Hädas lihtsustatud õppekavaga

21. aug. 2015 Ülo Tikk ajakirjanik - 2 kommentaari

Kutsekoolid on hädas õpilastega, kes on lõpetanud põhikooli, õppides seal lihtsustatud õppekava järgi.

Probleemid algavad sellest, et algul kutsekool isegi ei tea, kes sisseastunutest on õppinud lihtsustatud õppekava (LÕK) järgi, märgib Tallinna transpordikooli õppedirektor Albert Veskilt. Seda saab järeldada, kui tunnistusel on näiteks keemia asemel kriips. Mujalt seda välja ei loe. Aga keemiaõpetaja võis ka pikalt haige olla. Samas on teada juhtum, kus õpetaja pani hinde välja selle eest, et õpilase isa putitas tema autot. Nii ei või hinneteski kindel olla.

Pärnumaa KHK õppenõustamisteenistuse juhataja Helke Heinmets: „Meie uurime dokumentide vastuvõtmisel, kas õpilane on vajanud mingis aines parandusõpet või logopeedi abi, õppinud lihtsustatud õppekava järgi jne, sest paberitest seda ei näe. Edasi uurime asja õpilastega vesteldes, pärast mida selgitavad aineõpetajad õpilaste teadmise taseme välja töödega. Lõpuks seame lünkade likvideerimiseks sisse individuaalsed järeleaitamistunnid ja konsultatsioonid.”

Järvamaa KHK matemaatikaõpetaja Eve Sissas märgib, et nemadki saavad vajaliku info kätte õpilastega vesteldes, kuid ka siis mitte kõike. Näiteks pooled õpilased ütlevad vestluse ajal, et neil oli matemaatikas raskusi, kuid tundides ilmneb, et seis pole üldse lootusetu. Sissas möönab, et paljud LÕK-i õpilased vajavad siiski individuaalset tuge ka kutsekoolis.

Omaette probleem on kehv vene keele oskus, märgib Albert Veskilt transpordikoolist. Näiteks laomajanduse erialal on vaja vene keelt osata, kuid paljud noored pole seda põhikoolis päevagi õppinud. Neile tuleb koostada individuaalne õppekava. Pärnumaa KHK-s on loodud näiteks vene keele õpperühm algajatele.

Järvamaa õpetajad leiavad üksmeelselt, et põhikoolid peaksid oma lõpetajatele praegusest rohkem infot kaasa panema, eriti nende hariduslike erivajaduste kohta. Lõputunnistusel peaks olema märge, et teatud ainetes on õpilane õppinud individuaalse (lihtsustatud) õppekava alusel. Praegusest kättesaadavamad võiksid olla ka diagnoosid, mis mõjutavad õpilaste käitumist. Igal juhul tuleb mingi lahendus leida, et uutele õpilastele saaks juba algusest peale võimetekohased õppekavad koostada.

Me pole seda õppinud!

LÕK-i probleem poleks nii tõsine, kui põhikoolist ei tuleks kutsekooli iga aastaga üha enam erivajadusega õpilasi, kes on õppinud lihtsustatud õppekava või mõne muu eriprogrammi järgi, kusjuures mõnedki nende hulgast usuvad, et kutsekoolis peab sama lihtsalt läbi saama.

„Üha sagedamini kuulen tundides õpilaste väidet, et nemad pole seda õppinud, sest neil oli põhikoolis eriprogramm ja nad said lihtsamalt läbi,” ütleb Järvamaa KHK inglise keele õpetaja Ene Pener.

Järvamaa KHK matemaatikaõpetaja Eve Sissas lisab, et põhikooli lihtsustatud õppekava on kutsekoolile tõsine probleem, sest selle järgi õppinud noored pole paljudest teemadest kuulnudki ega ole suutelised saama kutsekoolis matemaatikas rahuldavat hinnet.

„Nad peaksid omandama kutsekooli lõpetamisel kutse ilma keskharidust tõendava dokumendita, kuigi, jah, erialaga seotud matemaatikat vajavad nemadki,” ütleb Eve Sissas. Kutsehariduse seadus lubabki kutsekeskkooli lõpetada pelgalt kutsetunnistusega, kui üldainetes on lõpetaja hinded puudulikud. Omandatud haridustasemeks jääb sel juhul põhiharidus.

Tahame vastata nelja silma all

„Lihtsustatud õppekava järgi õppinute teadmistes on suured lüngad, kuid samas on nad tublid ja kohusetundlikud,” ütleb Järvamaa KHK eesti keele õpetaja Eve Rõuk. „Nad vajavad teistest aeglasemat töötempot ja teistmoodi lähenemist ainele. Raskusi valmistavad neile arutlused ja suuline vastamine klassi ees. Nad paluvad anda kirjalikke töid või vastamisvõimalust vahetunni ajal nelja silma all. Probleem on, et nende aeglus võib teised kärsituks muuta.”

Eve Rõugu kolleeg Maire Jürjen märgib samuti, et LÕK-i õpilastele tuleb koostada erineva raskusastmega ülesandeid ja harjutusi, et nad saaksid tunnis oma võimetele vastavalt kaasa töötada, siis pole probleeme.

