Eesti keele instituut ei soovi liituda Tartu ülikooliga

5. aug. 2015 - Eesti keele instituut ei soovi liituda Tartu ülikooliga kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti keele instituut (EKI) ei taha liituda Tartu ülikooliga ning soovib säilitada iseseisva teadus- ja arendusasutuse õigust, leides, et liitumisest ei teki mingit täiendavat sünergiat.

„EKI spetsiifiliste ülesannete hulka kuulub kohustus tagada riigikeele toimimisvõime, millega ei tegele ükski teine asutus Eestis,” ütles instituudi teadussekretär Hille Pajupuu.EKI säilitamine praegusel kujul, riikliku teadus- ja arendusasutusena, tagab parimal moel eesti keele hea tervise. EKI tegevuse senine põhisuund ei haaku ülikoolide põhitegevusega, milleks on eeskätt kõrghariduse andmine. Ülikooli struktuuris on instituudil risk marginaliseeruda ning arendustööde jätkusuutlikkust on keeruline säilitada. Kulukokkuhoidu on samuti raske näha, pigem tekib juurde uusi dubleerivaid juhtimistasandeid.”

EKI keeletehnoloogia osakonna juhataja direktori ülesannetes Tõnis Nurk sõnas, et instituut on riikliku asutusena aastate jooksul välja arendanud hulga avalikke tasuta teenuseid, näiteks keelenõuanne, sõnastike veebiversioonid, mitmed keeletehnoloogilised rakendused. „Instituudil on ka olulised arhiivid ja andmebaasid, mille säilivus tuleb tagada, samuti kuuluvad nende varalised õigused riigile, mis tagab nende avaliku ja tasuta kättesaadavuse ka tulevikus. Liitumise põhjuseks ei saa olla nt ühekordne toetus programmist ASTRA,” lisas ta.

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Kristiina Rossi sõnul peab millegi muutmine või uuendamine lähtuma eeldusest, et senine olukord on ebarahuldav ning vajab muutmist. „Seni pole meie tööle etteheiteid olnud. Eesti keele instituut on ainulaadne riiklikke ülesandeid täitev kompetentsikeskus, mille staatuse või asukoha muutmine seaks kogu senise tegevuse jätkamise ohtu. EKI kuulub Euroopa riigikeelte institutsioonide võrgustikku, meil on palju samasuguse staatusega sõsarasutusi Euroopas, sh Soomes, Leedus ja Rootsis. EKI-l on tihe koostöö mitmete riigiasutustega, kellele anname nõu või kelle tellimusel teeme projekte – näiteks terminoloogia alal. Seetõttu on oluline ka asutuse paiknemine Tallinnas.”

Eesti keele instituut (www.eki.ee) sai Eesti teaduste akadeemia asutusena alguse 1947. aastal, kui akadeemia koosseisus loodi keele ja kirjanduse instituut. 1993. aastal reorganiseeriti keele ja kirjanduse instituudi kaks kirjandussektorit koos Friedebert Tuglase majamuuseumiga Underi ja Tuglase kirjanduskeskuseks; keele- ja rahvaluulesektoritest moodustati eesti keele instituut. Praegu töötab instituudis 65 inimest.

EKI liitmine TÜ-ga kerkis päevakorda suve hakul, mil Tartu ülikool tegi instituudile ootamatult vastava ettepaneku. Otsusega (tagant) kiirustamise põhjuseks on augusti lõpus olev programmi ASTRA toetuse taotlemise tähtaeg, kirjutas kolmapäevane Postimees. Mõni nädal enne EKI-le saabunud liitumisettepanekut valiti instituudile uus juht, Tõnu Tender, kes seni töötas haridus- ja teadusministeeriumis ja Tartu ülikoolis ning peaks tööle asuma 1. septembrist. EKI senine juht Urmas Sutrop valiti omakorda Eesti kirjandusmuuseumi juhiks, kes alustas tööd 1. juulil.