Kas üks õpetaja on parem kui kaks?

21. aug. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - 35 Kommentaari

Määrus, mille kohaselt saavad lasteaiad ühe rühma kohta tööle võtta ühe õpetaja ja kaks õpetaja assistenti, tekitab segadust ja muret. „Kas selline mudel muutub kohustuslikuks?”, „Miks vähendatakse lasteaias kõrgharidusega töötajate hulka?”, „Kas otsustajad ei näe ette sellega kaasnevat alushariduse kvaliteedi langust?” küsivad lasteaiaõpetajad.

Vastab haridusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson.

Kas ühe õpetaja ja kahe abi mudel muutub kohustuslikuks?

Selle aasta septembrist jõustub koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus, mille kohaselt tuleb lasteaias tagada laste turvalisust toetav töökorraldus, lähtudes õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute või õpetajat abistavate töötajate ja laste suhtarvudest (https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014012#para20). Ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudel on üks Eestis ja Põhjamaades rakendatav võimalus (üks õpetaja on miinimumnõue, rohkem võib alati). See on võimalus, mida seadusemuudatus lubab nüüd rakendada, ega muutu kohustuslikuks. Töökorralduslikud küsimused on suures osas lasteaia otsustada.

Kas mudel „kaks õpetajat, üks abi” on ajale jalgu jäänud?

Täiskasvanute ja laste suhtarvud mõjutavad alushariduse kvaliteeti, see on leidnud kinnitust nii rahvusvahelistes kui ka Eesti uuringutes. Lasteaias on oluline täiskasvanu ja lapse suhtlemine, laste individuaalsuse toetamine ja laste tegevus väikestes gruppides. Põhjus, miks Eestis oli vaja suhtarvud kehtestada, oli asjaolu, et hoolimata personali koosseisust lasteaiarühmas – kaks kõrgharidusega õpetajat ja õpetaja abi – võis 24 lapsega iga päev tegelda reaalajas vaid üks õpetaja (nt Tallinna Laagna lasteaia õnnetusjuhtum). Eesti lasteaedades on levinud töökorraldus, kus õpetajad käivad tööl ülepäeviti ja õpetaja abi tegeleb valdavalt koristamisega, sellise töökorralduse puhul ei ole ühelgi päeval lasteaiarühmas tööl kolme töötajat lapsi õpetamas-kasvatamas.

Muudatuse tulemusel peab lasteaias olema tagatud laste turvalisust toetav töökorraldus. 24 lapsega üksi (õpetaja abita) töötades ei jõua Eesti lasteaiaõpetaja iga lapseni. Näiteks Soomes ja Rootsis on levinud, et lastega tegeleb korraga üks kõrgharidusega õpetaja ja kaks keskkoolijärgse kutse-/täiendusharidusega lapsehoidjat/õpetaja abi. Õpetajal on meeskonnas juhtiv roll, ta kaasab õpetaja abisid õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse ja analüüsimisse.

Mille poolest on uus mudel hea lastele, mille poolest õpetajatele? Kuidas see parandab alushariduse kvaliteeti?

Tallinna ülikooli uuringutest (Lauri 2012, Pedak 2012, Hallikas 2015) selgub, et kui lasteasutuse rühma kaks õpetajat käivad tööl eri aegadel ja õpetaja abi on eelkõige koristaja, tegeleb õpetaja enamasti kogu lastegrupiga üksi. Lasteasutustes, kus on kasutusel ühe õpetaja ning kahe õpetajat abistava töötaja mudel, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ja õpetajat abistavate töötajate kaasamisel ning lapsed saavad kogu päeva tegutseda väikestes gruppides ja individuaalselt.

Laste individuaalne areng on nii paremini toetatud, samuti heaolu ja turvalisus. Paranevad õpetaja töötingimused, sh tööaeg, -koormus ja -tasu. Lasteaedades, kus mudelit rakendatakse, on paranenud meeskonnatöö rühmas. Õpetaja saab varasemast paremini kasutada tööaega nii õppe- ja kasvatustegevusteks kui ka ettevalmistamiseks koostöös abidega. Rühma meeskonna kõik liikmed on tegevustes aktiivsed osalejad, infot vahetada ja vastutust jagada on parem. Õpetaja abid tunnetavad, et on rühmas rohkem väärtustatud ja neil võimaldatakse osaleda täienduskoolitustes.

Kas alushariduse kvaliteet ei kannata, kui kõrgharidusega töötajate hulka lasteaias vähendatakse ning abidelt (kahelt kolmandikult rühma meeskonna liikmetest) ei nõuta erialast haridust?

