Erakooli okkaline rada haridussüsteemi uuendajana

5. juuni 2015 Roos Lisette Parmas Rocca al Mare kooli 9. klassi õpilane - Kommenteeri artiklit

Enamik erakoole kuulub erasektori asutuste hulka. See tekitab aga mitmeid vastakaid tundeid. Erakooli nimi maalib pildi rikkurite lastest, kes maksavad oma hariduse kinni, kuna nad ei viitsi õppida.

Erakoolide vajalikkuse parim näitaja on vast see, et viimastel aastatel on erakoolidesse järjest rohkem lapsi õppima asunud. Esimesse klassi kandideerinutest rohkem kui pooltele peab ära ütlema, kuna kohti lihtsalt ei jagu. Ilmselt on sellise nõudluse taga ka midagi muud kui pelgalt soov hariduse eest maksta. Viimasel ajal on olnud palju juttu erakoolide tegevuskulude toetuste maksmise lõpetamisest. Järgmised paar lõigukest on sellisest tänamatust mõttest vaevatud erakoolide appihüüe. Ma ei saa rääkida kõigi erakoolide eest, küll aga sellest, mida mina tean ja tunnen.

Eesti bürokratiseerunud haridussüsteemis, kus uuenduste tegemine võtab vaata et terve millenniumi, on erakoolid pea ainukesed süsteemi värskendajad. Erakoolid on justkui katsejänesed, kes viivad oma koolikorraldusse sisse muutuse ja pärast positiivset tagasisidet teevad kõik teised koolid riburada pidi seda järele. Näiteks viie vaheaja süsteemile läks Rocca al Mare (RAM) kool üle juba 2011. aastal, nüüd on selle ellu rakendanud ka reaalkool, Viimsi kool, Nõmme põhikool, Tallinna inglise kolledž, Harkujärve kool jpt.

Praegusele valitsusele on palju ette heidetud, et riiki juhitakse Exceli tabelitega. Iseenesest ei olegi Exceli tabelid nii halvad, kui nende tagant ei kao ära inimlik suhtumine. Kui RAM kool 2000. aastal loodi, hakati vanematele saatma Exceli tabeleid, millest hiljem kujunes välja e-kool. Kusjuures Eesti kui e-riik võiks seda mujalgi maailmas propageerida. Et aga inimlik suhtumine ei kaoks, hakati RAM koolis pidama arenguvestlusi, mis kujutavad endast personaalseid vestlusi õpilase ja tema perekonnaga. Räägitakse vabas õhkkonnas praegustest olemistest ja tegemistest ning ka tulevikuplaanidest. Nüüd on arenguvestlused paljude koolide tööplaanis.

Kas mäletate aega, mil poisid käisid ainult puutöötunnis ja tüdrukud vaid käsitöötunnis? Kui räägime, et kõigil lastel peab olema võrdne võimalus, miks püüame siis suruda neile peale oma konservatiivseid arusaamu iganenud tööjaotusest? Kas kriibib kõrva, kui kuulete, et teie tütar läks metsandust õppima? Ta on õnnelik, aga teile see ei meeldi, sest, noh, metsandus pole ju tüdrukute ala. Mingil juhul ei tohiks poistele õpetada kodundust, kuigi paljud maailma tippkokad, nagu Gordon Ramsay ja Jamie Oliver, on just mehed. Võib-olla ei tule see aeg teile meelde, sest see viga (aega läks, aga asja sai) on meie haridussüsteemist likvideeritud, kuid näiteks Rocca al Mare koolis pole sellist rollijaotust kunagi praktiseeritud.

Istu – kaks! Mida sellisest tagasisidest välja lugeda – viiest jäi puudu kolm? Istu – lugemine oli hea, aga jutustamist pole sa tänaseks küll õppinud. Kõlab paremini? Tänapäeval juba juurduma hakanud kujundliku hindamise üks esimesi praktiseerijaid oli samuti Rocca al Mare kool.

RAM kooli järjekordne uuenduslik mõte – loodusklass – ootab omastamist teiste koolide poolt. Ütleme sageli, et Eestimaa on väike. Kuid kui palju oleme ta pinnal tatsanud risti ja põiki, et seda veendunult väita? Loodusklass – igal kevadel ja sügisel kaks päeva oma klassiga metsas, et lähemalt tutvuda Eesti lummava looduse ja iidse kultuuriga. Loodusklassis saavad selgeks juba ammu ununenud ja nüüd halli tolmu koguvad vanarahva oskused: kuidas saab linast niit ja villast lõng. Õpitakse ka igapäevaelus vaja minevaid praktilisi oskusi: kuidas ja mida pakkida kotti, kui on vaja matkata 20 km, kott seljas. Ja mis kõige tähtsam – tekib ühtse klassi tunne.

Paljudel võib tekkida siinkohal küsimus, kuidas suudavad seda lubada niigi alarahastatud omavalitsuskoolid. Võin julgelt väita, et ega see nii hirmkallis olegi: hommikul putru, õhtul makarone, asjad kotti, telk ratta peale ja padavai metsa. Summa, mis selliseks ürituseks kulub, on minimaalne ega laosta kellegi rahakotti.

Üleelamislaager – see on loodusklassi erivorm, mis toimub 10. ja 11. klassis. Loodusklass, aga veel napimates tingimustes. Seal õpitakse, mis peab metsa minnes alati kaasas olema, kuidas kuuseokstest onni ehitada, kusjuures seal onnis veedetakse öö ka päriselt, jms. Ühesõnaga praktilised teadmised kogu eluks. Ja nagu öeldakse, mis ei tapa, teeb tugevaks.

Ehk ongi erakoolide tee üle kändude ja kivide üks suur üleelamisrada. Tuleb taluda kõõriti vaatavaid pilke ja jätkata, pea püsti, oma rada haridussüsteemi uuendajana.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!