Tähelepanekuid Lõuna-Korea haridussüsteemist

19. juuni 2015 Mart Laidmets, HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler; Hanna-Liis Kaarlõp-Nanì, UNESCO ERK-i haridusprogrammide koordinaator - 1 Kommentaar

19.–22. maini toimus Lõuna-Koreas Incheonis hariduse maailmakonverents, mida korraldas UNESCO koostöös ÜRO agentuuridega. Osalejatel oli võimalik tutvuda Lõuna-Korea haridussüsteemiga ja külastada kohalikke koole.

Kui tänane Lõuna-Korea pärast Teist maailmasõda iseseisvus, oskasid vähesed aimata, et just sellest riigist saab üks arvestatavamaid majandusjõude. Riigi edu üheks faktoriks peetakse haridussüsteemi, lõuna­korealased ise rõhutavad ka oma töötahet ja entusiasmi. Sellest tulenevalt hinnatakse haridust kõrgelt, seda nii riigi kui ka ühiskonna poolt. Kolme peamise haridusime komponendina nähakse riigi juhtrolli hariduse olulisuse tähtsustamisel (sh rahastamisel), kompetentseid ja motiveeritud õpetajaid ning haridust väärtustavaid lapsevanemaid. Kõnekas on, et parimate keskkoolilõpetajate unistuste amet on õpetaja.

Lõuna-Korea koolisüsteemile on iseloomulik koolieelsesse haridusse panustamine ja 9-klassiline koolikohustus, samuti kõrged tulemused PISA uuringus ning rahvusvahelises matemaatika ja loodusainete võrdlusuuringus TIMSS. Eesti ja Lõuna-Korea põhikooli tase on PISA tulemuste põhjal üsna sarnased – nii olid 2012. aastal Lõuna-Korea õpilased oma teadmiste ja oskuste poolest matemaatikas esimesel kohal ja loodusteadustes jagasid teist kuni neljandat kohta, funktsionaalses lugemisoskuses jagati esimest ja teist kohta. Eestiga sarnaselt ilmneb uuringutest, et ka Lõuna-Koreas on koolirõõmu vähe, koolipäev on pikk ja suhteliselt stressirohke.

Pärast põhikooli jätkab õpinguid kutsekoolis vaid 16% õpilastest, enamik soovib minna keskkooli ja sealt edasi ülikooli. Võrreldes Eestiga on kõrgkoolis õpingute jätkajate arv tunduvalt suurem, ulatudes 70%-ni. Riik toetab suures mahus ka teaduse rahvusvahelistumist, samuti viidatakse üha rohkemates teadustöödes Lõuna-Korea ülikoolides valminud töödele.

Uued väljakutsed nõuavad uusi lahendusi

Lõuna-Korea haridussüsteemi ees seisab mitmeid Eestiga sarnaseid väljakutseid. Vastuseid otsitakse küsimustele, kuidas vähendada õpilaste koolistressi, toetada andekaid õppijaid, siduda koolis õpitav loovalt tööturu vajadustega, tagada kõigi elukestev õpe, tulla toime kasvava üleilmastumise ja üha vananeva rahvastikuga.

Nende väljakutsetega toimetulekuks viiakse Lõuna-Korea haridussüsteemis läbi algatusi, mis aitavad õpilastel kujuneda loovateks maailmakodanikeks, tagavad kõikidele õppijatele ligipääsu kvaliteetsele haridusele ja aitavad kaasa arengukoostööle hariduse vallas.

Lõuna-Korea koolis tegeldakse teadlikult iseloomu- ja väärtuskasvatusega. Toonitatakse, et haridus peab täitma oma keskset rolli, aidates inimestel rajada õiglasemat, rahumeelsemat, sallivamat ja kaasavamat ühiskonda. Lõuna-Korea on ka ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni üleilmse haridusalgatuse „Global Education First Initiative” üks olulisematest elluviijatest. Algatuses rõhutatakse, et haridus peab andma inimestele vajalikud teadmised, oskused ja väärtushinnangud, et lahendada üheskoos 21. sajandil esile kerkivaid omavahel tihedalt seotud probleeme.

Lisaks toonitatakse õppimise tä­hen­duslikkuse olulisust ja toetatakse põhikooliõpilaste seas nn vaba se­mest­ri võtmist, mille jooksul saab õpilane keskenduda teda sügavamalt huvitavatele teemadele ja kujundada selge arusaam oma unistuste tulevikust. Soodustatakse IKT-lahenduste kasutamist koolitunnis ning kooli ja tööturu paindlikku sidumist võimaldavaid projekte.

Koolikülastused

Shinyongsani algkool Soulis

On kolmanda klassi tund Shin­yong­sani algkoolis Soulis Lõuna-Koreas. Klassi ees on grupp õpilasi, kes kõik üritavad püüdlikult õppida õpetaja õpetuste ja koolitelekast näidatava videolõigu järgi selgeks kummikeksu. Klassis valitseb elevus, õpilased on õhinas ning neid, kes proovida tahaks, on mitu. Veidi enne seda tervitas kooli saabunud külalisi aga 100-liikmeline orkester ja koolikoor, kes esitasid muuhulgas katkendi W. A. Mozarti ooperist „Figaro pulm”.

Shinyongsani algkool kuulub UNESCO ühendkoolide võrgustikku ja pöörab oma õppetegevuses palju tähelepanu maailmaharidusele ja jätkusuutlikku arengut toetavale haridusele. Lisaks osaleb kool mitmes rahvusvahelises projektis ning arendab õpilaste loomingulisust ja andekust. Õpilastel on võimalus osaleda ka muusikaringides ja orkestris. Kolmandas klassis on sellel aastal projektõppes valitud läbivaks teemaks eri kultuuride tundmaõppimine. Nähtud tunni eesmärk oli anda ülevaade traditsioonilistest lastemängudest Venemaal. Varasemates tundides uuriti ühiselt Hiina, Tšiili, Zimbabwe, Peruu ja Kanada traditsioonilisi mänge, tutvuti nende riikide kunstiga ja kuulati muusikat. Lisaks prooviti rahvustoite ja viidi läbi empaatiline rollimäng, mis eri kultuure mõista aitaks.

Robootika kutsekool Soulis

Robootika kutsekoolis saavad lego­klotsidest järsku liikuvad mehikesed, eri elementidest lendavad ja vajadusel ka pildistavad droonid ning külalistes ja vaatlejateski tundub tärkavat leiutaja. Kutsekool keskendub oma õppekavas robootika õpetamisele, pakkudes tehnilist kutseharidust ning valmistades õppijaid ette vastavalt tööturu vajadustele. Igal aastal valib kool 160 uut õpilast, kes seejärel jagatakse umbes 20 õpilasega klassidesse. Koolis on võimalik valida kolme kursuse vahel ja keskenduda põhjalikult robootikaga seotud teenuste arendamisele, juhtimisele või disainile. Õppeprotsessi käigus tehakse tihedalt koostööd tulevaste potentsiaalsete tööandjatega robootika valdkonnas, käiakse praktikal ja luuakse ka ise roboteid.