Õpetajat abistavad töötajad peavad vastama sotsiaalministri määruses „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale” kehtestatud nõuetele, tundma ja täitma koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning tervisekaitse nõudeid. Õpetajaid abistavad töötajad võtab tööle lasteaia direktor, kes peab neid nõudeid jälgima. Uuringud näitavad, et õpetaja abidena töötavad rakendusliku kõrghariduse, keskerihariduse, lapsehoidja kutse, eelkoolipedagoogika alase täienduskoolitusega töötajad. Käesoleva aasta algusest toimuvad EDUKO programmi toel Tallinna ülikooli täienduskoolitused lasteaia meeskondade uue töökorralduse mudeli rakendamiseks.

Kui õpetaja vastutus suureneb, väärib ta ka suuremat palka. Lasteaiaõpetaja on riikliku õppekava alusel õpetav pedagoog, miks on tema palk jätkuvalt omavalitsuse, mitte riigi mure?

Alushariduse tagamine ja rahastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja riik ei saa sellesse, sh sellega seotud eelarvevalikutesse sekkuda. Seetõttu pole kohane, et riigi tasandil hakataks omavalitsustele midagi ette kirjutama. Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud, et üldistes palgatingimustes lepitakse kokku omavalitsuste ning haridustöötajate esindusorganisatsioonide vahel. Läbirääkimiste käigus on mõlemal poolel võimalik teha ettepanekuid, muuhulgas ka, kuidas ühtlustada üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajate töötasusid. On väga oluline, et lasteaiaõpetajad saaksid igas omavalitsuses väärilist palka.

Lasteaedades, kus on ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudel kasutusel, saavad nii õpetajad kui ka abid kõrgemat palka.

Mida arvate mudelist: üks õpetaja ja kaks assistenti?

Ülle Tõnumaa

Tallinna Komeedi lasteaia õpetaja

Oleme seda lasteaias arutanud ning muretsenud: kas vana võimalus jääb ka alles? Kes teab – võib-olla ükspäev öeldakse, et nüüd jääbki nii.

See mudel ei meeldi. Esiteks on ühel õpetajal liiga suur töökoormus. Ta peab kõige eest vastutama, alustades tööplaanide tegemisest. Ta väsib. Ta ei saa lapsevanemaga piisavalt suhelda. Hommikul eriti ei jõua, sest algavad tunnid, ning õhtul kohtub lapsevanem õpetaja asemel assistendiga, kes võib rääkida lapse kohta üld­sõnalist juttu.

Assistendid ei saa vahel kokkuleppele, kumb mida teeb, näiteks kes koristab, või on nad samuti väsinud, sest neil on pikk tööpäev, suurenenud vastutus ja vähe koolitust. Olen kuulnud, et ka assistendid on stressis ja nende kaadri voolavus on suur. Nad peaksid tundma hästi laste arengut ja ealisi iseärasusi, psühholoogiat, füsioloogiat, aga koolitus, mis nad saavad, on minimaalne, ja sellest on vähe. Ja kes neid peakski koolitama, kui koolitusrahagi pole? Olen kuulnud juhtumitest, kuidas mõne aasta jooksul on vahetunud neli-viis assistenti.

1+2 mudeli praktikabaas

Maarika Mae

Kiiu Kiigepõnni lasteaia õppejuht

Oleme noor lasteaed, avasime uksed septembris 2014. Kui 2015 käivitas Tallinna ülikool koolituse „Meeskonnatöö lasteaias“, kaasati meid kui 1+2 süsteemi kasutajaid koolituse praktika lasteaiaks. Lisaks oma kogemuste jagamisele osaleme augustis juba teise rühmameeskonnaga samal koolitusel. Teiste lasteaedade huvi selle süsteemi vastu on suur. Palju on uuritud meie palkade ning töökorralduse kohta rühmades (õpetajate ja assistentide tööajad).

Süsteemi suurim tugevus on, et lastega tegeleb rühmas peamiste õppetegevuste ajal kolm täiskasvanut. See tagab suurema turvalisuse ning annab rohkem võimalusi lastega individuaalselt tegeleda. Kitsaskohtadeks on õpetajate vähene juhtimiskogemus ning assistentide vähesed pedagoogilised teadmised.
Esimesel õppeaastal pühendusime peamiselt kogu meeskonna koolitamisele ning töötajate meeskonnatöö oskuste kujundamisele. Suures osas oleme kasutanud tasuta koolitusi. Assistendid on üheskoos läbinud Logoservi koolituse „Õpetaja abi pedagoogiline roll lasteaias“.

Meie lapsevanemad on uue süsteemiga rahul, negatiivne tagasi­side puudub.

Mida väidavad uuringud ühe õpetaja ja kahe assistendi mudeli kohta?

