Õpetajate mängimata roll
Seoste loomine ehk Natukene pikemalt sellest, miks Eesti õpetajate liit 27. mail oma konverentsi pidas.
Küsida õppeaasta lõpus, kas õpetajal on veel mõni ülesanne täitmata, veel mõni roll mängimata, võib tunduda kiuslik, kuid Eesti õpetajate liidul oli oma 98. sünnipäeval konverentsile pealkirja valides hoopis teine mõte. Konverentsi pealkiri „Õpetaja mängimata roll” võib tähendada asjaosalistele vägagi erinevaid asju. See roll võib olla mängimata näitelaval, näitetrupis, spordisaalis või väljakul, kusjuures mängimata võib ta olla põhjusel, et on alles avastamata, seda polegi võimalik täita või vajab roll veel harjutamist.
Innustunud innustaja ehk ettevõtlik tulevikunägemusega kunstnik
See ei ole enam kauge unistus, vaid reaalsus. Üha enam õpetajaid tajub oma rolli mitte pelgalt (üldse?) aineõpetaja ja tunniandjana, vaid inspireerija, toetaja ja võimestajana. Eesti õpetajate liidu sünnipäevakonverentsil „Õpetaja mängimata roll” palusime esinejatel innustada osalejaid mõtlema rollide ning lahenduste üle, kuidas neid rolle täita. Ühiste arutelude ning tagasi- ja edasisidestamiste tulemina koorus päeva jooksul välja mitmeid häid ideid, kinnitust said mitmed mõtted.
Õpetaja on Eestis professionaal, oma elukutset ja tööd väärtustav isiksus, kelle suurim rõõm (ja väljakutse) on toetada iga õpilase arengut. Õpetaja on koolikeskkonnas koolikultuuri (kaas)looja, kogukonnas aitab ta luua seoseid noorte ja ühiskonna, õpitava ning elu, oleviku ja tuleviku vahel.
Kuigi õpetaja peab enda õpetatavat ainet tundma, jäi konverentsil pigem kõlama, et ta peab olema ise sellest ainest innustunud. Siis jagub tal soovi end täiendada, noori julgustada. Emeriitprofessor Viive-Riina Ruus on juba varem käinud välja mõtte õpetamiskunstide vabalavast ja õpetajast kui õpetamiskunstnikust. Ettevõtja Rain Pikandi tempokas esitlus viskas pilgu nii minevikku kui ka tulevikku ja püstitas olulise küsimuse oleviku kooli vajakajäämiste kohta. Ta tõdes, et koolis on puudu tänapäevast. Kirjanik Jan Kausi näited kirjandusklassikalisest õpetaja Laurist toetasid kuvandit mõistvast, ent nõudlikust õpetajast, kes end õpetatava looga tugevalt seostab.
Õpetades tänapäeva koolis, on vaja ette näha, milliseid oskusi vajatakse homme. Seega on õpetaja mitmes mõttes sillaehitaja ning seoste märkamise ning loomise toetaja.
Ikkagi inimene
Ootused õpetajale on kõrged nii ühiskonnas laiemalt kui ka konkreetselt ja kitsamalt lapsevanemal, koolijuhil ja õpilasel, aga õpetajal endalgi. Õpetaja märkaja ning julgustajana on loovuse arendaja ning peegeldaja. See kõik nõuab aga teadmisi ja tahet, pühendumist ja aega. Kõikide nende vajaduste ja ka võimaluste keskel ei tohi õpetaja unustada võtta aega iseendale ja aktiivselt puhata. Toivo Niibergi ettekanne rõhutaski vajadust naerda ja huumorimeelt arendada. Õppeaasta jooksul ei tohi õpetaja unustada, et tal on ka teisi rolle, mida täita, ja aeg-ajalt on raske just õpetaja rollist välja astuda.
Kõikide formaalsete teadmiste ning nõuete taustal ei tohi õpetaja unustada inimlikke väärtusi ja omadusi. Nii nagu õpilane ja lapsevanem, soovib ju temagi, et koolis oleks mõttekas, arendav ja vahva. Lapsevanem Karmen Palts innustas õpetajaid lapsevanemalt õpilase kohta küsima ja probleeme koostöös lahendama. Arutleda võiksime ka küsimuse üle, miks ei ole me ühiskonnas ikka veel lahti saanud tundest, et kooli kutsutakse vanemad vaid siis, kui midagi on kehvasti.
Kõikide osapoolte ootustest kõlab läbi vajadus rohkem suhelda, rohkem mõista. Ühe sammuna soovib Eesti õpetajate liit õpilasesinduste liiduga ühiselt maha istuda, et sõnastada vastastikused ootused ja jõuda seeläbi nii õpetajate kui ka õpilasteni – õppida on parem üheskoos!
