Vanakreeka keel viib juurtele lähemale

12. juuni 2015 Victoria Parmas Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Eelmisel nädalal lõpetasid kooliaasta 17 Jaan Poska gümnaasiumi noort, kel ainsate Eesti kooli gümnasistidena oli võimalus õppida sel aastal vanakreeka keelt.

Antiikkeeled on ikka klassikalise hariduse juurde kuulunud ning on ka nüüd välisriikide klassikalise hariduse andmisele pühendunud gümnaasiumide õppekavas. Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi kujundab oma koolist klassikalist gümnaasiumi, kus on teiste seas au sees ka keeled, sealjuures ladina ja vanakreeka keel.

Nende kahe antiikkeele n-ö surnud keelteks nimetamisega ei ole õpetaja Neeme Näripä sugugi nõus. „Tegemist ei ole surnud keeltega,” ütleb nii ladina kui ka vanakreeka keelt tudeerinud Tartu ülikooli doktorant, kelle sõnul tuleb ladina keelde praegugi sõnu juurde. „On olemas selle keele huviliste organisatsioonid, üks Soome raadiojaam teeb isegi ladinakeelseid uudistesaateid ning seda ka päevapoliitikast. Eelmise sajandi keskpaigas jõudis ladinakeelne „Winnie Puhh” aga New York Timesi bestsellerite hulka.”

Kui asjasse süvenematule tundub ladina keele kui mitmes teadusharus kasutatava keele õppimine veel mõistetav, siis vanakreeka keele õppimise motivatsioonist ei pruugi ta aru saada. Miks õppida keelt, mida tänapäeval keegi ei kasuta?

„Kreeka kultuur oli ladinakeelse kultuuri alus ning see on mõjutanud Euroopa kultuuri tunduvalt rohkem kui hilisem Rooma-aegne ladinakeelne kultuur,” ütleb Neeme Näripä. „Võta või antiikkirjandus. Ikka teatakse „Kuningas Oidipust” ja Homerose eepost, aga need mõlemad on kirjutatud vanakreeka keeles. Esimese hooga on inimestel raske mõnd ladinakeelset teost nimetadagi. Vanakreeka keelt osates saad tegelda otse algmaterjaliga, päris juurtega. Ja muuseas, ka mitu tänapäeva raamatut on tõlgitud vanakreeka keelde, näiteks Harry Potteri lood ja Asterixi koomiksid.”

Järgmiseks toob ta näiteid meie sõnadest, mis pärinevad samuti vanakreeka keelest. Sealt on pärit näiteks paljud teadusharude nimetused, nagu filosoofia (kr φιλέω – armastama ja σοφία ‒ tarkus) ja bioloogia (kr k βίος ‒ elu ja λόγος ‒ õpetus); samuti paljud arstiteaduses kasutatavad sõnad, olgu kas või süda (kr καρδία, aga ld hoopis cor).

„Paljusid sõnu teame ladina keelest, kuid roomlased võtsid need üle vanakreeka keelest, kirjutades kreeka sõnu lihtsalt oma tähtedega. Inimesed ei teadvusta, et nad teavad palju kreeka keelest tulnud sõnu,” ütleb klassikaline filoloog.

Praegu õpivad Eestis vanakreeka keelt tulevased teoloogid, klassikalised filoloogid, filosoofid ning Poska gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased. Poska gümnaasiumi keelevalik on aastati erinenud. Kui eelmisel aastal said humanitaarid valida suuna­ainena soome või ladina keele vahel, siis sellest aastast muutus ladina keel üle kooli valikaineks ning kokku oli seda kaks perioodi.

Et viia õpilased juurtele veelgi lähemale, pakkus ülikooli õppejõud viimasel perioodil valikainena välja vanakreeka keele kursuse. Selgus, et huvilisi jagus, ning seda võrdselt nii humanitaaride kui ka reaalide, nii poiste kui ka tüdrukute seas. Ette nähtud 35 koolitunniga jõudsid tänapäeva noored sellest iidvanast keelest ja kultuurist nii mõndagi teada saada.

Esimene ülesanne oli õppida kreeka tähtedega lugema ja neid kirjutama. Õppejõu kinnitusel said need, kes korralikult kohal käisid, selle nädalaga selgeks. Edasi õpiti minimaalselt grammatikat, ilma peensustesse ja eranditesse laskumata, et oleks võimalik tõlkida ja ise lauseid moodustada. Selleks oli vaja teha endale selgeks teatud sorti tegusõnade pööramine vähemalt ühes ajas ning teatud käändsõnade käänamine. Saksa keele oskajad olid eelisseisundis, sest vanakreeka keeles on vaid üks kääne rohkem kui saksa keeles ehk siis vaid viis käänet.