Tiia Õun

Tallinna ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent

Tallinna ülikoolis oli esimene seda mudelit käsitlev uuring Anne-Ly Rumma 2014. aasta kevadel kaitstud bakalaureusetöö „Õpetajate arusaamad ja kogemused töökorraldusest lasteaias” (Vt ÕpL 14.11.2014). Tema uuringu valim oli ühe õpetaja mudeli õpetajate osas väike.

Järgmise uuringu viis 2014. aastal läbi ja kaitses selle põhjal magistritöö Astrid Hallikas. Uuringu eesmärk oli uurida personali töökorraldust lasteaias ühe õpetaja mudelit rakendavate õpetajate hinnangute põhjal. Uurimismeetodina kasutati fookusgrupi intervjuud ning uurimuses osales 19 õpetajat Harjumaa lasteasutustest, kes kõik töötasid ühe õpetaja töökorraldusliku mudeli alusel.

Mudeli tugevused

Uurimistulemustest selgus, et õpetajad hindasid ühe õpetaja mudeli tugevusteks otsustamisvõimalust ja kolme täiskasvanu osalemist laste aktiivses õppe- ja kasvatustegevuses, grupitööd ja laste arengust parema ülevaate omamist. Õpetajad hindasid, et rakendavad võrreldes kahe õpetaja mudeliga rohkem õuesõpet, rühmatööd ja individuaalset tööd lastega.

Lastel on turvalisem, sest kogu aktiivse õppekasvatustegevuse ajal on nendega kolm täiskasvanut. Samuti leidsid õpetajad, et rakendavad enam valdkondade lõimimist. Hea, et õppe- ja kasvatustegevusse ja lapse arengu toetamisse on kaasatud kogu meeskond. Kavandamine on peamiselt õpetaja ülesanne, aga kõik arutatakse meeskonnaga läbi. Õpetaja saab assistente kaasata dokumentatsiooni täitmisesse ja lapse arengu hindamise fikseerimisse. Koostöös vanematega ei täheldanud õpetajad suuri muudatusi, infovahetus toimus igapäevaselt ning vastavalt vajadusele ja võimalustele, ka elektrooniliselt.

Mudeli nõrkused

Töökorralduse nõrkustena toodi välja vastutuse suurenemine, hirm, kas saadakse kõikide valdkondadega ühtmoodi hästi hakkama, assistentidel vajaliku hariduse ja oskuste puudumist. Nii tugevuse kui ka nõrkusena nimetati meeskonnatööd, millest sõltus kogu rühma toimimine.

Kõik intervjuus osalenud õpetajad olid rahul oma valikuga töötada ühe õpetaja töökorraldusliku mudeli alusel.

Seoses ühe õpetaja ja kahe assistendi mudeli rakendamisega lasteaedades oleme Tallinna ülikoolist käinud enamikku neid lasteaedu vaatamas. Üliõpilased saavad nendes rühmades hakata ka praktikal käima. Oleme käivitanud üliõpilastega uuringud, selgitamaks, kuidas selline mudel rakendub, mis on mudeli tugevus ja arendusvõimalused. Praegu on läbiviimisel edasised intervjuud õpetajate ja assistentidega ning lastevanemate arvamuste uuring. Nende tulemusi saame tutvustada järgmise aasta kevadel.

Tallinna ülikoolis toimub sel teemal ka täienduskoolitus „Meeskonnatöö lasteaias”, mille läbis eelmisel poolaastal sada inimest (lasteaedade meeskonnad – assistendid, õpetajad, õpetaja abid, juhid, õppealajuhatajad), kes olid huvitatud ühe õpetaja mudeli käivitamisest lasteaias. Sel esmaspäeval alustas meil uus grupp 30 inimesega.

Õpetajat abistavate töötajate kohustused

Silvi Suur

Tallinna Pääsusilma lasteaia direktor

Õpetajat abistav töötaja viib koostöös õpetajaga läbi õppe- ja kasvatustegevused ning igapäevatoimingud rühmas. Toetab laste arengut, loob koostöös rühma meeskonnaga lastele tervisliku ja turvalise kasvukeskkonna. Suhtleb lastevanematega, edastab neile lapsega seotud infot. Õhtupoolikul on rühmas koos teise õpetaja abiga, juhendab laste mängu ja igapäevategevusi. Õhtul annab lapse üle lapsevanemale.


35 arvamust teemale “Kas üks õpetaja on parem kui kaks?”

