Haridusvaldkonna saavutused ja sihid
12. augustil tutvustati HTM-i Tallinna esinduses ajakirjanikele dokumenti „Haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüs 2015”.
HTM-i analüüsiosakonna juhataja Aune Valk nimetas dokumenti iga-aastaseks ausaks inventuuriks, kus tuuakse esile nii haridusvaldkonna saavutused kui ka väljakutsed. Sõnavõtu ja kommentaaridega esines minister Jürgen Ligi.
Haridus, tootmine, palk
Silma torkas hariduse järjekindel seostamine tootmise ja palgaga. Näiteks peeti oluliseks välja tuua, et kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused moodustavad meie ekspordist 15%, mis on rohkem kui EL-i keskmine. Kõrgtehnoloogiat aga hea hariduseta kasutusele ei võta. Märgiti ka, et meie noorte (15–24-aastased) töötus on langenud 33-protsenilt 15-ni. Siin toonitati kommentaarina, et lisaks heale haridusele on vaja ikkagi ka töökohti, kuhu noored saavad tööle minna.
Elukestvas õppes osaleb meil 11,5% 24–65-aastastest, ehkki siht on 14%. Kommentaariks märgiti, et kuni Eestis on lihtsad töökohad, mis ei eelda korralikku täiendusõpet, ei ole täiskasvanute õppimise järsku tõusu oodata.
Kutsekoolide teemal tõdeti, et põhikoolilõpetajatest on läinud kutsekooli vaid 26–28%. 2020. a eesmärk on 35%. Aune Valk tõi kutsekooli vähese populaarsuse ühe põhjusena taas välja tootmise – kutsekooli lõputunnistus toob harva kaasa palgatõusu. Näiteks Šveitsis saavad kutsekooli lõpetanud noored tema sõnul tasuvatele töökohtadele ja tung kutsekooli on tänu sellele suur. Šveitsi eelis on kõrgtehnoloogiline tootmine, mis võimaldab noortele suurt palka maksta. Ta tõi veel ühe näite tootmise ja hariduse sealsest koostööst: kui ettevõtjad vajavad Šveitsis uut moodi ettevalmistusega töötajaid, pöörduvad nad kutsekooli poole ja üheskoos töötatakse välja vajalik õppekava. Kusjuures üle pooltel juhtudel õpitakse uue õppekava järgi nendessamades ettevõtetes õpipoisiõppes. Seesugust ettevõtete ja kutsekoolide viljakat koostööd on kavas praegusest laiemalt rakendada ka Eestis.
Miks doktorante tuleb aastas juurde poole vähem, kui on planeeritud? Sama põhjus – Eestis on väga vähe töökohti, millel töötamine eeldab doktorikraadi, ka palgalisa annab kraad harva.
Muna või kana
Kokkuvõtteks võib küsida: kas hariduse populaarsuse tõstmist ei tuleks alustada kõrgtehnoloogiliste töökohtade rajamisest? Need eeldavad head haridust, sunnivad inimesi õppima ja toovad kaasa palgatõusu. Nii muutuks haridus ja õppimine senisest populaarsemaks. Minister Ligi ütles, et see on muna ja kana küsimus: ühed ütlevad, et alustada tuleb tootmise arendamisest, teised, et hariduse edendamisest. Mõlemal on õigus. Selge on aga see, et haridus ja tootmine peavad käima käsikäes.
Üks valdkond Eestis siiski juba on, kus parem haridus tagab suurema palga, märkis Aune Valk. Nimelt saavad meie venelased, kes oskavad eesti keelt, eestlastega võrdset palka, samal ajal kui eesti keele mitteoskajate töötasu on eestlaste omast 15 protsenti väiksem.
Järgnevalt lühidalt ka sellest, mis on HTM-i hinnangul meie hariduses hästi ja kus tuleb veel pingutada.
Mis on hästi?
