Lastekaitse liit: Eesti laps kogeb liiga palju täiskasvanute halvustavat suhtumist
Kuigi seadus keelab Eestis lapse füüsilise löömise, ei kohusta see olema lapse vastu sõbralik, ning paraku kogevad Eesti lapsed liiga palju ja sageli täiskasvanute halvustavat ja näägutavat suhtumist, mis pärsib eneseusaldust ja süvendab lõhet põlvkondade vahel, kirjutas lastekaitsepäeval Eesti Lastekaitse Liit.
„Seadus ei luba last lüüa ei füüsiliselt ega sõnaga – hurjutada, alandada, madaldada enesehinnangut, kõva häälega rääkides hirmutada. Seadus ei käsi lapse vastu sõbralik olla. See peaks olema endastmõistetav. Laps peab kogema heatahtlikkust ja kasvama sõbralikus õhkkonnas nii kodus kui ka väljaspool kodu. Ainult nii toetame ja kaitseme last tõeliselt,” seisab lastekaitse liidu avalduses.
„Lapse toetamine ei tähenda ainult 45-eurost lapsetoetust. Ainult riigieelarvest teatud summat eraldades ei kindlusta me oma järglastele õnneliku lapsepõlve. Lapse ja tema isiksuse arengu toetamiseks on oluline turvatunne, usk, et ta on hoitud nii kodus kui ka väljaspool kodu. Tähtsam kui raha on meie, täiskasvanute suhtumine lastesse ja noortesse. Austades väikese inimese väärikust maast-madalast, õpetame talle lugupidamist nii iseenese kui ka kaaslaste vastu, olgu nad lapsed või täiskasvanud,” ütleb liidu president Loone Ots.
Lastekaitseliidu teatel märkavad lapsed palju ning peegeldavad täiskasvanuid. Nii paneb laps tähele, et täiskasvanu ei julge rünnata sõnaga teist täiskasvanut, küll aga teda, saades sellest signaali, et suur inimene on silmakirjalik ning harjudes tajuma täiskasvanut kui ohtu või muutudes tundetuks ega arvesta suure inimese arvamust ka siis, kui selleks on tõesti põhjust.
„Just suvel, kui lastel on rohkem vaba aega, nad liiguvad pidevalt avalikus ruumis ja on uutest kogemustest erutatud, peaks täiskasvanud olema mõistvad ja heatahtlikud, ka näiteks lapsi korrale kutsudes. Nad peaks märkama, kui lapsel on mure, ja abi pakkuma. Panustame ühiselt lastesse mitte ainult raha, vaid eeskätt sõbralikkust ja hoolivust!“ soovitab lastekaitse liit kohtlema lapsi endaga võrdsetena ja olema nende vastu heatahtlikud mitte ainult lastekaitsepäeval, vaid ka pärast seda.
Sotsiaalministeerium teatas lastekaitsepäeval, et 1. jaanuarist 2016 kehtima hakkava lastekaitseseaduse kohaselt on lapse hooletusse jätmine, tema vaimne, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine ning kehaline karistamine keelatud ning lapse huvid tõstetakse senisest kõrgemale. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on loomulikult lapsevanemal, kuid uue seaduse kohaselt peavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuma vanematele selleks vajalikku tuge.
„Sellega võtab riik endale selge vastutuse tagada kõigile lastele nende põhiõigused ja pakkuda neile turvalist keskkonda kasvamiseks ja arenguks. Laste heaolu tagamise seisukohalt on äärmiselt oluline, et lapsevanem oskaks laste kasvatamisega seotud olukordi lahendada vägivallavabalt, suunava käitumise ja eakohaste piiride kehtestamisega. Need oskused pole igaühe jaoks iseenesestmõistetavad või kaasasündinud, vaid vajavad teinekord õppimist. Ilmselt oleme kõik lapsevanematena puutunud kokku olukordadega, kus jonniv laps ajab sõna otseses mõttes „harja punaseks” ning vanemal kaob enesekontroll, mistõttu ei pruugi me seetõttu alati adekvaatselt lapse käitumisele reageerida. Selliste olukordade rahumeelseks lahendamiseks on aga võimalik õppida lihtsaid ja toimivaid käitumisviise. Lapse kehalise karistamise keelu puhul on eesmärgiks seada nulltolerants igasugusele lapse väärkohtlemisele. Keelustamisest üksi aga ei piisa, vaid selle kõrval on oluline anda vanematele oskusi selleks, et nad oskaksid jõudu kasutamata oma lapsi kasvatada,” ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Sotsiaalministeerium koos Tervise arengu instituudiga on selle tarbeks välja töötanud eelkooliealiste laste vanemate koolituskava, mille käigus õpib lapsevanem ära hoidma stressi ja tülisid tekitavaid olukordi, omandab uusi oskusi ja saab tuge lapsele piiride seadmisel. Koos arutatakse ja mängitakse läbi lapse kasvatamisega seotud situatsioone. Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis väheneb laste ja noorte agressiivne ja antisotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja koolist väljalangemine. Vanemlike oskuste arendamine aitab ära hoida psüühika- ja käitumishäireid, väärkohtlemist, terviseprobleeme. Esimene, venekeelsetele perekondadele mõeldud koolituste sari, milles osales 59 lapsevanemat, toimus novembrist märtsini. teine algas tänavu märtsis. Koolitused toimuvad Tallinnas, Narvas ja Tapal. Pikemas perspektiivis on kavas arendada programmi selliselt, et see oleks kättesaadav kõikides Eestimaa piirkondades. Sügisel lisandub eestikeelne programm.
Vanemlusprogramm on andnud häid tulemusi laste käitumisprobleemide vähendamisel paljudes riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis, Inglismaal, Šotimaal, Norras, Venemaal, Austraalias, Hollandis jm. Kui Eestis oli enne testkoolitusi oma lapse käitumisega olulisi probleeme poolel osalenud vanematest, siis koolitussarja järgselt oli selliseid vanemaid vaid 14%, teatas ministeerium.