  1. ilona ütleb:

    Huvitav küll, et artiklite ja uuringute järgi on tegu väga toreda süsteemiga, aga ometi õpetajatega rääkides, on kõik selle vastu. Ka need, kes selle süsteemi järgi juba töötavad. Suhtlen paljude tuttavate lasteaiaõpetajatega ja ometi ei tea kedagi, kes seda pooldaks. Pigem kuulen jutte, et “kui meie majja ka see süsteem tuleb, siis otsin uue töö”. Kuidas see küll võimalik on?
    Jah, muutusi on vaja, kuid miks ei muudeta lastearvu? Miks peab õpetajaabi koristama? Kas ei oleks lahendus palgata maja peale koristaja ja muretseda igasse lasteaeda nõudepesumasin, nii et õpetajaabi saaks 2+1 süsteemi korral ka olla õpetajale abiks, nagu ta nimetuse järgi praegugi olema peaks, mitte koristaja?
    Praegu teen ka ise pikki päevi, nii et ülepäeva on vaba (jah, tean, et härrad-prouad kõrgel seda ei luba). Aga tänu sellele on mul võimalik hommikul puhanuna tööle minna. Olen ka igapäevaselt tööl käinud ja ausalt – olin väga väsinud. Kui peaksin olema ainuke õpetaja rühmas ja igapäevaselt tööl käima, siis tõesti otsin endale ka kergema töö. Lisaks tahaks teada, kuidas on selle süsteemi järgi korraldatud õpetaja asendamine vajadusel?
    Ning lõpetuseks, öelge, mis tahate, aga lasteaiaõpetaja asi on last jälgida terve päeva ulatuses. Jälgida ja suunata tema suhtlemist eakaaslastega, mängu (väga tähtis!!!) ning märgata nõrki külgi. Kõik probleemid ei tule õppetegevustes välja. Julgen väita, et selliseks oskuslikuks jälgimiseks on siiski haridust vaja, mida assistentidel ei ole ega tule.

  2. Rita ütleb:

    Olen täielikult eelneva arvamusega nõus.
    Kuid kahjuks ei ole õpetajate seas üksmeelt, ei julgeta oma seisukohti välja öelda, sest kui ei meeldi lahku.
    Need õpetajad, kes teevad hingega oma tööd ei jõua varsti enam ja assistent oma väikse palgaga aitab ainult nii palju kui viitsib, tema ju ei vastuta õppetöö ja lapse arengu eest.
    Miks ei tule kõrgharidusega õpetajad lasteaeda tööle? Kas see ei tule ametnikel küsimuseks? Tulevad koolist need , kes ei saand seal hakkama, kuid väikelaste arengust- mängust ei tea midagi!
    Lasteaed pole kool kus tund kestab 45 min. ja siis saab õpetaja natuke hinge tõmmata. Meie peame 7 tundi järjest lastega olema ja leidma aja,et kiiresti wc.joosta.
    Siis vanemad imestavad , miks õhtune assistent istub lihtsalt, ei suhtle vanematega, ei mängi lastega.Ja teevad oma arvamuse, et kogu päev on nii!
    Selle süsteemiga on varsti lasteaiad päris tühjad õpetajatest, eks siis sealt kõrgemalt poolt tulevad ise tööle lasteaeda oma laudade tagant.
    Jõudu ja jaksu kõigile, kel veel on armastust selle töö vastu.

  3. Astra ütleb:

    Kindla ja läbinähtava eesmärgiga elukauge jutt! Puhas demagoogia!

  4. vaatleja ütleb:

    Järjekordne jaburus, mis ei muuda asja paremaks. Õigem oleks tõesti, et õpetaja abi oleks koolitatud (rakenduslik kõrgharidus, pedagoogiline kesk-eriharidus ) ja assistent olgu siis hariduseta nagu paljud praegused õpetaja abid. Lisaks käiks rühmades abiks koristaja.
    Niisugune süsteem, kus õpetaja tegeleb lastega ja lastevanematega suhtlevad õhtuti assistendid on naeruväärne. Ja selle on mõelnud välja justkui oma ala spetsialistid.
    Hea, et lasteaia juhtidel on õigus ise otsustada ja teha valikuid. Lootus on , et mõned direktorid mõtlevad ka oma peaga ja hindavad olukorda adekvaatselt. Paljud aga jooksevad kohe muudatusi tegema, et näidata oma tegusust.
    Tahaksin väga teada kui suure kokkuhoiuga on tegu: maksta tuleb rohkem ju kõrgharidusega õpetajale, palju selle assistendile siis ikka vaja on, kui pole isegi erilist hariduslikku nõuet.

  5. Aili ütleb:

    Üks õpetaja siin kurdab, et kui peab iga päev tööl käima, siis on ta väsinud. Ma arvan et praegused pikad päevad väsitavad rohkem, kui igapäevane 6 tundi tööl käimine ( kella 8 – 14-ni). Õpetaja-abid käivad iga päev tööl, aga nemad on ju väsimatud. Õpetajad nõuavad küll palgatõusu, aga siis peavad nad aktsepteerima ka muudatusi.

