Pilvi Pindma: „Maailmaharidus on vene koolis vajalikumgi”

Kui Valga vene gümnaasiumi õpetaja Pilvi Pindma kutsuti esimest korda Mondo maailmahariduse koolitusele, oli maailmaharidus uus asi. „Aastad olid 2012–2013. Nüüd väärtustatakse seda rohkem, aga tollal võttis mul mitu kuud, et maailmaharidusest sotti saada,” meenutab õpetaja. Valgas on kolm kooli: Valga gümnaasium, Valga põhikool ja Valga vene gümnaasium, ning kõigi nende vahel hea koostöö. Kui Valgasse tuli külaline Mondost maailmaharidusest rääkima, käis ta kõigis kolmes koolis. Valga gümnaasium on Pilvi Pindma meelest maailmahariduses Valga vene gümnaasiumist sammuke ees tänu arendusjuhile Pille Oleskile, kelle juures Pilvi käib häid mõtteid kogumas. Kui Mondo alustas Läti ja Eesti koolidega venekeelset maailmahariduse ühisprojekti, kutsuti Pille ja Pilvi mõlemad Saaremaale seminarile kui Eesti näide heast koostööst. Kuna Pilvi valdab vene keelt, tõlkis ta seal vajadusel.

Saaremaal, esimesel kohtumisel Läti õpetajatega, leidis Pilvi oma koolile sõpruskooli – Riia lähistel asuva Olaine 2. keskkooli. Pilvi meenutab: „Suvel kohtusime, septembris hakkasime kirjavahetust pidama. Jaanuaris algas koostööprojekt neljandate-viiendate klasside õpilastele „Mängime ja areneme globaliseeruvas maailmas”. Jaanuarist novembrini on igal kuul maailmaharidustegevused. Tegime Läti kooliga videokonverentsi, lapsed joonistasid, milliseid mänge nad mängivad, milliseid mänge mängisid nende vanemad ja mida mängitakse kaugemal, nii õpime üksteise kultuuri tundma. Laste vanus on veel selline, et mängitakse isegi videokonverentsi ajal, näiteks peitust. Olaine lapsed käisid meil kevadel külas, meie läheme neile külla sügisel. Tundub, et palju huvitavat on veel ees.”

Aafrikast, Ukrainast, säästmisest ja õiglusest

„See koostöö pakub lastele suurt huvi,” täiendab Valga vene gümnaasiumi õpetaja Reet Karbik. „Meil oli märtsis maailmahariduse nädal loengute ja töötubadega. Ühes töötoas valmistati shea-võid, teises šokolaadi ja räägiti õiglasest kaubandusest ning laste tööjõu kasutamisest. Oli Aafrika filmide päev, kus iga klass sai filme vaadata ja analüüsida. 15 filmi oli valikuks, need tulid Mondolt.

Pilvi rääkis oma töötoas jäätmetest ja taaskasutusest, minul oli töötuba toidu teekonnast lauale. Aafrika toitude päeval valmistas tööõpetuse õpetaja tüdrukutega retseptide järgi Aafrika toite. Alates esimesest klassist toimusid Aafrika muusika päevad. 12. klassi õpilased jutustasid väiksematele Aafrikast. Kirjutasime Aafrika õpilastele kirju, mis tõlgiti inglise keele tunnis inglise keelde. Joonistasime, milline meie kodumaa on ja kuidas me kujutame ette Aafrikat. Saadame joonistused Mondo kaudu Aafrika lastele.

Ukraina päeval tuli ukraina selts kooli, tutvustas oma kombeid, laulis ja tantsis. Olid näitused – kuidas säästlikult vett kasutada, kuidas valmistada shea-võid, Aafrika toidu näitus, ukraina rahvast tutvustav näitus. Ka tundides, olenevalt teemast, jutustasid õpetajad näiteks vee kasutamisest või toidust, mida teistes maades süüakse.”

Pilvi Pindma lisab, et kui kool peab tänapäeval olema huvitav, siis maailmahariduse nädal seda ka oli, eriti tore, et gümnasistid tegelesid nooremate klassidega. Ta kiidab, et Mondol on väga head materjalid, mida kasutada: „Õpetaja valib teema ja lihtsalt vormistab ära.”