Algtõed selged, asuti lugema. Lasteraamatuid Neeme Näripä sõnul vanakreeka keeles pole, kuid žanriliselt on valida paljude tekstide vahel – on luulevormis eeposeid; näidendeid, mida on lõbus lugeda; jutustavat proosat, mis kirjeldab lahinguid. Kursuse jooksul jõudsid vanakreeka keele õppijad lugeda väikest lõiku Markuse evangeeliumist (uus testament on kirjutatud kreeka keeles) ja Homerose „Odüsseia” algust.

„Eestikeelseid õppematerjale selle keele tarvis eriti pole. Vähesed olemasolevad on gümnaasiumiõpilastele kas liiga igavad või keerulised,” nentis õppejõud, kel tuli õppematerjal ise koostada, kasutades selleks teistes keeltes välja antud õpikuid. Kuna ka sõnastikku pole, koostas ta iga teksti kohta väikese sõnastiku ise. Nii see teadmine vanast keelest tasapisi õpilasteni jõudis.

Algajale keeleõppijale on Neeme Näripä sõnul kreeka keele juures kõige raskem rõhu panemine, ja just kirjaliku rõhu panemine. „Selles keeles on kolme sorti rõhumärgid ning eri käänetes muudab rõhk asukohta. Vanasti rõhutati ka kõnes neid kolme eri moodi, kuid nüüd on sellest loobutud,” selgitas ta. „Rõhkudele me liigselt ei keskendunud. Proovisime rohkem tõlkida ja kõige rohkem innustaski noori see, kui nad täiesti tundmatus keeles kirjutatud tekstist aru hakkasid saama.”

Peale keele said õpilased selle kursuse jooksul teadmisi vanakreeka kultuurist. Õppejõu sõnul olid enamiku teadmised sellest enne kursuse algust üsna minimaalsed. „Ju oli kõike nii ammu õpitud, et isegi Oidipust ei mäletatud. Osati nimetada vaid Platonit ja Sokratest. Samas oli ka üllatajaid. Kursusel oli üks antiikmüütide huviline neiu ja noormees, kel olid põhjalikud teadmised tolle aja lahingutest,” ütles õppejõud, kelle meelest võiks just gümnaasium olla koht, kus kasutada võimalusi ja valida endale veidi eksootilisemaid kursusi. „Mine tea, kas elus tulebki hiljem enam võimalust vanakreeka keelega kokku puutuda.”

Miks õppida vanakreeka keelt?

Marju Lepajõe

Tartu ülikooli õppejõud:

„Meie kultuuripiirkonnas tähendab töö allikatega ka antiigi mõttepärandi ja nn surnud keelte tundmist. Selle õppimine nõuab aga inimeselt lisaks andele erakordset püsivust ja mingit põhjani ulatuvat huvi. See on pikk, suhteliselt vaevarikas ja tegelikult garantiideta pingutamine, aga kui pärast kümmet ja enamat aastat hakkavad tulema viljad – mõistmine –, siis suuremat naudingut lihtsalt ei ole inimesele antud. Suutlikkus lugeda vanakreeka keeles Homerost ja loetut mõista on inimese kui inimese privileeg.”

Raamatust „Roomlaste taltsutamine”, 2011, lk 444–445

Winnie ille Pu

Ka Karupoeg Puhhi tegemistest võib lugeda ladina keeles. Alan Alexander Milne’i raamatu „Karupoeg Puhh” ladinakeelne tõlge jõudis 1960. aastal New York Timesi bestsellerite edetabelisse ja püsis seal kaks nädalat. Tõlkija oli ungari päritolu arst Alexander Lenard (Lénárd Sándor, 1910–1972), kes tegutses ka kirjaniku, luuletaja ja maalikunstnikuna. Pärast Saksamaa anneksiooni põgenes ta Itaaliasse. Ta oli Vatikani raamatukogu sage külaline ja omandas seal suurepärase ladina keele oskuse. 1952. aastal kolis Lenard oma naisega Brasiiliasse ja töötas pliikaevanduses meditsiiniõena, sest tema Austrias omandatud arstidiplomit ei tunnistatud. Lisa teenis ta tõlkimisega. Lenard kõneles 12 keelt. „Puhhi” tõlkimiseks kulus tal seitse aastat. Esimesed sada eksemplari lasi ta trükkida oma raha eest Sao Paulos. Need raamatud saatis Lenard laiali kirjastustele üle maailma, pärast mida ilmusid juba suuremad tiraažid ja kordustrükid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!