  6. vaatleja ütleb:

    Kuidas kuus tundi- 7 tundi lastega on viimane sõna

  7. ilona ütleb:

    Vaata, inimesed on erinevad. Mina ei ütle, et sina pead tegema pikki päevi. Ei pea, kui sulle need ei sobi. Minule ja ka minu paarilisele sobivad pikad päevad paremini, miks me siis ei tohiks nii tööl käia? Muidugi olen õhtuks väsinud, aga mitte midagi ekstreemset. Poolikud päevad ka järgi proovitud ja no ei sobinud. Siis olin juba hommikul tööle tulles väsinud.
    Selle viimase ultimaatumiga ei taha ma kohe kuidagi nõus olla. Peaks olema ikka nii, et alushariduses muudatusi tehes, arvestatakse ka õpetajate arvamusega.

  8. Elvi Laats ütleb:

    No kohe kuidagi ei leia selles uues süsteemis midagi tarka ja head! Seni kuni pole koolitatud assistente ametisse võtta, ei saa üle minna sellele süsteemile. Räägime suurtest muutustest, aga ikka hiilime kõrvale l/a õpetaja palga tõstmisest, riik veeretab selle omavalitsusele ja omavalitsus süüdistab riiki. Tean väga hästi, et linnas käivad l/a õpetajad mitmes l/a majas tööl, või siis mõnes teises asutuses, ikka selleks, et toime tulla (laene maksta, üüri maksta, lapsi koolitada ja elamisväärselt ära elada).
    Mind väga huvitab, kuidas näeb välja reaalne töögraafik, kiidetakse, et selle graafikuga on tööl korraga 3 inimest, kas paneme õpetajale ka 8 tundi ja lisa töö ülesanded (peod, arenguvestlused, väljasõidud jm.) toimuvad lihtsalt heast tahtest graafiku välisel ajal? Arvutades leidsin jah, et tõesti 1 tunni on korraga tööl 3 inimest, aga seda aega,millal õpetaja suhtleb vanematega ei leidnud?
    Olen väga pikka aega seda tööd teinud armastuse ja rõõmuga. Soovin kõigile, kes lapsi armastavad, jaksu ja jõudu uuel õppeaastal!

  9. xxx ütleb:

    Mudeli “1 õpetaja ja 2 assistenti” ainuke eesmärk on raha kokkuhoid.

  10. Astra ütleb:

    Just, ja niimoodi lahendatakse praegu kiirkorras lasteaednike pöördumine töötasude ühtlustamise osas – õpetajaid, kellele palka maksta kohe poole võrra vähem, omavalitsustel võimalus allesjäänutele paremat palka maksta. Tühja sest sisust!

  11. Astra ütleb:

    Aga üks koht ajab lausa naeru peale – anname senistele keskeri- ja rakendusliku kõrgharidusega kogemustega ja koolitatud lasteaiaõpetajatele mopi, lapi ja toiduämbrid, võrreldes senisega tunduvalt vähem palka ja ütleme, et tunne ennast nüüd väärtustatuna, sest Sinu ametinimetus on nüüd ASSISTENT 🙂

  12. Maie ütleb:

    Täiesti nõus.

  13. Maie ütleb:

    See lasteaednike pöördumine saigi sellise vastuse ja seda ma enne pöördumise tegemist ette hoiatasin.

  14. Maie ütleb:

    See olukord ongi juba selline ja kõik liigubki selles suunas, et keskeriharidusega kogenud õpetajad pole juba ammu enam midagi väärt. Alatu Eesti riik !

  15. Tiina ütleb:

    Ma ei saa siiani aru, et kas need hariddusministeeriumist eluvõõrad inimesed ei saa ükskord aru , et miinimumpalga eest ei tule tööle ükski assistent !!! Mis pedagoogilist haridust neilt nõuda võib sellise palga eest .

  16. Tiina ütleb:

    Täiesti sisutühi artikkel ja ei midagi konkreetset ja asjalikku. Täielik keerutamine. Kuidas on võimalik individuaalselt arendada 24 last rühmas ? Karjakasvatus on see variant ja ellujäämiskursus. Ka 3 inimest korraga rühmas ei suuda teha iga lapsega eraldi individuaalset tööd.