Pilvi tunnistab, et maailmaharidus kui uus teema tõi algul talle pedagoogidelt ka palju negatiivset vastukaja: Aafrika ei huvita, meil on endalgi probleeme küll.

„Tegemist on vene kogukonnaga, teame ju, kust informatsioon neile põhiliselt tuleb,” selgitab Pilvi. „Minu arvates on maailmaharidus vene koolis vajalikumgi kui eesti koolides. Tegelnud sellega kolm aastat, näen laste suhtumises edasiminekut. Maailmateemadest huvitutakse ja nende kohta küsitakse. Maailmanädala ja märtsikuise maailmahariduse seminari eesmärk oli avardada ka pedagoogilise kollektiivi silmaringi. See teema peaks kuuluma paljudesse tundidesse.”

Reet on märganud, et keelekümblusklasside lapsed on maailma suhtes laiema silmaringiga. Maailma tuleks püüda avaramalt tutvustada ka klassidele, kus õpitakse vene keeles, leiab ta: „See avardab silmaringi – lapsed ei ela oma väikses mullis, vaid teavad, kuidas mujal elatakse.”

Vene lapse soe süda

Valga vene gümnaasiumi huvijuht on aastaid korraldanud maslenitsalaata, kus lapsed müüvad omatehtud küpsetisi. Kaks aastat tagasi, projekti „Toeta lapse haridust Aafrikas” ajal mõtles Pilvi, et heategev üritus oleks kenam kui lihtsalt korjanduskarp. Ta tegi jõululaada, kuigi muretses, kuidas vene lapsed selle vastu võtavad. Teda hoiatati, et lastel pole raha, et nad ei hakka küpsetama, et nad loodavad, et raha tuleb müües oma tasku, mitte ei anta ära. Aga ei midagi sellist. Õpilased tulid hommikul kell seitse kooli küpsetama, kodudes oli juba nädal aega tehtud piparkooke ja muud head-paremat. Jõululaada tulu kogunes üle 80 euro. Ühe lapse kooliaasta Aafrikas maksab 40 eurot. „Meil kogunes topeltsumma. Saatsime lapsele lisaks jalgpalli ja särgi,” rõõmustab Pilvi.

Sel õppeaastal saadi heategeval laadal üle 200 euro, millest osa saadeti lastefondile. Pilvi kinnitab, et vene lapsed on loomult lahked ja sellisel laadal osalemine oli neile auasi: „Kaasasime õpilasi alates üheksandast klassist, aga ka väiksemad tahtsid oma piparkooke müüa. Lapsed tõid ise kaasa laudlinad, küünlad, muusika, katsid lauad ja müüsid küpsetisi. Olen tunnis küsinud, kas üks euro on teile suur raha. – „Ei ole.” Aga kui igaüks annab ühe euro, teeb see kokku palju. Arvan, et meie lapsed on heategevusest palju õppinud.”

Moodne õpetaja teab rohkem

Märtsi lõpus oli Valga vene gümnaasiumis ülelinnaline maailmahariduse seminar, kus osalesid lisaks linna koolidele ka Rajaleidja, kohalik omavalitsus ja külalised Olainest. Mondo inimesed rääkisid maailmaharidusest ja õiglasest kaubandusest, Läti sõpruskooli direktor ja õppealajuhataja oma kogemustest maailmaharidusega, ajakirjanik Igor Taro Ukraina päevikutest. Olid shea-või ja õiglase šokolaadi töötoad. Seminar oli suunatud õpetajatele, et näidata, kuidas maailmahariduse tegevustega tundi huvitavamaks teha ja õppekava mitmekesistada. Pilvi on enda sõnul saanud maailmaharidusest palju ideid just rühmatööde jaoks. Eelmisel aastal andis ta gümnaasiumile globaliseeruva maailma valikainet, sügisest gümnaasiumiaste aga kaob.