Kui meil ei ole võimalik töötada välja sarnast süsteemi nagu mõnes teises riigis, kus õpetajal on iga kuues aasta akude laadimise, enesetäiendamise või nii-öelda loomeaasta, on meil ehk võimalik see õpetaja karjäärimudelisse sisse kirjutada. Kas õpetajale, koolile ja ühiskonnale sellest aastast ikka kasu tilgub, viib ülimalt olulise vajakajäämiseni, mida just õpetajad tunnetavad. Usaldus või õigemini selle puudumine. Miks õpetaja ei taju enda suhtes usaldust ja kas see omakorda vähendab tema enesekindlust? Kuigi ootame kohati, et õpetaja oleks imeinimene, peame tõdema, ta on ikkagi (vaid) inimene.
Parim mäng on veel mängimata
Senini on õpetajad oodanud meedialt ja ministeeriumilt midagi, milleks nad on ise võimelised: positiivset meediakajastust, ministeeriumi toetust ning tunnustust. Seda kõike saame õpetajatena ise teha – ei, mitte kõike üksinda, aga julgelt enda osa. Õpetajatena teame ju kõige paremini, mis toimib ja milles vajame ühiskonna osalust, kuidas ja mille eest kolleegile siiraid tänu- ning kiidusõnu jagada. Seepärast on oluline, et räägiksime õpetajatena ise enda lugu, tunnetaksime oma rolli, identifitseerime end professionaalina. Siis järgneb esimesele sammule ka teine, kolmas jne.
Õpetajad on jõudnud punkti, kus nad tunnevad, et edasi peab minema teistmoodi. Ühelt poolt enesekindlama ja sirgema seljaga, ent teiselt poolt ühiskonnalt kinnitusega – kas me ootame muutusi vaid sõnades või ka tegudes. Paljugi, mis tänast koolielu reguleerib, kõlab sõnades juba hästi, ent õpetajale mitte piisavalt veenvalt.
Aeg on õpetajate jaoks nüüd sealmaal küll. Aeg on küps.
Kaks üleskutset
• Kutsume õpetajat veel aasta lõpus ütlema midagi head vähemalt kolmele kolleegile.
• Kutsume õpetajat mõtisklema ja kirjutama essee teemal „Tahan olla õpetaja ka edaspidi” (vt www.opetajateliit.ee – Eesti õpetajate kongress).
—
Tsitaate konverentsilt
- Emeriitprofessor Viive-Riina Ruus: „Me peame asutama õpetamiskunstide vabalava … Me peame õpetaja positsiooni tõstma avalikkuse silmis.”
- Ettevõtja Rain Pikand: „On väga oluline, et me suudaksime õpetada lastele seda, et kõik asjad on omavahel seotud.”
- Kirjanik Jan Kaus: „Õpetaja ei teeninda, vaid loob. Just nimelt, õpetaja on õpetamiskunstnik. Ta loob seoseid.”
- Õpilane Annela Tammiste: „Õpetaja ei tohiks õpetada ainult enda ainet, vaid siduma seda teiste ainetega.”
- Õpetaja Toivo Niiberg: „Õpetaja, ära vihasta, vaid ainult imesta.”
- Lapsevanem Karmen Palts: „Tänases koolis ei saa ainult ainet õpetada. … Tänases koolis on õpetaja üks suuremaid rolle sotsiaalsete oskuste õpetamine ja sidumine kõige muuga.”
- Ajakirjanik Marti Aavik: „Kas me näeme kindlat järjepidevat poliitilist tahet kindlustada, et õpetaja amet ja õpetaja palk sealhulgas oleks nii atraktiivne, et tõepoolest sellesse ametisse oleks võimalik valida inimesi võimekaima viiendiku hulgast igast aastakäigust? Mis ei ole ju, mõelge nüüd, nii kõrge nõudmine.”
- HTM-i asekantsler Mart Laidmets: „Õpetaja ei ole tükitööline, kes saab palka tunni andmise eest, vaid tema ülesanded on tervikud.”
- Õpetaja Peeter-Eerik Ots: „Õpetajate lugu/tee haridusfunktsionäärist kultuurimootoriks või siis haridusinstrumendist haritlaseks tuleb ette võtta.”
HTM-i asekantsler Mart Laidmets: „Õpetaja ei ole tükitööline, kes saab palka tunni andmise eest, vaid tema ülesanded on tervikud.”
Kajuks see pole nii. Saame ikka tunnikoormuse järgi. Iga antud tund maksab. Iga andmata tunniga kaotan palka.