Maailma haridussihid aastateks 2015–2030

2015. aasta tähistab aastatuhande arengueesmärkide ja programmi „Hariduse kõigile” lõppemist. Milline on olnud seatud sihtide mõju haridusele ja kuidas plaanitakse minna edasi?

Need küsimused olid päevakorral 19.–22. maini Lõuna-Koreas Incheonis hariduse maailmakonverentsil „World Education Forum 2015”, mida korraldas UNESCO koostöös ÜRO seitsme agentuuriga. Konverentsil osales ligi 1400 delegaati 155 riigist, neist umbes sada olid esindatud ministrite tasemel. Uue õppeaasta algul on õige aeg korrata üle, mida Lõuna-Koreas haridusest räägiti.

Aastatuhande arengueesmärkide ja programmi „Haridus kõigile” kogemus
2015. aasta septembris kinnitatakse ÜRO peaassambleel uued kestliku arengu eesmärgid. Need on jätk 2000. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärkidele, olles uus üleilmne raamistik jätkusuutliku arengu ja ebavõrdsuse kaotamise arendamisel. Haridusel on uute kestliku arengu eesmärkide seas eraldi siht, mille väljatöötamisel tugineti nii aastatuhande arengueesmärkide kui ka liikumise „Haridus kõigile” kogemustele.

Dakaris maailma haridusfoorumil kokku lepitud UNESCO „Haridus kõigile” programmi eesmärgid nägid 2015. aastaks lisaks ette lastehoiu ja alushariduse parandamise, üldise alghariduse saavutamise, täiskasvanutele ja noortele õpi- ja sotsiaalsete oskuste kindlustamise, täiskasvanute kirjaoskuse parandamise, hariduses soolise võrdsuse saavutamise ning hariduse kvaliteedi parandamise.

Ei aastatuhande ega programmi „Haridus kõigile” eesmärke ole praeguseks täielikult saavutatud. Paranenud on haridusele ligipääs, suurenenud sooline võrdsus, seda eriti alushariduses, kasvanud arusaam, et kõik lapsed maailmas peavad saama kvaliteetset haridust. Samas ei oska hoolimata rahvusvahelistest jõupingutustest jätkuvalt 250 miljonit algkooliealist last lugeda, kirjutada ega arvutada. Globaalselt kasvab nende hulk, kellel ei ole võimalik saada haridust relvakonfliktide tõttu, vähenenud on hariduse rahastamine.

Haridusel uutes kestliku arengu eesmärkides eraldiseisev eesmärk

Nii jätkataksegi praegu sealt, kuhu aastatuhande arengueesmärkide ja programmi „Haridus kõigile” eesmärkide saavutamisel ollakse jõutud. Uus hariduse eesmärk seab sihiks tagada aastaks 2030 kõigile kvaliteetne haridus ja elukestva õppe võimalus. Eesmärki nähakse universaalsena, see peaks olema oluline nii arenenud kui ka vähemarenenud riikidele. Eesmärgil on seitse alaeesmärki ning kolm rakendumist soodustavat meedet. Neis rõhutatakse kvaliteetsele haridusele ligipääsu parandamise olulisust, samuti hariduse kaudu võrdsete võimaluste loomist ja elukestva õppe tähtsust.

Alaeesmärgid

•    Kindlustada, et kõik õppijad lõpetavad tasuta kvaliteetse põhi- ja keskhariduse ning saavutavad kooliastme lõpuks seatud õpitulemused.
•    Tagada kõigile varajane lastehoid ja alusharidus ning valmisolek kooliks.
•    Tagada kõigile võrdne ligipääs kvaliteetsele kutseharidusele (sh tehnilisele haridusele), samuti kõrgharidusele.
•    Tagada kõigile täiskasvanutele piisavad teadmised ja oskused tööks ja eluks.
•    Kaotada aastaks 2030 sooline ebavõrdsus hariduses ja tagada rasketes tingimustes elavatele ja rahvusvähemustesse kuuluvatele lastele võrdne ligipääs hariduse kõigile tasemetele.
•    Tagada, et kõik noored ja täiskasvanud omandavad kirja- ja arvutamisoskuse.
•    Tagada, et aastaks 2030 omandavad kõik õppijad teadmised ja oskused, mis aitavad kaasa kestlikule arengule. Selleks on olulised jätkusuutlikku arengut toetav haridus, rahuharidus, maailmaharidus, inimõiguste haridus.

Rakendumist soodustavad meetmed

•    Luua õppijasõbralikud ja turvalised õpikeskkonnad, mis arvestavad erivajaduste ja õppija sooliste erisustega.
•    Suurendada stipendiumite arvu, mis võimaldavad vähearenenud riikide õpilastel jätkata õpinguid tehnilistel erialadel kolmandal haridustasemel.
•    Tõsta vähearenenud riikides kvalifitseeritud õpetajate arvu.

Rõhk hariduse kvaliteedil

2000. aastal loetleti Dakaris oluliste kvaliteetset haridust iseloomustavate tunnustena motiveeritud õppijaid, koolitatud õpetajaid, sobilikke õppematerjale ja toetavat koolikeskkonda, samuti selgelt sõnastatud õppekavast lähtuvaid eesmärke ning soolist diskrimineerimist vältivat ja õppijate keeletaustaga arvestavat õpikeskkonda. Uues hariduse eesmärgis on peetud oluliseks kvaliteetse hariduse võtme­elementide loetellu lisada jätkusuutlikku arengut toetav haridus, maailmaharidus, IKT-oskused, aktiivse kodaniku kujundamine, kultuuridevahelise dialoogi ja loomingulisuse toetamine hariduses ja elukestva õppe juurutamine. Nii kujundatakse teadmisi, oskusi, väärtusi ja hoiakuid, mis on vajalikud kestliku arengu eesmärkides välja toodud ülemaailmsete väljakutsetega toimetulekuks. Lisaks rõhutatakse, et kvaliteetne haridus ei peegeldu ainult eksamitulemuste keskmises punktisummas, vaid arvestab ja tegeleb lisaks sotsiaal-majanduslikust taustast, rahvusest jms tingimustest tingitud ebavõrdsuse vähendamisega.

Hariduse eesmärk ja Eesti

Liikmesriikidelt ei oodata uut kestliku arengu eesmärkide strateegiat, vaid teemade sidumist juba eksisteerivate riiklike, regionaalsete ja üleilmsete tegevuskavadega, hariduse eesmärgi puhul nt Euroopa 2020, ET 2020. Lisaks luuakse eesmärkide seireks üleilmset ning temaatilist võrdlust võimaldavad indikaatorid, kuid lõppkokkuvõttes on eesmärkide täitmisel vastutus riigil. Eesti jaoks peegelduvad mitmed teemad (elukestev õpe, kvaliteetne haridus) elukestva õppe strateegias.

Uue, globaalse hariduse eesmärgi saavutamine eeldab kollektiivset pühendumist. Hoolimata sellest, et Euroopas ja Põhja-Ameerikas ollakse kõige lähemal seatud eesmärkidele, on ka siin väljakutseks hariduse kvaliteet ja ligipääs, samuti mitmed uued ühiskondlikud väljakutsed.