Pilvi kirjutas üles ja arendas edasi mõningaid Riias maailmahariduse konverentsil kuuldud mõtteid: „Maailmaharidust pole kunagi hilja õppida. See sobib igas vanuses alates lasteaialastest. Tavaliselt alustavad sellega üks-kaks õpetajat, näiteks inimeseõpetuse või ühiskonnaõpetuse õpetaja. Meie koolis alustasin mina üksi, aga Olaines tegi direktor kõigepealt meeskonnakoolituse. Kui Riias räägiti maailma avardamisest, mõtlesin, kui kogukonnakesksed oleme, pean silmas vene kogukonda, informatsiooni piiratust. Ja veel – moodne õpetaja on see, kes teab rohkem kui ainult oma õppeainet.”

—

Eesti ja Läti koolide koostöö

Lätist valiti projekti „Globaliseeruv maailm” kümmekond vene õppekeelega kooli. Eesti koolidest olid pooled eesti ja pooled vene õppekeelega. Tahtsime kaasata Eesti koole, kellel oli rohkem maailmahariduse kogemust ning kelle õpetajad suudavad seda vene keeles edasi anda. Projekti ühine keel on vene keel. Eesti vene õppekeelega koolidest liitusid Tallinna Pae gümnaasium, Tallinna humanitaargümnaasium, Narva Paju kool, Narva Soldino gümnaasium ja Valga vene gümnaasium. Eestikeelsetest koolidest näiteks Pärnu Rääma põhikool, Saaremaa ühisgümnaasium ja Valga gümnaasium.

Esimest korda kohtusid Eesti ja Läti õpetajad aasta tagasi Kuressaares kahepäevasel seminaril. Eesti õpetajad jagasid Läti kolleegidele oma maailmahariduse andmise kogemusi, rääkisid, kuidas nad tundidesse maailmaharidust põimivad. Põhirõhk oli töötubadel. Näiteks valmistasime shea-võikreeme.

Kartsin, kas Lätist õpetajad kohale tulevad, kuidas me kõik vene keeles hakkama saame, aga tagasiside oli hea.

Soovisime panna koole omavahel koostööd tegema. See pole kerge ülesanne. Esimesel kohtumisel saadi tuttavaks. Poole aasta pärast käisime Eesti õpetajatega Lätis. Siis näidati meile juba kahe Läti kooli tegevust ja materjale. Pille Olesk, kes käis vabatahtliku õpetajana Keenias, võttis kaasa oma Keenia näituse, mis hakkas Läti koolides ringi käima. Pilvi Pindma suhtles Olaine kooli direktoriga ja ennäe, Valga vene gümnaasiumi maailmahariduse seminaril märtsis oli Olaine kool kohal. Neil on ühine maailmaharidusprojekt, mille käigus nad aktiivselt suhtlevad.

Tutvustasime Läti koolidele kõiki oma venekeelseid materjale ja seal kasutatakse neid hea meelega. Viimati võtsin Lätti kaasa ka meie venekeelse inimõiguste materjali. Gümnaasiumiastme valikkursuse „Globaliseeruv maailm” õppematerjali teine, uuendatud trükk ilmub ka vene keeles.

Miks meil on osa materjale vene keelde tõlgitud? Nagu Valga vene gümnaasiumi õpetaja Pilvi Pindma ütles, isegi kui ta õpetab teemat eesti keeles, on hea, kui õpilane saab selle kohta ka vene keeles lugeda. On oluline, et need teemad jõuaksid õpilasteni ja nende silmaring avarduks. Kui seda saab materjale vene keelde tõlkides lihtsamaks teha, on hästi. Kui tutvustame Eestis venekeelseid materjale, on huvi samuti suur. Näiteks lasteaiaõpetajate koolituse „Külla Kongo külla” vastu oli palju suurem huvi ja rohkem registreerijaid vene lasteaedades. Usun, et nad hindavad pingutust teha midagi vene keeles. Venekeelseid asju pakutakse ju harva.

See projekt andis võimaluse pöörata tähelepanu vene koolidele, mis on üleüldiselt vajalik.

Veronika Svištš

Mondo maailmahariduse projektijuht