks rahvusvaheliste sidemete loomist ja õppekavaalast e-koostööd teiste riikidega, kasutades võimalusel selleks EL-i rahastust.

• Kutseõppes tuleks koostada uurimisprojekt ja rakenduskava, mis hõlmaks tööturul vajaliku inglise keele materjalide väljatöötamist.

• Võiks kaaluda inglise keelt emakeelena rääkivate abiõpetajate kasutamist olulistes valdkondades, nt kutseõppeasutustes, vähem edasijõudnud maakondades ja kohalikes omavalitsustes.

• Tulevastel tööandjatel, st koolidel, peaks olema selge, milline on vastlõpetanud õpetajate inglise keele tase.

• Ülikoolides tuleks välja töötada süsteem, et hinnata ja arendada õppejõudude inglise keeles õpetamise taset ja hinnata ingliskeelsete kursuste efektiivsust.

• Tuleks tagada inglise keele õppe võimalused täiskasvanuhariduses, sh töötukassa rahast nii paindlike e-kursuste kui ka kontaktõppe vormis.

• Tuleks eraldada kesksed vahendid, millest koolid ja õpetajad saaksid taotleda toetust IKT loovaks lõimimiseks inglise keele õppega.

• Inglise keele õppe loovaid lähenemisviise (nii kombineerituna IKT-vahenditega kui ka ilma) tuleks tunnustada ja haridussüsteemis laiemalt levitada.

• Tuleks luua võimalused, et kõigil tulevastel inglise keele õpetajatel oleks võimalik sooritada juba kõrgkooli (bakalaureuse)õppe esimestel aastatel koolis õpetajapraktikat.

• Sõnastada Eesti haridussüsteemis selgelt inglise keele õpetajate pideva professionaalse arengu nõue.

• Töötada välja mitmekesisem valik projektipõhiseid enesetäiendamise vorme, mis erinevalt koolituste vormis täiendusõppest keskenduvad õpetajate tegevusuuringutele.

• Soodustada inglise keele ja teiste õppeainete ainekavade lõimimist.

• Mittetraditsioonilise õppega omandatud inglise keele oskust võiks hinnata näiteks loodus- või reaalaine lõputöö ingliskeelse portfoolio jms põhjal.

• Pöörata pidevalt tähelepanu klassis toimuva inglise keele õppe kvaliteedi kindlustamise süsteemile.

—

John Knaggi vastused HTM-i küsimustele

John Knagg: „Eestis tuleks luua riiklik toetuste süsteem, mis innustaks õpetajaid, koole ja haridusosakondi välja töötama huvitavaid lõimitud aine- ja keeleõppeprogramme.”

Isegi kõrgelt motiveeritud õpilastele tundub pärast mitu aastat inglise keele õppimist, et nad harjutavad aina samu teemasid, edasi ei arene ning tekib „lae efekt”. Mida teha?

„Lae efekt” tekib tihti sellest, et inglise keele õpikutes puuduvad seosed igapäevase elu ja teiste õppeainetega ning teemad on igavavõitu. Õpihuvi saab aga alal hoida õpilaste enda huvidest lähtuva õppega, seda eelkõige lõimitud aine ja keeleõppe vormis. Läbi võib viia ka projekte ja kursusi, mis eeldavad õpilastelt tegelikus elus kasutatava inglise keele oskamist, selle asemel et end järjekordsest õpikust läbi närida.

Kas inglise keele oskuse kõrge tase on Eestis saavutatud õpetajate tõhusa töö või õpilaste motivatsiooni ja iseseisva tööga?

Mõlemaga. Mulle tundub, et õpetamise tase on üldiselt hea. Eesti õppijate motivatsioon aga on väga hea või isegi suurepärane ning see on minu hinnangul hea keeleoskuse peamine põhjus.

Kui inglise keelt käsitatakse rahvusvahelise suhtlemise keelena, siis milline koht ja kaal peaks õppes olema kultuuriteemadel?

„Teiste kultuuride” tutvustamine sobib inglise keele õppesse väga hästi, sest tegu on ju lingua franca’ga. Ei ole ühtki objektiivset põhjust, miks Eesti kodanikud peaksid viima end briti või iiri kultuuriga rohkem kurssi kui prantsuse, saksa või itaalia kultuuriga. Inglise emakeelega kultuure ei ole põhjust üle tähtsustada. Aga inglise keeles võiks käsitleda ka reaal- ja sotsiaalaineid, kodanikutunnet, kaasamist, kunste ja sporti, mis ei tarvitse olla nii rahvuskesksed.

