Sada aastat mõisakoole

12. juuni 2015 Riin Alatalu EMP mõisakoolide programmi koordinaator - Kommenteeri artiklit

Eesti Vabariigi majandusliku ja kultuurilise arengu üks nurgakive oli 1919. aasta radikaalne maareform. Sel oli väga suur mõju ka hariduspoliitikale, sest mõisahoonete abil parandati 222 kooli olukorda.

Viimase saja aasta jooksul on kool olnud vähemalt 298 mõisas. Mõisnikud olid ka varem mõisas koole pidanud, aga mõisahoonete süstemaatiline kasutamine koolipidamiseks on Eesti riigiga sündinud nähtus, millele ulatuselt sarnast tunneme vaid Lätis.

Mõisahoone kohandamine koolimajaks oli toona lihtne ja mugav võimalus kooli ruumipuudus lahendada. Samas võis kohalikule rahvale tunduda uue koolimaja ehitamine ikka palju väärikam ja uhkem, kui sakste vana pruukida. Ilmasõdade vahel ehitatigi Eestis üle 200 uue ja moodsa koolihoone. Muinsuskaitsjana rõhutan, et ka need on Eesti pärandi, arhitektuuri- ja kultuuriloo osana väga väärtuslikud.

Uute koolimajade ehitamisega loobuti mitmetest mõisahoonetest juba enne okupatsiooni. Kõige rohkem suleti mõisakoole siiski 1960.–1970. aastatel ehk käsikäes kolhooside ühendamisega ja enne mõisaarmastuse algust 1980. aastatel. Paraku jätkus mõisakoolide sulgemine ka taastatud Eesti Vabariigis, uusi koolimaju aga enam ei ehitatud, vaid koolid suleti sootuks. Üks väheseid erandeid on Käru, kus 2001. aastal mõis maha jäeti ja uhiuude koolimajja koliti. Ka uuel aastatuhandel on endistest mõisatest koole järk-järgult välja kolitud ja praeguseks on kunagisest paarisajast alles jäänud napp 65. Karta on, et ka neist sulgeb mõni veel lähiaastatel uksed.

Küsimus ei ole siiski ainult kooli sulgemises, vaid ka väärtusliku pärandi säilimises. Elu on näidanud, et kool on mõisahoone jaoks üks parimaid ja jätkusuutlikumaid kasutusi. 20. sajandi päris viimastel aastatel asuti mitme ametkonna koostöös ette valmistama tegevuskava mõisakoolide väärtustamiseks. 2001. aastal käivituski kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti vedamisel mõisakoolide riiklik programm. Riiklikust programmist on toetatud kümneid mõisakoole väiksemate ja veidi suuremate summadega nii uurimistööks, eritingimuste koostamiseks kui ka restaureerimiseks.

Riiklik huvi ja tähelepanu, ennekõike aga programmi silmatorkavad ja tunnustust väärivad tulemused olid eelduseks, et Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kultuuripärandi korrastamiseks eraldatud raha on juba kahel järjestikusel perioodil (2004–2009 ja 2009–2014) suunatud mõisakoolidele. Programmi eesmärk on ennekõike ajalooliste mõisahoonete multifunktsioonilise kasutamise toetamine ning laste õpi- ja arengukeskkonna parendamine. Esimene periood oli eriti helde – EMP toetusele kogusummas 9,35 miljonit eurot lisandus kooliomanike 15% kaasrahastus. Kolme aasta jooksul said värske kuue üheksa kooli: Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa. Siia peab lisama ka Lahmuse, mis korrastati samast programmist sotsiaalministeeriumile eraldatud raha eest.

EMP teisel programmiperioodil on raha vähem – 4,5 miljonit eurot. Sellest 3,1 miljonit jagati Vääna, Hiiu-Suuremõisa, Koeru ja Illuka restaureerimistöödeks. Huvilisi oli aga nii palju, et tervelt 11 taotlejat jäi seekord rahata. Uus programm ei tegele siiski ainult koolide restaureerimise ja remondiga, vaid keskendub üha aktuaalsemaks muutuvale jätkusuutlikkuse tagamisele. Pole ju mõtet häärberit remontida, kui lastega pered minema kolivad …

Väikese maakooli võimalus

Pärast seda, kui Meeri mõis baltisakslastest omanikelt võõrandati, kolis härrastemajja lastekodu-algkool. 1925. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Pärast seda, kui Meeri mõis baltisakslastest omanikelt võõrandati, kolis härrastemajja lastekodu-algkool. 1925. Foto: Eesti Rahva Muuseum

• 19. juunil avame arhitektuurimuuseumis kaks näitust, üks on pühendatud koolide restaureerimisele ja teine haridusele. Et samal ajal on muuseumis ka Mati Raali näitus mõisainterjööridest kuni 1919. aasta maareformini, siis loodetavasti joonistub selgelt välja mõisakoolide roll mõisaelu järjepidevuse kandjana. Arhitektuurimuuseumi pedagoog valmistab ette ka eri vanuseastmetele mõeldud haridusprogrammid. Kui interjöörinäitus on avatud 30. augustini, siis mõisakoolide näitus on lahti kuni 27. septembrini.

