Kooliteatrite suvekool pakkus teatriõpet igale maitsele

14. aug. 2015 Henry-Laur Allik Lilleküla gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja liige, suvekoolis osalenu - Kommenteeri artiklit

26. juulist 1. augustini toimus Raplamaal Tarsi talus 11. kooliteatrite suvekool. Suvekooli vanema astme vahetuses osales tänavu 150 inimest, kellest 130 olid teatrinoored, kes said õppida ja praktiseerida erinevaid teatrivorme.

Üle aastate on kooliteatrite suvekool kasvanud nii suureks, et tänavu küündis osalejate arv 150 inimeseni. Noortega tegelesid mainekad koolitajad. Pakuti võimalikult mitmekesist teatrialast tegevust: klassikalist teatrit (Mikk Jürjens), eri teatrivorme ja žongleerimist (Eva Kalbus), improteatrit (Rahel Otsa ja Kati Ong), lavalist võitlust ja võitluskunste (Kalle Kõiv), kaasaegset tantsu ja liikumist (Kristina-Maria Heinsalu), muusikalist tegevust ja õhtu juhtimist (Ragnar Toompuu), filmi tegemise protsessi algusest lõpuni (Valter Uusberg, Doris Tääker ja Madis Reimund).

Esimesel kahel tööpäeval oli noortel võimalik läbi käia kõik töögrupid ning seejärel tuli valida endale grupp, millega süvenenumalt edasi töötada. Üldjuhul said kõik noored sinna gruppi, mis neid kõige rohkem inspireeris. Tiheda loovtöö tulemusena valmis igal töögrupil viimaseks õhtuks väike teatrikava. Õhtuseid tegevusi korraldas multitalentide grupp, kes korraldas etnoõhtuid, vabalava, pulma ja mänge.

Kooliteatrite suvekooli on korraldanud kõik need aastad üks ja sama tuumik: Oleskite pere. Rääkisime talu perenaisega Krista Oleskiga , mis see üritus endast kujutab.

Mis asi on Tarsi laager  ja kuidas on see tegutsenud?

Suvekool on läbi aastate pidevalt paisunud ja nüüd meil on 150 sööjat, sealhulgas 130 noort ja 20 suvekooli õpetajat. Üle Eesti on koos kooliteatrid. Alguses olid vaid Põhja-Eesti kooliteatrid. Nüüd on meiega liitunud kooliteatrid igast Eesti nurgast. Samuti on meiega kooliteatritruppide vilistlased, kes fännavad ja käivad ikka edasi. On ka neid, kelle laagrielu on lõpetanud abiellumine ja laste sünd.

Mikk Jürjensi trupi esikapidu. Foto: Aune Marjapuu

Mikk Jürjensi trupi esikapidu. Foto: Aune Marjapuu

Mida sõna teater teie jaoks tähendab?

Isiklikult minu jaoks tähendab sõna „teater” väga-väga mitmekülgset loomingulist tegevust.

Mida tähendab Tarsi vaim?

Ma arvan, et seda peaksite küsima noorte käest, kuid ma võtaksin selle kokku ühe väga toreda ütlusega, mida mu abikaasa Illar – Tarsi peremees – on välja öelnud. Meil on avatud kodu ja see tähendab, et me elame nende inimeste silme all, kes meie juures külas käivad. Me ei ole ettevõtluskeskus ega spetsiaalselt turisminduseks ehitatud talu. See on meie eluviis. Kõik, kes meile külla tulevad on meie sõbrad ja meie igapäevased tegevused käivad nende nähes. Me elame selle sees. Oleme kasvanud koos nende laste ja noortega, meie näeme nende arengut, ja nemad meie pere kasvamist ja meie ealist küpsemist. Ma arvan et see on võluv.

See atmosfäär, mis valdab seda laagrit on kirjeldamatu, eriti nendele, kes viibivad suvekoolis esimest aastat, nagu minagi. Tekib selline tunne, et oled kogemata sattunud kellegi kooli kokkutulekule. Seega edasi rääkisime Tarsi talu kooliteatrite suvekooli vanade olijatega, et välja uurida, mis tähendab Tarsi vaim nende jaoks. Põhjus, miks palju noori igal suvel samal marsruudil kulgevad ongi see eriline atmosfäär.

Mis tähendab Tarsi vaim teie jaoks?

Improvisatsioon. Foto: Gete Tiirats

Improvisatsioon. Foto: Gete Tiirats

Kalle (Uru-Noorte Teater, 4. aasta): Minu jaoks on Tarsi vaim see, kui sa ärkad hommikul üles, ärkad nende samade laulude peale, mis muusikaga käima pannakse ja ükskõik, kes sulle vastu tuleb, sa tead, et sa võid talle naeratada. Kõik on nagu „Oo, tsau kuidas läheb!”. Tarsi vaim on selline hästi vinge… mingi lahe sõna on selle kohta, mida nad kasutavad turumajanduses. Sünergia vist? Jah, sünergia! Puhtalt sõna otseses mõttes bondimine, et istuda kellegiga terve õhtu lõkke ääres ja käia rabas ujumas ja näha langevaid tähti ja mis iganes. Juba puhtalt see, et saad inimestega hästi vabalt olla ja kõik sinuga. See ongi minu jaoks Tarsi vaim.

Anna-Maria (Kruvikeeraja näitestuudio, 3. aasta): Minu jaoks tähendab Tarsi vaim seda, et siin on hästi palju sõbralikke inimesi ega ole sellist asja, et kedagi peaks dislike’ima. Kõik on nii lahedad ja nii sõbralikud lihtsalt, iga aasta kokku tulla ja jälle näha neid samu inimesi või siis neid uusi tagasihoidlikke inimesi. Koerad ja kassid ja selline mõnus talu elu ja ilus loodus. Põhimõtteliselt ainuke koht, kus ma olen öösel ujumas käinud, sest et see on nii lähedal ja võimalus on kogu aeg avatud. Kõike koos tegemine ja kõik need tegevused lähendavad meid.

Jan-Margen (Paide Maski Taga, 4. aasta): Ma ei ole seda Tarsi vaimu mitte kunagi näinud, aga ma olen teda tundnud ja ma olen selles päris kindel. Teda võib olla raske kirjeldada, aga ta alati kutsub sind tagasi ja ta teeb su olemise heaks ning kuidagi ka tervendab. Ja see ongi üks suur tunne. See on hea tunne.

Elisabeth (Polygoni teater, 2. aasta): No minu jaoks on see  vabadus olla ükskõik, kes sa tahad olla, aga samas ka vabadus jääda iseendaks kogu selle nädala jooksul. Eriti diip…

See üritus on kooliteatrite jaoks eriti oluline, kuna see aitab tõsta meie noorte eneseteadvust ning kasutada oma vaba aega õigetel eesmärkidel. Seega soovime Tarsi talule ja Oleskite perele jõudu ja jaksu järgmisteks aastateks ning loodame, et jätkate õilsa eesmärgi nimel edasi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!