Mina otsin ja sina otsid. Ja hooletu jääb ilma

21. aug. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Kuigi kooli alguseni on vaid loetud päevad, otsib mitukümmend kooli veel õpetajaid. Õpetajate Lehe ja Koolielu portaali kuulutuste rubriigi andmeil on enim puudu klassi-, matemaatika- ja inglise keele õpetajaid.

Ehk jumala näpp keerab viimaks otsa siiapoole, filosofeerib Kihnu kooli direktor Toomas Pajula. 34 õpilasega kool alustas juba juuni algul matemaatika-, vene keele ja poiste tööõpetuse õpetaja otsinguid, lubades ka elamispinda, kuid direktorile pole tehtud ühtki telefonikõnet. Kaheksa aastat Kihnu kooli juhtinud Pajula arvates on põhjused nii meretaguses asukohas kui ka osalises koormuses. Siiski – kahe aasta eest oli loodusainete õpetajaks valida kogunisti kolme kandidaadi seast ja tööle taheti isegi Tartust!

Kui ka augusti lõpunädalal jumala näpp Kihnu poole ei pöördu, tuleb Pajulal appi paluda keegi oma saarelt. Riigi nõutavat magistrikraadi asendusõpetajail küll pole, aga tunnid saavad antud. Ka ajaloolase haridusega direktor ise on füüsikat õpetanud.
„Tunni võrra olen lastest ees,” kirjeldab Pajula.

Küsimusele, kuidas väikesaarele õpetajaid leida, vastab Pajula, et sõltumata koormusest peaks õpetaja teenima seal Eesti keskmist palka.

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmeil oli 17. augusti seisuga üldhariduskoolides täitmata 55 õpetaja ametikohta. Andmete edastamine on vabatahtlik ja kuna õpetajad ei kipu sealt tööpakkumisi otsima, kasutavad koolijuhid pigem teisi kanaleid: Õpetajate Lehte, Koolielu portaali, maakonnalehti, CV keskust.

Klassiõpetajad hinnas

Õpetajate Lehes on praegu kooliinimestele 156 tööpakkumist. Enim otsitakse klassiõpetajaid (15), matemaatika- (14), inglise (11) ja vene keele õpetajaid (9).
Koolielu portaalis on augustis lisatud 22 kuulutust 26 ametikohale. Pingereas on esireas inglise keele, matemaatika-, füüsikaõpetajad.

Kokku on aktiivseid töökuulutusi alates märtsist 64 (ametikohti on rohkem). Rubriigis „Otsin tööd” on aktiivseid kuulutusi 20, neist neli lisatud augustis. Valdavalt kuulutavad siiski eratundide andjad.

Linnadest kaugel asuvasse Tudu­linna põhikooli Ida-Virumaa serval oodatakse klassiõpetajat, inglise keele, vene keele, ajaloo- ja ühiskonna­õpetuse ning muusikaõpetajat. Kõigile on pakkuda osakoormus.

„Kehvapoolne seis, kaks avaldust on tulnud,” ütleb direktor Marika Valter. „Asume ebasoodsas kohas. Oleme väike kool, liitklassidega. Eelmisel aastal tuli avaldusi rohkem ja saime valida.”

Lootust siiski on – äsja saatis Tartu ülikooli lõpetanu avalduse ajalooõpetaja kohale. Ka tema eelkäija oli noor õpetaja, kes läks magistrantuuri.

„Seni oleme oma jõududega hakkama saanud, jaotanud õpetajate vahel tunde. Tööl on kvalifitseeritud õpetajad, osa neist käib kaugemalt,” ütleb Valter.

Abi välismaalt

Valgamaal Karula vallas asuv Lüllemäe põhikool kuulutab juba kolmandat korda, et otsib klassiõpetajat. Kandidaate on olnud, kuid mitte nõuetele vastavaid.
See-eest õnnestus leida inglise keele õpetaja, lausa Inglismaalt. Varem asendusõpetajana töötanu tuli tagasi, selgitab direktori kohusetäitja Ülvi Kann. Ka eesti keele õpetaja leiti. Aga logopeedi töökuulutuse peale on kahe aasta jooksul olnud vaid kaks helistajat.

„Kogu Eestimaa otsib ju logopeede! Tegimegi Rajaleidja keskusele taotluse ja saame sealt neid kaks,” sõnab Kann, kel tuleb uut õppeaastat alustada direktori kohusetäitjana, sest juhikonkurss nurjus. Viie kandidaadi seast valiti direktor, kes suundus tööle hoopis teise kooli.

Välismaalt saabus sooviavaldus ka Põlvamaal Räpina vallas asuva Ruusa põhikooli konkursile, kus otsiti inglise keele õpetajat. Kool vajab veel eesti keele, ajaloo-, bioloogia-geograafia- ning loodusõpetuse, keemia-füüsika- ja inimeseõpetuse õpetajat. Ajalooõpetaja kohale on viis kandidaati, isegi Tallinnast.