Kui inglise keel on esimene õpetatav võõrkeel, siis kas on võimalik korraldada õpetamist ja õppimist nii, et see valmistaks ette järgmiste keelte õppimiseks ja hõlbustaks seda?

Kui inglise keelt õpetatakse nii, et see tundub kasulik, nauditav ja kergesti omandatav, võiks ja peaks positiivne hoiak kanduma üle ka järgmistele õpitavatele keeltele. Kui õppes käsitletakse veidi ka eesti ja inglise keele sarnasusi ja erinevusi, siis saab sellist keeleteadlikkust rakendada ka järgmiste keelte puhul. Sel puhul tekib aga oht, et õpetajad pöörduvad tagasi iganenud õpetamisviiside juurde, kui õpetati mitte keeli, vaid teadmisi keelte kohta.

Kuidas võtta õppekavas kasutusele lõimitud aine- ja keeleõpe (eri teemavaldkondade õpetamine inglise keeles)?

Lõimitud aine- ja keeleõpet saab sobival moel juurutada koolitee mõlemas otsas: kas eel- või algkoolis mängulisel moel või gümnaasiumiastmes mõningaid õppeaineid inglise keeles õpetades. Kõige kindlamalt tooks edu ehk see, kui seejuures arvestataks laste ja nende vanemate huvisid ning õpetajate oskusi. Eestis tuleks ilmselt luua ka riiklik toetuste süsteem, mis innustaks õpetajaid, koole ja haridusosakondi välja töötama huvitavaid lõimitud aine- ja keeleõppe programme.

Kas peaksime kohustusliku võõrkeeleõppega alustama praegusest varem?

Jah, kuid ainult teataval tingimusel. Eesti lapsed puutuvad televisiooni, interneti ja muude kanalite kaudu inglise keelega kokku väga varases eas, seepärast on veider eirata seda elu loomulikku osa lasteaias ja ning alles kolmandas klassis hakata seda keelt õppima eraldi õppeainena, aga mitte lapse elu kui terviku ühe elemendina.

Paljud Eesti koolid alustavad inglise keele õppega siiski esimeses klassis, kuid eraldi ainetunnina. Parem variant oleks lubada ja soodustada inglise keele lõimitud õpet alates esimesest klassist või varem, kasutades õppevorme, mis arvestavad kohapealset konteksti ja iga õppeasutuse võimalusi.

—

CertiLingua programm: 2 x B2 + LAK + …

CertiLingua (sertifikaat + keel) on Euroopa kvaliteeditunnistus, mis tõendab õppeasutuse lõpetaja kahe võõrkeele oskust B2-keeletasemel, Euroopa pädevusi ja kultuuridevahelisi (rahvusvahelisi) kogemusi. Seda sertifikaati väljastavad CL programmiga liitunud riikide piirkondade õppeasutused, mis on esitanud oma haridusministeeriumile taotluse ning saanud akrediteeringu. Akrediteeritud CL koolides (nii üldhariduskoolid kui ka kutseõppeasutused) õpetatakse keskkooli tasemel vähemalt kahte nüüdisvõõrkeelt; kahel viimasel aastal õpetatakse vähemalt ühte õppeainet minimaalselt 70 tunni ulatuses võõrkeeles; sertifikaati taotlevad õpilased osalevad vahetult rahvusvahelistes projektides (nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika jms); koostatakse uurimistöö, mille kirjutamine arendab võõrkeeleoskust.

CL algatajaks on Saksamaa LV liidumaad Põhja-Rein-Vestfaal ja Alam-Saksimaa ning CL programmi sertifikaate hakati väljastama aastal 2008.

CL programmi ühe algataja ja võrgustiku juhtkomitee liikme, Tü­bin­geni ülikooli professori Hart­mut Ebke sõnul on rahvusvahelised võõrkeeletestid kulukas ettevõtmine, mõnel juhul isegi suur äri. (1) Saksamaa eesmärk oli luua alternatiivne ja märksa odavam kahe võõrkeele oskuse tunnustamise süsteem.

CL programmi liikmed

2014. aasta sügiseks olid CL programmi võrgustikuga ühinenud Austria, Belgia saksakeelne kogukond, Eesti, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa 12 liidumaad, Saksa koolid välismaal, Soome, Tšehhi vabariik ja Venemaalt Permi krai.

