Intervjuu kui välitöömeetod

12. juuni 2015 Merili Metsvahi 2014/2015. õa rahvaluuleolümpiaadi žürii esimees - Kommenteeri artiklit

Rahvaluuleolümpiaadi „Loitsudest laikideni: folkloor sidus ja seob” järelmõtteid ja -soovitusi

Kuna järgmise rahvaluule­olümpiaadini on veel piisavalt aega, siis on just nüüd õige aeg mõelda, millele tuleks järgmiseks olümpiaadiks valmistudes rohkem tähelepanu osutada ja seda just materjali hankimisel. Pakkusime eelmise olümpiaadi uurimistööde juhendis selleks välja mitmeid võimalusi: intervjuu, osalusvaatluse ja vaatluse kõrval võis koguda materjali ka kirjalike küsitluslehtede abil ning just küsitluslehti oligi enamik õpilasi kasutanud. Samas söandas suuliselt inimesi intervjueerida suhteliselt vähe uurimistöö kirjutajaid, ehkki just see tasus ennast alati ära. Väga häid tulemusi andis ka, kui kirjalikku küsitlemist oli kombineeritud suulise intervjueerimisega.

Kuulsime Tartusse lõppvooru osalema saabunud õpilastelt ja nende juhendajatelt, et paljud uurimistöö kirjutajad intervjueerimist ette ei võtnud, kuna nad ei olnud kindlad, kuidas seda teha. Et intervjuud kui folkloristlike välitööde peamist meetodit edaspidi rohkem kasutataks, kirjutan selle spetsiifika lühidalt lahti.

Folkloristid kasutavad kõige sagedamini avatud (teema)intervjuud, mis ei kujuta endast fikseeritud küsimustele vastamist, vaid vestlusele lähedast dialoogi (rühmaintervjuud jätan ruumipuudusel käsitlemata), mille käigus intervjueerija jututeema sujuvalt ja olukorda arvestavalt teda huvitavate küsimuste poole suunab. Olulised pole mitte ainult vastused, vaid ka küsimused, mis tuleb samuti fikseerida. Intervjuu salvestatakse võimalusel kvaliteetse salvestustehnikaga ning säilitatakse helifaili(de)na.

Intervjuu tegemine uurimistöö tarbeks nõuab eeltööd, mis kujutab endast sageli küsitluskava koostamist. Küsitluskava peab sisaldama küsimusi ja alateemasid, mis avavad uuritava nähtuse eri tahke. Selle koostamist hõlbustab vastavat teemat käsitleva kirjandusega tutvumine. Kui küsitluskava on valmis, tuleb see üldjoontes meelde jätta, sest paberilt mahalugemist ei peeta folkloristide seas heaks stiiliks.

Kui intervjueeritavaga on eelnevalt kindlaks määratud ajal ja kohas kohtutud, tuleb küsitlejal kõigepealt ennast ja oma eesmärke tutvustada ning küsida, kas intervjueeritav on nõus salvestamisega. Salvestusluba küsides tuleb küsitletavale selgeks teha, mida salvestatud materjaliga teha kavatsetakse.

Intervjueerija roll ei ole lihtne. Olgugi et tema määrata on suur osa intervjuu kulust, ei tohiks ta olla oma küsimustega pealetükkiv. Väljaöeldud sõnade ja mitteverbaalse käitumisega peaks ta suutma luua mõnusa ja pingevaba suhtluskeskkonna. Intervjuu õnnestub kõige paremini küsitlejal, kes hoidub rõhutatud ametlikkusest ning on avatud meelega, paindlik, tähelepanelik ja empaatiline kuulaja.

Intervjueerija võiks alustada küsitlemist üldistel teemadel. Edasi tuleks liikuda lähemale käsitletava(te)le teema(de)le. Õnnestunud intervjuu sarnaneb hariliku vestlusega, ometi sisaldab see jooni, mis seda tavavestlusest eristavad. Nii võimaldab intervjuu vorm küsida tuttavalt küsimusi, mis näiksid tavavestluse käigus rumalate või liiga iseenesestmõistetavate asjade järele pärivatena. Intervjuuolukorra teeb eriliseks ka see, et nii küsitleja kui ka küsitletav teavad, et laual seisev salvesti muudab auditooriumi hoomamatuks.

See, kuidas salvestatud materjali hiljem korrastada, sõltub uurijast ja uurimisküsimusest. Kui salvestusi ei säilitata, oleks hea litereerida kogu materjal. Teistel juhtudel peaks sõna-sõnalised litereeringud tegema nendest kohtadest, mis lähevad tsitaatidena uurimistöösse või uurimistöö lisasse. Muu salvestatud materjali võiks jagada (mõttelisteks) temaatilisteks üksusteks ning märkida nende asukoha sekundilise täpsusega üles koos üksuse sisu lühikirjeldusega. Salvestatud materjalide organiseerimiseks võib ka omaenda süsteemi välja töötada. Peaasi, et töös vajaminevad intervjuulõigud oleksid tagantjärele hõlpsalt leitavad. Salvestuse sisunimestike juurde tuleb kirja panna intervjueerimiskoht ja -aeg ning intervjueerija ja intervjueeritava nimed. Samuti on vajalik märgistada salvestused sel moel, et nendele saab hiljem viidata; kas anonüümselt või nimeliselt, see sõltub juba intervjueeritavast, intervjueerijast ning teema tundlikkuse astmest.

Kutsun noori kultuuriuurijaid üles intervjuud kui välitöömeetodit oma uurimistööde tegemisel senisest rohkem kasutama!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!