  17. õpetaja ütleb:

    olen nõus, ka mina ei oleks üksi kõige eest vastutav; peab olema väga hea koostöö, kus keegi nina ei kirtsuta ega arvaks, et peab teistest rohkem tegema

  18. Triin ütleb:

    Aga kui paljud teist kommenteerijatest on tõesti seda süsteemi proovinud. Meie lasteaias on juba mitu rühma selle süsteemiga ja siiani ainult kiidusõnad. Samamoodi tulnud vanalt süsteemilt lihtalt üle ja vabatahtlikult. Proovige enne ja siis näägutage :)!

  19. Pille ütleb:

    õpetaja ja 2 assistenti ? aga rühm peab ju puhas ja korras ka olema.
    Lapsevanem tahab infot ÕPETAJALT, kes vastutab lapse arengu eest- aga millal hommikul ja õhtul assistendid , õpetaja keskpäeval ???
    KESK-ERIHARIDUSEGA pedagoogidel on reeglina väga tugev praktika ja kogemuste varamu – ja need inimesed lükkame assistendiks?
    uus õpetaja on ülikooli lõpetanud teoreetik , kes valdab arvutit ja copi-paste meetodi ???
    miks me lõhume seda mis töötab ja arvestab lapse arengut ?

  20. Aili ütleb:

    Triin, kus lasteaias sa töötad ? Mina usun sind ja pooldan ka ise uut süsteemi. Ootan ja loodan…

  21. vaatleja ütleb:

    Eks muidugi pooldate, kellel kõrgharidus ,aga ega haridus üksi ei tööta. Tublid inimesed, kes on kaua töötanud, ennast ise täiendanud ja kellel pole võimalik olnud edasi õppida, nemad on solvunud ja 55-selt näiteks ei näe ma mõtet õppima minna ja paberi pärast õppima on üldse mõttetu minna. Suurte kogemustega eluaegsetel lasteaiaõpetajatel, kellel on kesk-eriharidus omandatud praeguses Tallinna Pedagoogilises Seminaris,on töötamise ajal omandatud ja praktiseeritud mitu kõrgharidust. Tänapäeval on ennast ise võimalik täiendada: internet, raamatud, kursused jne. Ainult kõrgharidust tõendavat dokumenti pole ja sellepärast ei kõlba sa enam õpetajate sekka- see on kurb ja paljud head õpetajad tunnevad ennast seetõttu teisejärgulistena ja kõrvaleheidetutena.
    Ainuke lohutus, et lasteaiajuhtidel on vabad käed otsustamaks ja nad tunnevad omi õpetajaid.

  22. Anneli ütleb:

    Huvitav küll..praegu on rühmas 2 õpetajat ja õpetajaabi…seega 3 inimest..siis on 1 õpetaja ja 2 assistenti…matemaastika ütleb ,et 2+1 või 1+2 on 3…palgad jagatakse ümber, kõik saavad kõrgemat palka..kus on kokkuhoid…??

  23. Tiina ütleb:

    Raha kokkuhoidu tõepoolest pole, kuid üks õpetaja läheb igast rühmast kas madalama palga peale assistendiks jne. või kui ei sobi , hakka astuma, küll uue leiame.

    Sooviks teada, kes meist on nõus minema madalama palga eest tööle.

  24. Maiki ütleb:

    Kindlasti on olemas ka arukaid direktoreid, kes ei suru seda uut töökorraldust alluvatele peale. Teil on vedanud, et saate seda teha vabatahtlikult.

    Suhtlen paljude õpetajatega, kes on selles uues süsteemis tööl sunniviisiliselt. Kõige suurem probleem on õpetajaabidega või assistentidega. Õpetaja peab kogu tööaja suunama, nõustama, juhendama ilma ped. hariduseta assistente. Sageli on nad põhikooliharidusega. Lisaks ei oma nad viisakat suhtlemis – ja käitumisoskust. Kaadri ülisuur liikuvus on teine probleem. Ühe õppeaasta jooksul vahetub mitu assistenti. Sageli tuleb tööle inimene, kes ei oma mingit ettekujutust lasteaia tööst. Teda tuleb hakata koolitama. Õpetajal endalgi tohutult tööd, lisaks veel mõttetu paberite kuhi, mis ulatub taevani. Õpetajad ” põlevad läbi”. Assistent ei oma nädalaplaanide , tegevuskavade jne. tegemisoskust. Assistentidele tuleks luua ametikool. Ei saa võtta kõike totrusi välismaalt üle, kui endal pole mingeid võimalusi inimeste koolitamiseks. Enamus valdades ei eraldata mingeid rahasid õpetajaabide koolituseks. Selge on ka see, et ükski õpetajaabi ei hakka miinimumpalga eest enda koolitusi kinni maksma. Haridusministeeriumis töötavad inimesed ei tea reaalsest elust mitte midagi.

