Arvamusfestivalil lahatakse haridusteemasid Õpiorus

13. aug. 2015 Mari Klein - Kommenteeri artiklit

Reedel ja laupäeval, 14.–15. augustil peetakse Paide vallimäel kolmandat korda Arvamusfestivali, kus seekord arutletakse hariduses oluliste küsimuste üle Õpiorus. Seal asub nii õpetamiskunstide, kooliväärtuste kui ka uutmoodi õppimise ja digihariduse ala. Aruteludel, mida on kutsutud juhtima Margit Timakov, Peeter-Eerik Ots, Katrin Nielsen, aga ka paljud teised, saavad tasuta osaleda kõik huvilised.

„Tänavusel Arvamusfestivalil on haridusmaastikul olulised teemad koondatud Õpiorgu, kust igaüks leiab endale midagi huvitavat. Haridus puudutab meid kõiki ning kutsume külastajaid sel teemal ka kaasa rääkima,“ ütles haridusala üks korraldajatest, Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla.

HITSA teatel on huvilistel arvamusfestivalil võimalus kogeda uutmoodi õppimist, osaleda aruteludes kooliväärtuste üle, koguda uusi teadmisi digihariduse õpitubades ning lasta loovus valla õpetamiskunstide alal. Kogukonnakoolide külas saab tutvuda kogukonna eestvedamisel loodud koolide ja nende lähenemisega õpetamisele.

Kui reedel on avatud õpetamiskunstide ala ja kooliväärtuste ala, siis laupäeval keskendutakse uutmoodi haridusele ja digiharidusele.

Õpetamiskunstide ala – õpetaja kui kümnete rollide täitja

Õpetamiskunstide alal, mille organiseerijad on Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning paljude lasteaedade ja koolide õpetajad ja haridusentusiastid, arutatakse haridusvaldkonna dogmade ning õpetaja rolli teemal, samuti koostöö vajalikkuse üle avaliku ja kodanikusektori vahel.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikme Peeter-Eerik Otsa sõnul pakub õpetamiskunstide ala meeldivat äratundmist, et õpetajate ja õpetamisega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem, kui seda tavapäraselt mõistetakse.

Reedel, 14. augustil

õpetamiskunstide alal

kella 12.30–14 arutletakse Margit Timakovi juhtimisel teemal „Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?”,

kella 14.30–16 arutletakse Peeter-Eerik Otsa ja Andrus Vaariku juhtimisel teemal „Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?” ning

kella 17.30–19 arutletakse Katrin Nielseni juhtimisel teemal „Õppimise kunst või kunstlik õppimine”. Osalevad Viive-Riina Ruus ja Mari Lints.

„Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots esimese arutelu iseloomustuseks. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.

Teise arutelu temaatikat kirjeldas Ots sõnadega: „Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda. Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses.”

Kolmas arutelu keskendub sellele, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?

Kooliväärtuste ala – peidus probleemid päevavalgele

Arvamusfestival 2014. Foto: Mari Klein

Arvamusfestival 2014. Foto: Mari Klein

Eesti suurima õpetajakoolitaja – Tallinna ülikooli, nüüdisaegsete õppimisvõimaluste pakkumisele keskenduva Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse ning vaimse tervise ja noorsootöö spetsialistide ühenduse MTÜ Peaasi koostöös loodud kooliväärtuste ala teemadeks on õpilaste vaimne tervis, soorollid koolis ning lapsevanemate ja õpetajate omavaheline koostöö. Vastuseid otsitakse küsimustele, kes on lapse arengu suurem ekspert, kas lapsevanem või õpetaja, kuidas koolis soorolle taastoodetakse ning milline on täiskasvanu vastutus vaimse tervise teemadega tegelemisel koolis.

„Kooliväärtuste teemaalal tõstatame küsimusi nendest asjadest, mis on koolis igapäevaselt nähtaval, aga samas justkui nähtamatud. Nähtamatud selles tähenduses, et neist ei räägita, nende probleemide või küsimustega peab ise hakkama saama,” sõnas Tartu ülikooli innovatsioonikoolide koordinaator Hedi-Liis Toome.

Reedel, 14. augustil

kooliväärtuste alal

kella 12–13.30 juhib Gertrud Kasemaa arutelu teemal „Kas loodus on meid selliseks teinud?” millel osalevad Eesti Naisühenduse Ümarlaua esindajad Ülle-Marike Papp ja Eha Reitelman, kirjanik Elo-Maria Roots, aktivist Evelin Tamm ja Tallinna ülikooli õppejõud Tiiu Kuurme;

kella 14.30–16 juhivad Anna-Kaisa Oidermaa ja Marit Kannelmäe-Geerts arutelu „Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?”, millel osalevad õpilane Marleen Marlot, lapsevanem Kalev Roosiväli, koolijuht Liis Reier, koolipsühholoog Triin Kahre ning Eesti Õpetajate Liidu juht Margit Timakov;

kella 17–18.30 juhib Kadri Ugur arutelu „Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?”, millel osaleb Karmen Palts.

Esimene arutelu lahkab küsimust, kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?