• 19. novembril on tulemas programmi konverents „Väikese maakooli võimalus”. Ootame mitte ainult uudistama värskelt restaureeritud Vääna mõisakooli, vaid ka kaasa mõtlema, kuidas veenda nii vanemaid kui ka ametnikke, et väike maakool on osa meie kultuurist ja pärandist, lapse- ja loodussõbralik koht ning siit saab hea hariduse.

Mida me viimasel kahel aastal teinud oleme?

Vääna Mõisakool restaureeritakse ulatuslikult Euroopa majandus­piirkonna mõisakoolide programmi toetuse abil. Foto: Karin Ojaste

Vääna Mõisakool restaureeritakse ulatuslikult Euroopa majandus­piirkonna mõisakoolide programmi toetuse abil. Foto: Karin Ojaste

670 000 euro peale kuulutati välja taotlusvoor nn arendustegevusteks. Iga koolimõis sai ise selgitada välja oma vajadused ja võimalused ning leida niši, mida edendada. Kokku otsustasime toetada 14 kogukonda. Projektid olid nimelt suunatud mitte lihtsalt koolile, vaid ka kohalikele elanikele, õpetajatele, lapsevanematele jne.

Mida siis tehakse? Vodja mõisas võetakse uuesti kasutusele vana mõisatall ja rajatakse sinna hipoteraapia keskus. Kiltsi võtab suurelt ette A. J. von Krusensterni pärandi tutvustamise ja peagi tunneme Kiltsit hoopis Kaardilossi nime all. Suure-Kõpus leiti mõni aeg tagasi uhked Pompei stiilis maalingud, lisaks selle mitmekihilise kunstinähtuse tutvustamisele avab Kõpu end ka itaalia kultuuri, sh Itaalia köögi keskusena.

Rogosi mõis korraldab kahel suvel külalistele ja omadele põnevaid koolitusi, mis aitavad kaasa uute turismitoodete arendamisele. Paluperas korrastati lindla ja tiigid ning koolitatakse välja kohalikud giidid. Pürksis ja Ruilas arendatakse käsitöökodasid, Ruilas saab aga peagi ka kanuuretkedele ja loodusradadele minna. Pikaveres ootab huvilisi sisukas looduse õpperada. Hiiu-Suuremõisas ja Tõstamaal õpetatakse kohalikke giide. Tammistu on keskendunud erivajadustega lastele ja nende peredele parimate võimaluste loomisele.

Olustveres avati vastu talve uus meekoda. Puurmani tutvustab J. Kuperjanovi ja Vabadussõja lugu. Koigi keskendub aga oma mõisa- ja kooliaiale ning korraldas tänavu mais juba teise umbrohufestivali, moosilaat on tulekul augustis.

Euroopa majanduspiirkonna mõisakoolide programmi toel arendatakse Ruila mõisast kohalik haridus-, kultuuri-, koolitus- ja turismikeskus. Eelkõige on aga tegu hubase ja sõbraliku maakooliga. Foto: Katrina Tang

Euroopa majanduspiirkonna mõisakoolide programmi toel arendatakse Ruila mõisast kohalik haridus-, kultuuri-, koolitus- ja turismikeskus. Eelkõige on aga tegu hubase ja sõbraliku maakooliga. Foto: Katrina Tang

Lisaks sellele oleme korraldanud põhjaliku koolitusprogrammi mõisakoolide arendamiseks kogukonna keskustena. Huvilisi oli palju – neljas grupis osales kokku 32 kooli. Õpetajatele korraldasime kokku kuus koolitust, kuidas siduda mõisa keskkonda eri õppeainetega. Koolituse jätkuprogrammina tegeleme süvendatult Harmi, Pikavere, Kohila ja Aruküla kooliga, et aidata neil kokku panna toimiv ärimudel jätkusuutlikkuse tagamiseks. Valitud neli kooli on omamoodi läbilõige koolide muredest: kui esimesed kaks maadlevad heast asukohast hoolimata õpilaste puudusega, siis teised kaks on esialgu veel liiga lõdvalt oma kogukonnaga seotud.

Oleme iga oma kokkusaamisega püüdnud aidata kaasa üksteiselt õppimisele ja käime oma koolituste ning seminaridega ühest mõisast teise. Praeguseks on tekkinud juba hasart, kas saame kõigile koolidele ringi peale või jääb mõni üritus veel vajaka.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!