Millest kirjutab 21. augusti Õpetajate Leht?

20. aug. 2015 - Kommenteeri artiklit

Noormehed on hakanud õpetajaametit väärtustama

Raivo Juurak annab ülevaate programmi „Noored kooli” avaaktusest, kus 18 uut noort õpetajat kohtub direktoritega, kelle juurde nad sügisest tööle siirduvad. Autor toonitab, et 18 noorest õpetajast on seitse noormehed – seda tänu põhjalikule selgitus- ja värbamistööle.

Mina otsin ja sina otsid. Ja hooletu jääb ilma

Kuigi kooli alguseni on vaid loetud päevad, otsib mitukümmend kooli veel õpetajaid. Õpetajate Lehe ja Koolielu portaali kuulutuste rubriigi andmeil on enim puudu klassi-, matemaatika- ja inglise keele õpetajaid. Jõhvi riigigümnaasiumi direktori Tarmo Valgepea hinnangul on õpetajate tööturu loomine otsustav küsimus üleminekul uuele õpiparadigmale.

Haridusvaldkonna saavutused ja sihid

Raivo Juurak annab ülevaate infotunnist „Haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüs 2015”. Autor osutab, et analüüsis on selgelt esile toodud hariduse ja tootmise seosed. Näiteks on seal rõhutatud, et doktorikraadi taotletakse vähe, sest Eestis on vähe doktorikraadi eeldavaid töökohti. Noored ei astu kutsekooli, sest Eestis on vähe töökohti, mis eeldavad põhjalikku väljaõpet. Täiskasvanud ei osale piisavalt täiendusõppes, sest tööalaselt pole selle järele vajadust.

Tahtest üldse, eriti aga kaitsetahtest …

Psühholoog Voldemar Kolga märgib, et uuematest psühholoogiaõpikutest on kadunud mõiste „tahe” ja sellega seoses ei räägi me enam ka „eneseületamisest”, „kangelaseks olemisest jne. Kolga selgitab, et südametunnistust asendab nüüd mõistus, mis toimib situatiivselt ehk lubab loobumist printsiipidest, isegi väärtushinnangutest. Põhjuseks on uue aja inimese voolavus ja vedelolek.

Kaitsetahe tähendab ühiskonna lõimumise toetamist

Politoloog Raivo Vetik selgitab, et eestlaste kaitsetahet väljendab tänapäeval eelkõige soov ohtu ära hoida. Näiteks seoses Ukraina sündmustega on suurenenud eestlaste soov meie venekeelset elanikkonda kaasata, mitte tõrjuda, sest ühtsem Eesti on turvalisem.

Facebook aitab õppida

Tallinna ülikooli õpetaja Romil Rõbtšenkov toob näiteid, kuidas on koolis ja ülikoolis osa õppimisest Facebooki viidud ja missugused on olnud tulemused.

Hädas lihtsustatud õppekavaga

Ajakirjanik Ülo Tikk märgib, et kutsekoolidel on põhikoolist tulnud õpilaste kohta liiga vähe infot. Näiteks ei teata sageli sedagi, kas õpilane lõpetas põhikooli tavalise või lihtsustatud õppekava järgi õppides. Tagajärg on, et tugiõppe programmide rakendamine kutsekoolis võtab aega.

Ka klassikalisel kunstil peab olema eluruumi

Tartu kunstikooli õpetaja Leili Parhomenko osutab, et kunstikõrgkoolides ei õpetata enam klassikalist maalikunsti, mistõttu selle viljelemine on läinud harrastajate kätte. Autor toonitab, et kunstis peaksid olema esindatud kõik suunad ja stiilid, sh klassikaline. Illustratsiooniks on TTÜ Tartu kolledži kunstistuudio üliõpilaste heal tasemel maalid.

Kas üks õpetaja on parem kui kaks?

Määrus, mille kohaselt saavad lasteaiad rühma kohta tööle võtta ühe õpetaja ja kaks assistenti, tekitab segadust ja muret. Oma seisukohti valgustavad alushariduse spetsialistid.

Aafrika paneb õpetaja loovuse proovile

Tallinna ülikooli klassiõpetaja eriala üliõpilane Katarina Pintson käis suvel Ugandas lastele inglise keelt õpetamas. Ta kirjutab oma loos sellest, mida sealsed õpilased õpetajale kingitusteks toovad, kui palju õpetajad palka saavad ning millesse nad usuvad.

Raamat väikesest Myst

Raamatuküljelt leiab rootslannast ema Anja Wikströmi raamatu „Ükski pere pole saar”, mis võimaldab sissevaate erilise lapse argipäeva ning sellesse, kuidas tunneb end ATH diagnoosiga lapse ema, kes peab päevast päeva pistma rinda altkulmupilkudega oma ettearvamatu lapse käitumise pärast. Samuti saab aimu, kui keeruline võib olla teekond diagnoosini ning kas ja kuidas oleks selles abi õpetajatest.

Kõik sai alguse Otepää nõlvadelt

Tuule ja Tormis Laine on õde ja vend, kes juba neli aastat elavad perega Austrias Tiroolis, kus on ideaalsed tingimused mäesuusatamisega tegelemiseks. Tormis hakkab sügisest õppima Stamsi suusagümnaasiumis, mis on esimene ja vanim selletaoline õppeasutus maailmas. Ta on esimene eestlane ja üks vähestest välismaalastest, kes sellesse mainekasse kooli sisse on saanud. Tuule õpib Innsbruckis Villa Blanka turismikoolis hotellimajandust. Noortega vestles Tiina Vapper.

Varastatud Coca-Cola

Laulja Nele-Liis Vaiksoo meenutab „Elupildi” rubriigis kurbnaljakat lugu aastast 1994, kui ta Lasteekraani laulustuudio koosseisus Soomes Salo linnas lauluvõistlusel käis.

Suveelamus

Suvel on alati pisut rohkem aega, mida pühendada kultuurile. Nii ka tänavu ja Õpetajate Lehe toimetuses. Korjasime kokku muljed, mida tahaksime jagada teiega, ja elamused, mida soovitada ka teistele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!