Teine arutelu võtab luubi alla teema, mida avalikult välditakse – koolilaste vaimse tervise. MTÜ Peaasi projektijuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on poolel koolilastest probleeme, mis mõjutavad ka nende vaimset tervist. Kes selle eest vastutama peaks? Tihtipeale juhtub ka, et õpilase kehva olukorda küll märgatakse, kuid info ei jõua vanema käest kooli või vastupidi. „Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema?, küsis ta ja kutsus kõiki huvilisi arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis.

Kolmas arutelu keskendub kooli ja kodu ning õpetajate ja vanemate vahelisele suhtlusele ning sellele, et Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. „Lapsevanemad tunnevad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes? küsis Hedi-Liis Toome.

Uutmoodi õppimise ala – Eesti õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist

Sihtasutuste Innove, Archimedes ja Noored Kooli, TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse ning Huvitava Kooli koostöös loodud uutmoodi õppimise alal kõneldakse sellest, et pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult siiski töötajaid.

„Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitas Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Laupäeval, 15. augustil

uutmoodi õppimise alal

kella 10.30-12 arutlevad Mari-Liis Nummerti juhtimisel teemal „Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid” Väike-Maarja gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi, Nõmme gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea ning TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Pille Slabina;

kella 13–14.30 arutlevad Siim Värvi juhtimisel teemal „Kas tulevikukool vajab huviharidust ja noorsootööd?” Konguta kooli direktor Liina Tamm, Lille maja noortekeskuse juhataja Hele-Riit Vällik ning Kehtna kunstide kooli juhendaja Mari Tammar;

kella 15–16.30 arutlevad Mari Karmi juhtimisel teemal „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?” Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts, Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus, Oot-oot kaasasutaja ja tegevjuht Marko Ala ning Tallinki personalidirektor Vahur Ausmees.

Fomotškini sõnul tõstatab esimene arutelu küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

Teine arutelu seab kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistentsi ja noorte valdkonna vajalikkuse tulevikus, olukorras, kus Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õuesõpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. „Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” küsis Fomotškin.

Kolmas arutelu aga muudab küsitavaks mitu Eesti vanasõna, sest uutmoodi õppides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele. Uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem ning arutletakse, kuidas rakendada inimese kogu võimekust, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelepärasem valdkond.

Digihariduse ala – kas meid on tabanud digimürgitus?

Uut moodi lähenemist haridusele eeldab ka aina digitaliseeruv maailm. HITSA eestvedamisel tuuakse Arvamusfestivalile esmakordselt digihariduse teemad, et arutleda, kuidas tehnoloogiat targalt hariduse teenistusse rakendada. Digihariduse alal kutsutakse kaasa mõtlema, kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus, millised on hirmud ja ootused digivahendite kaasamisel haridusse ning mil määral arvestab haridus tulevikuühiskonna vajadustega. Digiseadmete kasulikkuse üle arutlevad ka õpilased. Lisaks aruteludele on nii lapsed kui täiskasvanud oodatud osalema tehnoloogia õpitubades.

Laupäeval, 15. augustil

digihariduse alal

kella 13.30–15 leiab aset arutelu „Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?”, mida juhib Kadri Pius ja milles osalevad Väätsa kooli õpilased, kes jagavad haridusinimestele soovitusi mida, miks ja mida mitte teha ehk kuidas saaks digivahendite kasutamine koolis olla sihipärane, tasakaalus õppimiseks ja arvutimänguks.

kella 16–17.30 leiab aset arutelu „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et oma töökohta homme arvutile mitte kaotada”, mida juhib Henrik Roonemaa ja milles osalevad Kristjan Rebane Tallinna tehnikaülikoolist, Priit Raspel Riigi infosüsteemi ametist, Merle Liisu Lindma Skype Technologies OÜ-st ning Kaarel Kotkas AS-ist Jalax.   

Haridusteemadel saab kaasa rääkida 14. augustil ka kogukonnakoolide külas. Gaia Hariduse Seltsi, Eesti Ökokogukondade Ühenduse, “Tagasi kooli” algatuse ning loovhariduse edendajate koostöös tutvustatakse kogukonnakoolide olemust, nende rikkust ja hariduslikke lähenemisi ning räägitakse erakoolide rahastamisest. Kogukonnakoolide alal saab tutvuda ka näidiskoolipäevaga, kus näeb üht võimalust, kuidas erinevaid aineid seostatult õpetada.

Koitla sõnul on Õpiorg mõnus ajaveetmiskoht, kus tegevusi jagub kogu perele. Siin saab lisaks intrigeerivatel aruteludel osalemisele end proovile panna köiellaskumises, külastada koolipuhvetit ning lahendada ülesandeid hariduskilomeetril. Igaüks on oodatud ja sõna saavad kõik.

Kokku on Arvamusfestivalil üle 200 arutelu, mis pakuvad mõtlemisainet lisaks haridusele ka vähemuste, kultuuri, julgeoleku, riigivalitsemise ja paljudel muudel teemadel. Koostöös saja organisatsiooniga on avatud üle 40 teemaala. Lisaks on festivalil rikkalik kultuuriprogramm. Arvamusfestival toimub Paide vallimäel 14.-15. augustil. Festivalile viivad eribussid Narvast,

Festivali kavaga leiab veebilehelt arvamusfestival.ee/kava.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!