  25. Krõõt ütleb:

    Kahjuks on see ammu juba arutlusel ja septmbris jõustuv miinimumkooseisu määrus pigem on tinginud selle olukorra. Ei olnud asi pöördumises.

  26. Astra ütleb:

    Omavalitsustes,kus saavad lasteaiaõpetjad juba praegu kooliõpetajatega võrdset palka, on kõva kokkuhoid.

  27. Luule ütleb:

    Kogu probleem jaotub kvantiteedi ja kvaliteedi suhetele, olgu soos palga või tulemuse küsimused. “Kõrvaltvaatajale” näib, et Astra on selle pähkli katki hammustanud ja jään ootama selgemaid plaane.

  28. Eve ütleb:

    Miks ei tasu 55.a õppima minna? See oli aastal 2001 vist, kui plaaniti vastu võtta määrus, et kõikidel lasteaiaõpetajatel peab 2007.a olema omandatud kõrgharidus. Mina polnud siis 55, aga minuga koos asus õppima üks õpetaja, kes oli just nii vana. Tasus küll õppida. Ja kõrgharidust omandama läksin mina tol korral tõesti sellepärast, et tulevikus mitte oma ametit kaotada. Siis ei osanud keegi arvata, et selline ühe õpetaja süsteem tuleb. Õppida on tore ja tegin nüüd minagi seda taas 55 aastaselt, et omandada magistrikraad. Loomulikult on õpetajad, kes kunagi lõpetanud TPS-i, TÜ või Rakvere kolledži väga kogenud ja head õpetajad ja ma ei usu, et nemad kõrvale tõrjutakse. Usun, et igas lasteaias ehk ei tule seda 1+2 süsteemi. Kritiseerida seda ka pole mõtet, kui ise proovida pole saanud. Arvan, et igal süsteemil on omad plussid ja miinused. Eks aeg näitab.

  29. Eda ütleb:

    Mina töötan sellises 1+2 rühmas juba 3 aastat assistendina.Õpetaja ja assistendid saavad kolmekesi tööl koos olla 4-5 tundi.2,5 tundi sellest lapsed magavad.
    Koos lastega olemis aega on ikkagi väga vähe.
    Vanematel on hommikul kiire ja tahavad vestelda õhtuti,aga siis on tööl
    assistendid.
    Suur vastutus on assistentidel,kes peavad rohkem lastega tegelema kui õpetaja.vastutus on suurem,aga palk tunduvalt väiksem.
    Tööajad väga liikuvad,õpetajal alati 8.00-15.00
    assistentidel 9.00-17.00 või 10.00-18.00.Kui on valvenädal,siis üks assistent 11.00-19.00 ja sulgeb uksed.

  30. Maiki ütleb:

    Miks peaks keskeriharidusega õpetaja, kes on kogu oma elu töötanud lasteaiaõpetajana uuesti õppima minema lasteaiaõpetajaks? Milleks on tal vaja uuesti hakata riigi ja enda raha kulutama selle peale nt. mis on mängu mõiste, mängu liigid jne. jne. Lapsi ei õpeta bakalaureuse, magistri , doktori kraad , vaid lapse jaoks on oluline see inimene, kes temaga tegeleb. Ma näen igapäevaselt neid Tallinna Ülikoolist tulnud teoreetikuid, noored, kellel tööoskused puuduvad. Aga palka saavad keskeriharidusega õpetajatest rohkem, kuid tööoskused on peaaegu puudulikud, täpselt sama käib ka muu kõrgharidusega õpetajate kohta. Tulevad tööle õpetajaks, ise ei tea sellest tööst ööd ega mütsi ja palka hakkavad kohe saama kõige kõrgema tariifi järgi. Ka see vana palga maksmise süsteem tuleks taastada nagu varem oli, et 5 aastat töötasid nooremõpetaja palga peal ja siis toimus atesteerimine ja said kõrgema palga peale. Tuleb ikka omandada kogemusi ja tööoskusi, keegi meist ei sünni targana, inimene omandab uusi teadmisi kogu elu.
    Õppima tasub minna siis juba mõnda teist eriala, kuid 2 korda üht ja sama asja õppida pole mõtet, see on juba inimese mõnitamine.

