Eesti hariduse tunnuslause on …

28. aug. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Esmaspäeval said esimest korda kokku Eesti uue brändi väljatöötajad. On hakatud kaaluma, kas oleks võimalik senised tunnuslaused „Welcome to Estonia” ja „Positively surprising” millegi parema vastu vahetada. Uued laused, kui need tulevad, peavad olema valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Tore, et asja on asutud ajama avalikult. Mina näiteks leidsin kutse osaleda arutluses Facebooki lugedes, panin ennast kohe vabatahtlikuna hariduse tunnuslause alla kirja ning osalesin 24. augustil Telliskivi loomelinnakus peetud esimeses arutelus. Muide, eelmise tunnuslause „Welcome to Estonia” väljatöötamise ajal jäi haridus täiesti kõrvale, nüüd aga alustati just sellest. See on tunnustus. Võib-olla jõuame isegi selleni, et just haridusest Eesti uus tunnuslause lähtubki. Näiteks stiilis „Tere tulemast PISA tippriiki!”.

Arutelu juhid mõtlesid suurelt, kindlasti suuremalt, kui oleme harjunud oma haridusest mõtlema. Näiteks küsiti, mida on Eesti haridussüsteemil maailmale pakkuda. Maailmale! Kasutati ka väljendeid „maailm kui meie klient”, „kuidas muuta Eesti haridus maailmale vajalikuks” jms. Aga tõepoolest, miks mõelda väiksemalt, kui oleme PISA-s üsna head? Meenus ka Aasia tiigrite lööklause: „Riigil, keda on maailmale vaja, läheb hästi!” Ja keda vaja ei ole, sellel halvasti.

Siis hakkasime ajusid ragistama: mis on meie hariduse kroonijuveel, millele saab tunnuslause üles ehitada. Laudkond, kus mina kaasa lõin, pakkus järgmisi variante.
Eestisse IT-d õppima! Meil panevad isegi lasteaialapsed lego­roboteid kokku. Näiteks Kongutal. Gustav Adolfi gümnaasiumis on programmeerimine algklasside õppekavas. Meil on Skype, Transfer­Wise, CrabCad jt. Meil on küberkaitse keskus, e-valimised, e-tuludeklaratsioon, soomlased kasutavad meie x-teed.

Eestisse muusikat õppima! Meil on ju tipptasemel muusikaharidus. Kas see ei võiks olla „maailmale vajalik”? Meil laulavad praktiliselt kõik laulukooris. Meil on Arvo Pärt, Veljo Tormis, Järvide dünastia jne. Miks ei võiks kujundada Eestit üheks maailma muusikahariduse keskuseks?

Eestisse arstiks õppima! Tartu ülikooli kliinikumis on nii aparatuur kui ka ravimisoskus maailma tipptasemel. Alla ei jää ka PERH Tallinnas. Välismaalt, eelkõige Soomest käiakse meie arstide juurde. Miks ei võiks Eestist saada üks maailma meditsiinihariduse keskusi?

Maheharidus Eestist! Meie territooriumist on ligi pool väetiste ja muude kemikaalidega reostamata. Miks ei võiks olla Eesti märk „Mahe Eesti” ja hariduse oma „Maheharidus”? See tähendaks, et maaülikoolist tuleb välja arendada mahemajandushariduse üks maailmakeskusi, kus käidaks õppimas üle maailma. Kusjuures mahedus jõuaks ka koolidesse – lapsed õpiksid huvist, mitte sundusest.

Võõrkeelte õppimise maailmakeskus – see oli minu ettepanek. Meie vene lasteaedades ja koolides osatakse lastele eesti kõnekeel ühe aastaga enam-vähem selgeks õpetada. Teise klassi lõpuks räägivad lapsed eesti keelt juba täiesti vabalt. Miks ei võiks seda suurepärast oskust „maailmale vajalikuks teha”? Miks ei võiks me arendada Eestis välja näiteks maailma võõrkeelte õppimise keskust? Põgenikevoog kriisikolletest ju päevapealt ei lakka, järelikult tuleb neile kiiresti kohalikud keeled selgeks õpetada. Ja meie oskame seda.

Ja lõpuks loomulikult „Eesti –PISA tippriik!”. Me võime ju PISA-s oma taset tõsta, nii et soomlased ja rootslased hakkaksid mõtlema oma laste Eestisse õppima saatmisele. Selleks tuleb muidugi üht-teist ette võtta. Näiteks andekad õpilased tuleb lugeda erivajadustega lasteks ja neile eriõpet anda – nii oleks meil rohkem maailma tippõpilasi. Lasteaia lõpuks peaks iga Eesti laps oskama vabalt lugeda ja kirjutada jms.

Mõtlesime välja veel muidki hariduse tunnuslauseid, kuid üksmeelele ei jõudnud. Vana hea „Study in Estonia” tundus olevat parim. Paraku on olemas ka „Study in Sweden”, „Study in Holland” jne.

Lõpuks leppisime kokku, et maailm on eripalgeline ja meil on vaja palju eripalgelisi tunnuslauseid ehk brändide pilve. Siis saaks igale „kliendile” pakkuda sobivat tunnuslauset. Näiteks religioossete riikide inimestele saab anda teada, et meil on ilmalik riik ja ilmalik haridus, meie naised ei kanna näokatet, nad töötavad juhtivatel kohtadel jne. Saastunud riikidele saab kuulutada, et meie juures saab õppida mahetootmist, meie haridussüsteem on lapsesõbralik jne. Endistele liiduvabariikidele saame teada anda, et meil on sõnavabadus, korruptsioon madal jne.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!