2014. aastal oli CL programmiga liitunud täieõiguslike liikmete seas 287 akrediteeritud CL õppeasutust, kus samal aastal väljastati kokku 633 sertifikaati.

Lisaks täisliikmetele on võrgustikku kaasatud partnerriigid (potentsiaalsed uued täisliikmed): Belgia (Flandria ja Valloonia), Hispaania, Leedu, Norra, Portugal, Venemaa Föderatsiooni teised piirkonnad ja Ühendkuningriigid.

Miks Eesti ühines CertiLingua programmiga?

Eesti ühines CertiLingua võrgustiku programmiga 28. augustil 2014. aastal, kui haridus- ja teadusminister allkirjastas CertiLingua memorandumi (Memorandum of Understanding), millega tunnustas CL võrgustiku põhimõtteid.

Eesti kaalus CL programmiga ühinemist mitu aastat, kaasates arutellu ministeeriumi ja selle allasutuste keeleeksperdid, võõrkeeleõpetajate esindajad ning mõne tulevase võimaliku CL kooli esindajad. Liitumise kasuks oli mitu argumenti.

1. Meie gümnaasiumi riikliku õppekava järgi peaksid gümnaasiumilõpetajad oskama kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja ehk B-tasemel (pole täpsustatud, kas B1 või B2). Eestis on suhteliselt head tulemused esimeses võõrkeeles (enamasti inglise keel), kuid mitte teises võõrkeeles, kus napib õppeaega või ei ole õpetamine efektiivne. Seega on vaja muuta teise võõrkeele õpe Eestis efektiivsemaks ja õppida seda keelt ka väljaspool kooli. (2)

2. CL võimaldab meil senisest enam väärtustada mitmekeelsust ja keeleõppe kvaliteeti.

3. CL programm võimaldab tunnustada muuhulgas eesti keele kui teise keele / võõrkeele oskust. (Eestis tõendab õpilane oma kahe võõrkeele oskuse taset riigieksami / rahvusvahelise eksamiga. Kool ise võõrkeele tasemeeksamit ei koosta. (3) Seega saab Eestis praegu tasemeeksamiga tõestada eesti, inglise, prantsuse, saksa ja vene keele oskust.)

4. CL võimaldab tõsta mõne „tavalise” tubli õppeasutuse mainet, sest akrediteeritud kool vastutab õppe kvaliteedi eest. Sertifikaadi pälvinud õpilaste arv ei ole esmatähtis: mõnel aastal võib neid olla mitu, mõnel teisel aastal ei pruugi neid üldse leiduda. Nt Austrias tegutses 2013/2014. õppeaastal seitse CL kooli ning sertifikaadi pälvis 23 õpilast, Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal olid vastavad arvud 94 ja 193.

5. Mitmed CL võrgustikuga liitunud maade ülikoolid ja tööandjad tunnustavad CL sertifikaati. Selle omanikele tehakse ülikooli astumisel soodustusi, nt vabastatakse eksamitest vms, sest need õpilased on töökad, laiema silmaringiga, lisaks kahele vähemalt B2-tasemel võõrkeelele on nad koostanud uurimistöö, neil on sotsiaalsed oskused, rahvusvahelise suhtlemise kogemused, kultuuripädevused. Paraku ei ole enamik Eesti ülikoole veel valmis mitme võõrkeele oskust arvestama/tunnustama ega üliõpilaskandidaadile soodustusi tegema.

6. CL võrgustikku kuulumine ei eelda liikmemaksu ning võrgustikul puudub tasustatav juhtorgan: selle tööd koordineerib ühiskondlikel alustel toimiv juhtkomitee (steering committee). Tähtsamad otsused langetatakse aastakonverentsil, CL liikmesmaad katavad ise oma esindaja(te) osalemise aastakonverentsidel.

CertiLingua programmi lootsimine Eestis on alanud

Haridus- ja teadusministeeriumi juurde on 2015. aasta algul moodustatud akrediteerimiskomisjon. (4) CL programmi katsetamiseks on akrediteeritud Tartu Annelinna gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium ning Viljandi gümnaasium. (5) Lootsimisest on teadlikult kõrvale jäetud nn eliitkoolid, ministeeriumi esmane huvi on selgitada välja programmi mõju ja jõukohasus „keskmisele” / „normaalsele” / „tavalisele” koolile.