  31. kolleeg ütleb:

    Olen Evega nõus. Kõik meie ümber muutub ja peame muutuma meiegi. Ka mina olen noorena lõpetanud tolleaegse Tallinna Pedagoogilise kooli kust sain suurepärase hariduse, aga siiski paar aastat tagasi lõpetasin Tallinna Ülikooli ja ma ei kahetse mitte sugugi, kuigi vanus kipub juba lähenema 55-le.Olin enda üle ääretult uhke, et sain sellega hakkama. Vaated elule,kasvatusele, mängudele on muutunud. Juurde on tulnud robootikad, informaatikad jne. mis huvitavad meie praegusi lapsi rohkem kui tollased jänkud, lilled , liblikad – sest see ümbritseb neid igapäevaelus. Missugusest mõnitamisest siin saab juttu olla? Mis puutub 1+2 süsteemi siis tahaksin küll proovida. Mulle on jäänud mulje, et osa õpetajaid on selle süsteemi vastu hoopis sellepärast et pelgavad teise õpetajaga koostöötamise aega … Meie linnas on koostöötamine (hommikupoolikuti kolm inimest tööl- iga päev)juba aastaid kestnud ja see on suurepärane, keegi ei ole üleväsinud.
    Olgem mõnusad ja uutele avatumad, nähkem uusi tuuli helgemates värvides.

  32. Helina ütleb:

    Tere
    Olen lugenud siin poolt-ja vastuargumente ja aru saanud,et need kes pole uut süsteemi proovinud,näevad selles ainult hirme…teadmatus loobki seda. Ka mina kartsin seda nn.uut süsteemi.Kartsin sest kõik kartsid ja keegi ei soovinud.Mina tulin just lapsepuhkuselt ja veel ei osanud nii karta…ja pandigi mind meie lasteaias eksperimendina ainukeseks rühmaõpetajaks koos kahe abiga.
    Olen nüüd kuu aega töötanud ja…täitsa imestan ise ka…olen uskumatult rahul! Minu kõrval on kaks väga toimekat abi ja kõik meil toimib rühmas lausa suurepäraselt!Kuigi minul on paberi-ehk arvutivärk siis kõike muud teeme koos,mõtleme,nuputame,aitame,tegutseme jne.
    Niiet ei tasu karta…enne proovige ikka uus süsteem ära kui hakkate maha tegema ja kohe ausalt ja südamest…ega iga uus asi või muutus polegi alati halb…vastupidi !Saage hirmudest ja teiste kuuldud negatiivsetest eelarvamustest üle!
    Olen üle 10 aasta töötanud vana süsteemiga aga nüüd uue süsteemiga on minu jaoks ainult positiivne uus kogemus!
    Proovige julgelt….kaotada pole mitte midagi…kõik ainult võidavad!Ega ilmaasjata välismaal see süsteem muidu ei toimiks…
    Julgust ja pealehakkamist !

  33. angela ütleb:

    Assistent peaks olema samuti pedagoogilise haridusega, sest kui tema peab samuti suhtlema vanematega, analüüsima lapsi, kaasatakse õppetöösse, teeb individuaalset tööd, mängib lastega ja tegelikult on assistent rohkem lasteaednik, kui see õpetaja kes tuleb 24 lapsele “tunde” andma! Assistent näeb päevaringselt last, lapse loomulikus olekus jne. Õpetaja võib kõvasid plaane teha aga palju ta tegelikult last tunneb? Kuhu jääb siis süsteem, et lasteaias käib õppetegevus päevaringselt jne, et tunde ei ole jne.Palju on neid omavalitsusi ja direktoreid kes väärtustavad assistente? Kes enamalt jaolt teevad töö ära aga palka makstakse vähem ja ka puhkust antakse vähem ja tunde tuleb juurde?….Võib väitlema jääda! Fakt on selles, et Õpetaja hakkab veidi kõrgemat palka saama ja assistenti väärtustatakse veelgi vähem (ka rahaliselt), kui seni on lasteaiaõpetajaid väärtustatud, täielik raha kokkuhoiu poliitika, ei arvestata siin inimeste ega lastega!

  34. angela ütleb:

    Ja lisak on olnud neil kogenud kesk-eriharidusega õpetajatel kohustus end täiendada, on saanud igati kvaliteetset koolitust ja võin öelda, et on 100 protsenti haritumad, kui seda on koolist tulnud rakendusliku kõrgharidusega! Muidugi on igasuguseid inimesi, et on väga tublisid noori ja vanu pedagooge ja vastupidi ja siin juba maksab paber!

  35. Mari ütleb:

    Keelan-käsen süsteem ei ole end kunagi õigustanud. Kui kästakse teha midagi, millest ma aru ei saa (nt. uus 1+2 süsteem), siis ongi sõrad vastu. Kui sama teen vabatahtlikult, on see ideaalne ja töötab. Inimesed ongi ju erinevad: mõni tahab vastutust jagada: siis sobib 2+1 süsteem, teine on aga suures osas üksi tegutseja temale 1+2. Laste kõrval on vaja näha ka inimesi, kes nendega töötavad. Lasteaiatöö on aga alati meeskonnatöö olenemata süsteemist, riigikorrast või valitsevast parteist.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!