„Keemia-füüsikaõpetaja kohale pole pakkumist veel tulnud, teistele on vähemalt üks sooviavaldus,” ütleb direktor Kurmet Karsna. „Tahaks loota, et õppeaasta alguseks on kõik olemas.”

„Kasvav tendents ongi rahvusvahelistumine,” kinnitab Viimsi kooli direktor Karmen Paul. Inglise keele õpetajaks tahetakse tulla Ungarist, Makedooniast, Sloveeniast, Kaasanist. Huvi tuntakse siiski piirkondadest, kus on meist veel väiksem palk.
Viimsi kool vajab sel õppeaastal ka matemaatika- ja eesti keele õpetajat ning sotsiaalpedagoogi. Tahtjaid on, aga mitte nii palju kui paar aastat tagasi, mil uued koolihooned äratasid tähelepanu ja klassiõpetajaid kandideeris paarkümmend.
„Tore, et tulevad ka ülikooli lõpetanud,” ütleb direktor. Asukoht on ju hea, linnaliinibuss toob kooli ette. Töövestlustel küsivad praegusaja kandidaadid praktilisi asju. Näiteks kas õpetaja võib paljundada nii palju, kui tahab, või on piirangud, aga ka interaktiivsete vahendite olemasolu kohta.

Sekretäride tormijooks

Kallavere keskkooli jäi suve hakul ametisse vanu õpetajaid ühe käe sõrmede jagu. Kummaline olukord on suuresti juhuste kokkusattumus, selgitab raamatukogu juhataja Mare Peterson. Ametist lahkus eelmine direktor, kes oli tulnud tööle oma meeskonnaga. Mitu õpetajat läks ära perekondlikel põhjustel.

Kuid uus meeskond on kujunemas. Et Tallinn pole kaugel, on sealtki tööle tahtjaid. Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks soovib tulla kuus inimest. Loodusainetele ja eesti keelele on kummalegi üks kandidaat, aga kuna tunde on palju, on veel õpetajaid vaja.

Tallinna 21. kool otsis nii eesti keele õpetajat kui ka haridustehnoloogi. Direktor Meelis Kondi sõnul oli eesti keele õpetajaks kandideerijaid kaheksa, kuid haridustehnoloogi ei leia.

„Kooli spetsiifikat tundvaid inimesi on tööturul vähe, avaldusi on saatnud teise taustaga inimesed,” ütleb Kond. Kooli sekretäri kohale oli aga tormijooks – CV keskuse kaudu tuli sada avaldust. „Sekretäriks arvab end sobivat ükskõik mis taustaga inimene,” märgib Kond.

„Harva on olnud vaja augustis õpetajat otsida, tavaliselt käib liikumine ikka juunis,” ütleb Lilleküla gümnaasiumi direktor Jaan Paas. Kuid eesti keele õpetaja läks ootamatult tööle Brüsselisse Euroopa kooli ja nüüd tuleb uus leida. Vaja on ka klassiõpetajat. Paasi sõnul on neid viimastel aastatel vähem liikumas, kuna esimesi klasse on Tallinnas kogu aeg juurde tulnud. Hakkab silma, et koolis töötamise vastu tunnevad huvi ka lasteaiaõpetajad.

„Enam ei ole liikujaid, koolides jaotati koormused ju juba kevadel,” kahetseb ka Tartu Kivilinna kooli õppealajuhataja Pille Saadjärv, kes sai augusti keskpaigas teate, et senine loodusainete õpetaja siirdus oma kodupaika koolidirektoriks. „Loodame siiski parimat. Uurime ka ülikoolist, kas keegi tahaks õppimise kõrvalt tööle tulla.”

Jõhvis ajalootest

Septembrist tööd alustava Jõhvi kakskeelse riigigümnaasiumi direktoril Tarmo Valgepeal on seljataga viis kuulutusvooru. Sisust vormini uuenduslikus koolis õpetatakse näiteks disaini, idamaade ja slaavi keeli, ettevõtlikkust. Seega polnud otsingud kerged. Kolmandiku õpetajaist leidis Valgepea isiklike kontaktide kaudu.
„Ajaloole ja ühiskonnaainetele oli valikut,” kostab Valgepea. Iga kandidaat sai kontrollküsimuse: kuidas ta räägib eesti ja vene lastele Teisest maailmasõjast? Mõni hakkas kokutama. Õrna teema käsitlus polnud selge.

Loodusainetele Valgepea hinnangul konkurssi peaaegu polnud. Füüsikaõpetajat ei tulnudki, aga teda on vaja alles teisel poolaastal ja direktoril on plaan kaasata hoopis ülikoolide lektoreid.