25. juunil 2015 antakse HTM-is kolmele akrediteeritud ja ülal nimetatud õppeasutusele üle „CertiLingua kooli” diplomid. Samuti tervitatakse lõpetanuid, kes on saavutanud kahes võõrkeeles vähemalt B2-keeletaseme, läbinud kindla arvu lõimitud keele- ja aineõppe tunde, kellel on ka Euroopa ja rahvusvaheline pädevus ning kes seega pälvivad koolilt CL sertifikaadi.

Kui programmi lootsimine osutub edukaks, siis võivad alates 2017. aasta jaanuarist programmiga ühineda ka teised asjast huvitatud koolid.

(1) Nt inglise keele testid, õppematerjalid jms on Ühendkuningriigi üks tähtsamaid ekspordiartikleid.

(2) Languages in Education and Training: Final Country Comparative Analysis DG EAC, 2014, koost Shane Beadle ja David Scott, konsultatsioonifirma ICF GHK.

(3) Alates 2014. aasta kevadest on võõrkeele riigieksam / riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Suur osa õpilastest valib selleks inglise keele, kuid haridus- ja teadusministri määrus nr 59 võimaldab gümnaasiumiõpilasel teha soovi korral kaks võõrkeeleeksamit (riigi koostatud inglise keele eksam + üks rahvusvaheline võõrkeeleeksam).

(4) Haridus- ja teadusministri 09.02.2015. a käskkiri nr 55 „Eesti CertiLingua koolide akrediteerimise komisjoni moodustamine”, selle käskkirja lisaga nr 1 on kinnitatud CertiLingua koolide akrediteerimise statuut, milles on esitatud akrediteeritavatele koolidele esitatavad nõuded ning lisaga nr 2 on kinnitatud akrediteerimistaotluse vorm.

(5) Haridus- ja teadusministri 27.05.2015. a käskkiri nr 221 „CertiLingua kooli esmase akrediteeringu andmine Tartu Annelinna Gümnaasiumile, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumile ja Viljandi Gümnaasiumile”.

—

Mida oodatakse CertiLingua koolilt

Alljärgnevalt väljavõtteid CertiLingua koolide akrediteerimise statuudist ja ülesannetest, mida CertiLingua kooliks akrediteeritud õppeasutused peavad täitma

1. Kool tagab keelehariduse kvaliteedi ning vastutab kvaliteedi hindamise meetodite ja mõõdikute eest.
2. Kool vastutab, et CL tunnistust taotlev õpilane on läbinud keskkooli õppekava ning tõendanud kahe võõrkeele oskust vähemalt B2-keeletasemel.
3. Kooli õppekavas sisaldub lõimitud aine- ja keeleõpe, st osa vabalt valitud õppeaineid õpetatakse võõrkeeles. Lõimitud aine- ja keeleõppe kursuste maht gümnaasiumiastmes peab olema 94 tundi kahe aasta jooksul või alates 9. klassist 187 tundi nelja aasta jooksul.
4. Kool nõuab CL tunnistust taotlevalt õpilaselt vahetut osalemist rahvusvahelises projektis (ingl face to face project). Rahvusvahelise projekti kokkuvõte ning võõrkeelte kasutamine projektis peab olema dokumenteeritud.
5. Kool pakub õpilasele võimalusi osaleda rahvusvahelises projektis, nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika, õpilase (perekonna) algatused.
6. Kool kinnitab akrediteerimistaotluses, et huvirühmadele (juhtkond, õpetajad, samuti lapsevanemad) on tutvustatud CL eesmärke ning nad nõustuvad CL eesmärkidega.
7. Kool kinnitab valmisolekut osaleda CL võrgustikes ja panustab CL programmi arendamisse (analüüsib tehtud tööd ja esitab vajadusel ettepanekuid süsteemi parandamiseks).
8. Kool tagab Euroopa pädevuste saavutamise ja pädevuste kirjeldused.
9. Kool kirjeldab akrediteerimistaotluse esitamisel, kuidas kasutatakse Europassi.
10. CertiLingua kool pakub õpilastele võimalust kasutada Euroopa keelemappi.
11. Akrediteerimiskomisjon võib vajadusel koolilt küsida muid teemaga seotud dokumente ja/või teavet.

Esimesel korral antakse koolile akrediteering kolmeks aastaks ning järgmisel korral viieks aastaks.