Kohustuslik uurimistöö – tüütu kohustus või võimalus?

Eesti hariduse ja riigi väljakutse on, kuidas eri taseme õppeasutused, ettevõtted ja tugiorganisatsioonid suudavad leida koostöökohti. Oluline on näha tervikut, selles kokku leppida ja toetada iga osalise rolli.

Loov- ja uurimistööde tegemine muutus 2010. aastast põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumiosas kooli lõpetamise eeltingimuseks. See aga ei tähenda, et tegemist oleks millegi täiesti uuenduslikuga, sest üldhariduskoolides on tehtud koduloolisi uurimistöid juba varem ja üsna edukalt. Lisaks on kõrgkoolid ja toetavad asutused pakkunud oma tuge ning vajadusel ka juhendajaid.

Kahjuks tuleb tõdeda, et kõrgkoolidega koostöö on uurimistööde juhendamisel olnud juhuslik ja süsteemitu. Asutuste kodulehekülgedel on juhendajate nimekirjad, kuid tee juhendamiseni on leidnud vaid vähesed õpetajad.

2014. aasta sügisel kutsus teaduskeskus AHHAA ellu algatuse „Teadmiste värav”. Selle eesmärk oli vaadata üheskoos ja ühisel meelel, kas ning kuidas on võimalik teha õpilaste loov- ja uurimistöid tudengite kaasabil.

Algatusega ühinesid Tartu ülikooli doktorikoolid, loodusteaduskond, maaülikool, Tartu tervishoiu kõrgkool, et pakkuda Tartu linna õpilastele ja uurimistööde läbiviimise eest vastutavatele õpetajatele akadeemilist valdkondlikku tuge.

2014. aasta septembris toimus AHHAA-s esimene „Ideede laat”. Õpilastööde juhendamise vastu oli huvi suur. Kokku avaldas selleks soovi rohkem kui 50 teadurit ja doktoranti. Kaasjuhendamise vastu tundis huvi üle 50 õpilase ja õpetaja.

Projekti käigus moodustati esimesel aastal 20 uurimisgruppi. Praeguseks saame öelda, et pilootaasta näitas õpilaste ja õpetajate valmisolekut kaasata kooliväliseid juhendajaid.

Meie kui algatusgrupi ülesandeks jäi otsida võimalusi, kuidas muuta õpilastööde kaasjuhendamine paremini toimivaks, et see vastaks kõigi asjaosaliste vajadusele. Tartu ülikooli professori Miia Rannikmäe kaasabil loodi vabaaine „Uurimistööde juhendamine üldhariduskoolis”, mille läbis esimesel aastal 12 tudengit.

Sügisest plaanime selle õppeaine viia kõrgkoolidevaheliseks ja kõigil doktorantidel avaneb võimalus võtta samasisulist valikainet „Õpilastööde juhendamine”.

Asjaosaliste ja kokkulepete koondamiseks kasutati pilootaastal sihtasutuse Tagasi Kooli veebiplatvormi, millega on paljud õpetajad juba tuttavad. Sealt arendasime edasi mõtteid, kuidas võiks toimida üleriigiline uurimistööde süsteem. Otsustasime tekitada kaks uut veebilahendust.

Esiteks on vaja uurimismeeskondade sotsiaalvõrgustikku ehk viia kokku nõudlus ja pakkumine. Sellelaadne „haridusbörs” aitab osalistel hankida infot ühest keskkonnast ning tekkinud koostöösuhted ära vormistada. Huvitatutele annab see võimaluse koondada kaasjuhendatavate tööde andmed.

Teiseks võimaldab veebilahendus koondada ja säilitada õpilaste loov- ning uurimistööd spetsiaalses õppematerjalide repositooriumis.

Digiajastul on ootuspärane, et ka õpilased ja õpetajad pääsevad depositooriumit kasutama. Samuti on vajalik, et koostöövõrgustikega käib pidev haldus-arendustöö. See tõstaks õpilastööde kvaliteeti ning innustaks kutsuma ellu klassi- ja kooliüleseid uurimisprojekte. Individuaalsest õppimisest saab kollektiivne.

Üks eesmärke täide viiva projekti hea näide on üleeuroopaline „Uurimislaegas” ehk „Ark of Inquiry”. Uurimislaegas arendab õpilaste uurimisoskusi üle Euroopa, andes nii õpetajale kui ka õpilasele tuge metoodilise materjali, uurimistegevuste näidiste ja hindamistööriistade näol.

Veebruaris alustas AHHAA õpilaste ja doktorantide ühiskonverentsi plaanimist koostöös TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaani Kalle Olliga, kes on korraldanud viis aastat loodusteaduste doktorantide konverentsi, mille peaidee on: doktorant peab suutma ka oma vanaemale selgeks teha, mida ta uurib.

Konverentsi eesmärk on panna tulevased doktorid olukorda, kus nad peavad oma teadustöö põhiideed võimalikule investorile või ettevõtjale arusaadavas keeles lahti seletama nii lühikese ajaga, kui seda on näiteks liftisõit.

Ettevõtmise tulemusena leidsime, et väga vajalik on kaasata nii õpetajaid kui ka ettevõtjaid ja innustada neid omavahel rohkem suhtlema. See lisab akadeemilistele sõnavõttudele pisut elulisust.

Konverentsil toimunud arutelusid juhendas Tartu väitlusklubi, kelle osava juhtimise all prooviti leida üldhariduse, kõrghariduse ja ettevõtluse ühenduskohti.

„Teadmiste värava” aastase tegutsemise järel oleme veendunud, et Eesti haridusel läheb hästi. Kuid peame oma ülesandeks liikuda järjest enam koostöö poole, sest ühise visiooni ja eesmärgita, kuidas me lapsi harime ja tööd õpetame, pole võimalik pakkuda üleilmastumises väikese riigina konkurentsi.

Meie edu võti peab olema koostöö. Eestlasele pole see igiomane, ent meie väljakutse ongi saada üle oma eelarvamustest ja tegutseda vastutustundlikult kõigi oma liikmete ja meie ühise võimsa riigi heaks.