Suri akadeemik Endel Lippmaa

31. juuli 2015 - Kommenteeri artiklit

Eesti teaduste akadeemia teatel suri neljapäeval 84-aastasena tuntud Eesti akadeemik ja professor Endel Lippmaa.

Endel Lippmaa sündis 15. septembril 1930. aastal Tartus geobotaanikust akadeemiku Teodor Lippmaa perre. Ta lõpetas 1948. aastal Nõmme gümnaasiumi ning 1953. aastal Tallinna tehnikaülikooli põlevkivitehnoloogia erialal, kaitstes 1956. aastal samas kandidaaditöö teemal „Termilise lagunemise teel saadavate Eesti põlevkivi toodete dünaamika”. 1971. aastal anti talle professori kutse keemilise füüsika ja füüsikalise keemia alal ning aasta hiljem valiti ta Eesti teaduste akadeemia liikmeks.

Aastatel 1956‒1961 oli Endel Lippmaa Tallinna tehnikaülikooli vanemõpetaja ja dotsent, 1961‒1980 küberneetika instituudi füüsika sektori juhataja. Alates 1980. aastast oli tema tegevus seotud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asutamisega, mille direktor oli ta kuni 2001. aastani ning keemilise füüsika laboratooriumi juhataja kuni 2005. aastani. Aastatel 2001‒2006 oli ta analüütilise spektromeetria tippkeskuse juhataja ning hiljem olid tema põhilised väljakutsed seotud Euroopa tuumauuringute keskusega (CERN).

Endel Lippmaa osales Rahvarinde tegevuses ning oli Eesti Kongressi liige ja Koonderakonna asutajaliige. Ta pidas ministriametit Edgar Savisaare valitsuses, Tiit Vähi teises valitsuses ja Tiit Vähi kolmandas valitsuses ning oli Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas kandideerinuna aastatel 1996–1999 VIII riigikogu liige.

Endel Lippmaa oli mitme ülikooli audoktor ning paljude professionaalsete ühingute ja kogude liige nii Eestis kui ka välismaal. 1999. aastal valiti ta Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka. Tema teadustööd tunnustati 2000. aastal riigi teaduspreemiaga. Samal aastal omistati talle Riigivapi II klassi teenetemärk. 2006. aastal sai ta Rahvusmõtte auhinna, 2013. aastal Püha Piiskop Platoni ordeni.

Endel Lippmaa oli tippasjatundja paljudes teadusvaldkondades, ta oli teadlane laiemas mõttes, kes rakendas samu põhimõtteid nii teaduses kui poliitikas, nentisid kolleegid teaduste akadeemiast.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas ametlikus järelehüüdes akadeemik Endel Lippmaad üheks Eesti iseseisvuse taastamise müüriladujaks, kelle põhjalikkus, nõudlikkus ja terav pilk nii enda kui ka kaasteeliste suhtes aitas kaasa meie iseseisvuse uuele saavutamisele ning vaba ja ettepoole vaatava kaasaegse riigi ehitamisele.

„Akadeemik Lippmaa kompromissitus ning ajaloolise õigluse eest seismine viis Balti riikidelt ja Poolalt iseseisvuse röövinud Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamiseni ja hukkamõistmiseni Moskvas 1989. aastal. See oli meile oluline tähis okupatsiooniahelatest vabanemisel ja naasmisel Euroopasse toetudes õiguslikule järjepidevusele. Just seda pidas Endel Lippmaa tähtsaks.

Nii siis, kui ka hiljem Eesti valitsuse ministrina või juba suurest poliitikast eemal, kuid endiselt olulise inimesena ja Eesti Euroopa-tee veendunud toetajana oli talle alati toeks teadlase kogemus ja veendumus, et eesmärgini viivad tugevad argumendid, mida ta oskas endellippmaaliku järjekindlusega kasutada,” seisab presidendi kantselei järelehüüdes, milles riigipea avaldab sügavat kaastunnet Endel Lippmaa perekonnale ja sõpradele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!