Inglise keele õpetaja Ene Pener ütleb, et üldiselt on lihtsustatud õppekava järgi õppinud õpilane tubli: on alati kohal ja pingutab rahuldava hinde nimel, teeb jõukohast tööd rõõmuga. Kuid on ka selliseid, kes kasutavad lihtsustatud õppekava ära. Nad ei viitsi pingutada ja ütlevad siis, et peavadki saama lõdvemalt läbi. Ilmselt tegid mõned nii juba põhikoolis, mis tähendab, et kergekäeliselt ei tohiks kedagi lihtsustatud õppekavale üle viia.

Eve Sissas: „Kui õpilane väidab puhtalt laiskusest, et ta ei oska, siis ma tema sõnadele erilist tähelepanu ei pööra, seisan ta kõrval ja seletan materjali uuesti üle. Kontrolltööd teen kahe tasemega: üks hindele kolm ja teine rohkem kui rahuldav.”

Lahendus on üldainete lõimimine erialaga

Vähemalt erialast matemaatikat ja füüsikat peab tulevane ehitaja oskama, toonitab Tallinna ehituskooli direktor Raivo Niidas. Ta lisab, et uus õppekava seda ideed toetabki – üldharidusained on seal tihedalt erialaga lõimitud.

„Nii on näiteks tisleri erialal ligi pooled matemaatikatunnid seotud tislerile vajalike matemaatikaoskustega, füüsikatunnid elektrikutöö erialaga, inglise keele tunnid aga IT-ga, sest IT-s on vaja inglise keelt hästi osata,” selgitab Niidas.

Mida teha aga nendega, kes soovivad kõrgkooli astuda, kuid on õppinud vaid erialast matemaatikat? Seadus näeb ette, et kõrgkooli püüdlejad saavad jääda oma kooli juurde veel aastaks vajalikke üldharidusaineid läbima ning ka ülikoolid ise pakuvad samalaadset ettevalmistust.

„Näiteks rakenduskõrgkoolid on kutsekeskkooli lõpetanutest väga huvitatud, sest kutsekoolist tulnutel on töökogemus oma erialal ning nad on kutsekindlamad,” ütleb Niidas.


2 kommentaari teemale “Hädas lihtsustatud õppekavaga”

  1. - ütleb:

    Probleemid algavad sellest, et algul kutsekool isegi ei tea, kes sisseastunutest on õppinud lihtsustatud õppekava (LÕK) järgi, märgib Tallinna transpordikooli õppedirektor Albert Veskilt.

    Ma ei näe võimalust, kuidas kool ei peaks teadma, et kutsekooli sisseastunud õpilane on läbinud LÕK-i. See on ta lõputunnistusel juba kirjas ju. Nõus aga olen sellega, et koolile ei pea avaldama, millisel põhjusel on õpilane LÕK-i läbinud. See peaks selguma koostöös õpilase, kodu ja kooliga tagamaks õpilasele parim võimalik toimetulek koolis.

    Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid sätestab § 8. Lõputunnistuse kirjeldus, lõputunnistusele kantavad andmed ja lõputunnistuse vormistamine punktis 4) põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppes õppinud õpilase lõputunnistusele sõnad „põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppes”, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetulekuõppes õppinud õpilase tunnistusele sõnad „põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi toimetulekuõppes”, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hooldusõppes õppinud õpilase tunnistusele sõnad „põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi hooldusõppes”.

  2. Hev laste eest ütleb:

    Probleem on selles,et koolid,koolijuhid ignoreerivad sügavat probleemi-meie lastel on probleeme just liiga palju kooli keskkonnaga,õpetajad on läbipõlenud,stressis ja vanakooli rasvast istuvad loorberitel ja mitte keegi ei tule nende vaimset tervist kontrollima.Olen puutunud kokku päris paljude pedagoogidega ja kurb on see,et just hev koolide pedagoogid neelavad kõige enam rahusteid,AD-d ning tunnistavad,et sageli ei jaksa ning siis teevad oma tööd hambad ristis. Kui lapsevanemad vaid teaks kui haigemajad on Eesti koolid,ilmselt saaks esitada päris palju hagisid koolijuhtidele ja kovidele kes hoiavad kinni närvihaigetest,ebastabiilsetest ja konfliksetest pedagoogidest kes ka väärkohtlevad hev lapsi. Kutsekoolide juhtide asi pole anda hinnanguid ja suruda lõki õppekaval lapsi raamidesse vaid pakkuda lahendusi.Kui on nõudlust peaks ka riik enam sekkuma,et kutsekoolid enam pakuks lõk õppekava lõpetanutele enam ametiõpet.Hetkel on seis üsna nutune ja ma kaldun arvama et hev lapsi Eestis diskrimineeritakse nii lasteaedes,koolides jne. Kui riik ei suuda leida piisavalt lahendusi ja KOVid ja koolijuhid ei tee koostööd kutsekoolidega,siis on see kriminaalne käitumine hev laste tuleviku suhtes.Häbi teil olgu kes te ei viitsi õpetada lapsi ja häbi neile kutsekoolidele kel pole lõki õppekavaga piisavalt kutseõpet noortele. Kala mädaneb peast ja siinkohal peab märkima,et hm on hev laste vaenulikku poliitikat ajanud juba aastaid.Aitab eks!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!