Infotunnis märgiti, et meie põhikooliõpilased on endiselt tugevad PISA testides. Positiivne on ka see, et 40% meie noortest (30–34-aastased) on kõrgharidusega, mis on Euroopa 2020. a eesmärk. Plusspoolele liigitus ka tõsiasi, et 24% meie tudengitest lõpetab kõrgkoolides loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse eriala. 2020. a eesmärk on 25%. Reaalained on meil seega vastupidi üldlevinud arvamusele küllaltki populaarsed. Kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused moodustavad meie ekspordist 15%, mis on rohkem kui EL-i keskmine. Meie teadlastel ilmub teaduspublikatsioone rohkem kui EL-is keskmiselt – 2014. aastal 1522 miljoni elaniku kohta. EL-i keskmine on 1140. Meie noorte töötus on langenud 33-protsenilt 15-ni. 2020. a eesmärk on 10%.
Millega võib rahul olla?
Kutse- ja erialase hariduseta täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal oli 2014. aastal alla 30%. 2020. a eesmärk on 25%. Madala haridustasemega mitteõppivaid noori oli 11,6%. Eesmärk on 9%. Õpetaja palk oli 2014 sügisel üle 1000 euro. Eesmärk on 1,2 Eesti keskmist palka. Euroopa Liidu innovatsioonitabelis on Eesti 13.–14. kohal. 2020. a eesmärk on 10. koht.
Millele tuleb tähelepanu pöörata?
PISA testide tulemused kinnitavad, et tänased õpetajad on väga head, kuid uut põlvkonda ei kasva peale. Alla 30-aastaseid õpetajaid on vaid 10% üldarvust. 2020. a eesmärk on 12,5%. Meesõpetajaid on 14%, eesmärk on 25%. Vastuvõtt õpetajakoolitusse on langenud 57%-ni viie aasta tagusest tasemest. Õpetajakoolituse lõpetanutest asub õpetajana tööle vaid 60% ringis. Palju õpetajaid töötab osalise koormusega. Olukorda peab pehmendama koolivõrgu reform, sh riigigümnaasiumide võrgu väljaarendamine. Põhikoolilõpetajatest on läinud kutsekooli vaid 26–28%. 2020. aasta eesmärk on 35%. Suurtes linnakoolides õppinud eesti kooli tüdrukutest valis kutsekooli vaid 10%. Ida-Virumaa vene kooli noormeestest aga 60%. Üks suur probleem on siin see, et kutsekooli lõputunnistus ei too kaasa palgatõusu. 24–65-aastastest täiskasvanutest osaleb elukestvas õppes 11,5%. Siht on 14%. Lühiajaliselt läheb välismaale õppima vaid 3,3% tudengitest. Niisama vähe tuleb välisüliõpilasi õppima Eesti ülikoolidesse. Õpirände siht 2020 on 10%. 2013. aastal suunati teadus- ja arengutegevusse 1,47% SKP-st. Erasektori osa sellest oli 48%. Eesmärk on jõuda 3%-ni SKP-st, kusjuures erasektori osakaal peab tõusma 67%-ni. Doktorantuuri lõpetas 2014. aastal 213 inimest, eesmärk on 300 lõpetajat aastas. Probleem – väga vähesed töökohad eeldavad töötajalt doktorikraadi ja kraad ei tõsta palka. 2013. aastal moodustasid hariduskulud alla 6% SKP-st. Eesmärk on püsida 6–7% piires.
Mida on vaja uurida?
Hariduse vallas on asju, millele ei saa seiret teha sobivate mõõdikute puudumise tõttu. Näiteks õpikäsituse muutumine, digipöörde edenemine, õppijate rahulolu õppega, karjäärinõustamise seis. Siin on kavas töötada välja seiremetoodikad.
Poisse langeb põhikooli 7.–9. klassist välja kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Sama asi on madala haridustasemega mitteõppivate noortega. Aastal 2013 ei õppinud noormeestest 13,6 ja neidudest 5,5%. Noormeeste riigieksamite tulemused on eesti ja inglise keeles kehvemad kui neidudel. 2012. ja 2014. aastal olid noormehed nõrgemad ka matemaatikas. Viimase viie aastaga on kõrgkoolis jätkavate gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud 10%. Oletatavasti läheb 7% neist välismaale ja 3% kutsekooli.
HTM-i täispikka aastaanalüüsi saab lugeda aadressilt https://www.hm.ee/sites/default/files/aastaanalyys2015.pdf.