„Õpetajate tööturu loomine on otsustav küsimus uuele õpiparadigmale üleminekul,” rõhutab Valgepea. „Aga meil pole strateegilist otsust, kuidas luua olukord, et õpetajaid oleks üle, mitte puudu. Tööturul õpetajaid ei liigu, on vaid üksikud erandid. Pigem liigub seltskond, kelle puhul ongi parem, et nad koolist ära lähevad.”
Valgepea sõnul peaksid õpetajate ühendused tegutsema survegrupina, et nende eriala inimesi oleks tööturul piisavalt, ka geograafilist ja vanuselist jaotust silmas pidades. Tuleb luua karjääriredel, et inimesed liiguksid süsteemi sisse ja sealt välja. Peaks olema lausa kohustus töötada vahepeal mujal, et mõista õppekava üldpädevusi elu kontekstis. Sest oma mullis olek teeb karuteene.

Poliitikute retoorikat tõsta õpetajate palka 10–20% peab ta aga häbiväärseks. Korraga tuleb tõsta poolteist kuni kaks korda. Ja kui raha pole ega tule, peab seda ka ütlema. Praegu on õpetajad pidevas erutusseisundis, et äkki ikkagi tuleb.

Jõhvi gümnaasiumi õpetajad-õpilased saavad esimest korda kokku 25.–27. augustini toimuvas suvelaagris Peipsi järve ääres, et mitteametlikus keskkonnas saaks hakata tekkima ühise pere tunne.

Õpetaja otsis tööd

Martiina Viil otsis maikuus koolielu.ee vahendusel tööd Tartumaal või lähikonnas klassiõpetajana. Kuidas läks?

Olen töö leidnud ja alustan 21. augustil Valguta lasteaias-algkoolis klassiõpetajana. Tööotsimiskuulutusest paraku abi polnud, võeti ühendust ainult kaks korda. Ühest koolist tuli telefonikõne juba kevadel ning kutsuti kohe vestlusele ja kooliga tutvuma, kuid pärast seda korraldati ametlik konkurss, kus ma valituks ei osutunud.

29. juunil tuli pakkumine Harjumaa koolist, aga see mulle kauguse tõttu ei sobinud. Samas ükskord varem sain tööd just Koolielu portaali üles pandud kuulutuse peale.

Sel aastal otsisin ise aktiivselt tööd ja saatsin dokumente nii Koolielu, Haridusportaali, Töötukassa kui ka Õpetajate Lehe portaalis ilmunud kuulutuste peale. Mõnest koolist ei tulnud üldse vastust või ei osutunud ma valituks. 18. juunist 3. juulini oli mul kolm töövestlust ja mind võeti vastu kõiki kolme kooli. Valisin Valguta lähtuvalt töökoha lähedusest, töökeskkonna ja kolleegide meeldivusest ning ka sellest, et sain tööle põhikoha ja täiskoormusega. Ülejäänud kahele koolile ütlesin ära.

Koolijuhid võiksid enne tööpakkumiskuulutuse ülespanekut võtta ühendust inimestega, kellel on tööotsimiskuulutused üleval, siis on suur tõenäosus leida kedagi, kes on tõesti huvitatud. Tööotsijatel soovitan ise aktiivne olla ja vastata tööpakkumiskuulutustele.

Lähtetoetusega kooli

2008. aastast on õpe­taja­koolituse lõpetajail, kes asuvad 18 kuu jooksul vähemalt 0,5 ametikohaga tööle väljaspool Tallinna ja Tartut, võimalik taotleda õpetaja lähtetoetust.

HTM-i õpetajaosakonna peaeksperdi Triin Noorkõivu sõnul on seitsme aasta jooksul toetust taotletud 483 korda. Viimase kolme aasta jooksul on toetuse taotlejate arv olnud üsna stabiilne, 2012. ja 2013. aastal oli neid 81 ning 2014. aastal 79.

Ligikaudu kolmandik toetuse saanutest on olnud Harjumaalt, kümnendik Ida-Virumaalt, üle 7% Tartumaalt ja pea sama palju Pärnumaalt. Taotlejaid on kõige vähem saartelt: 1,5% Saaremaalt ja 0,4% Hiiumaalt.

Toetust saavad kõik taotlejad, kes vastavad õpetaja lähtetoetuse saamise tingimustele (vt www.hm.ee).

2015. aastal on õpetaja lähtetoetus 12 783 eurot, see makstakse välja kolme aasta jooksul.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mina otsin ja sina otsid. Ja hooletu jääb ilma”

  1. arvamus ütleb:

    Andke õpetajatele korralikud ametikorterid ja see lahendaks paljuski kaadriprobleemid. Hea õpetaja on seda väärt,et ta ei vaevleks korteriprobleemiga.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!