Ministeerium muretseb õpetajate maine ja koolivõrgu korrastamise pärast
Haridus- ja teadusministeerium tutvustas kolmapäeval kogu vastutusvaldkonda hõlmavat aastaanalüüsi, mis hindab strateegiliste eesmärkide saavutamist, koondab eelmise aasta näitajad ja vaatab tagasi möödunud aastakümnele, tuues välja nii rõõmustavad arengud kui ka murekohad.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi tõi analüüsi taustal üldhariduses esile koolivõrgu korrastamisele vajaduse ning õpetajaameti atraktiivsuse küsimuse. „Koolivõrgu probleemid peegelduvad muu hulgas õpetajate koormuses. Peaaegu pool õpetajatest töötab osakoormusel ega saa täispalka. Korrastamata võrk ning taristu tähendab ressurssi, mis võiks kuluda hoopis õpetajate palkadeks,” sõnas minister.
Lisaks osutas Ligi vajadusele pöörata tähelepanu Eesti teaduspotentsiaali rakendamisele majanduses. „Eesti teadlaste kõrgetasemeliste publikatsioonide arv elaniku kohta on tunduvalt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Meie teadlased teevad head tööd, kuid see ei leia piisavalt rakendust ettevõtete arendustegevuses,” sõnas minister.
Heade tulemuste osas mainitakse analüüsis põhikooliõpilaste PISA testi tulemusi, kõrgharidusega 30−34-aastaste osakaalu kasvu, LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaalu tõusu kõrghariduses, kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordi suurenemist, teadlaste publitseerimisaktiivsuse tõusu, töötuse vähenemist 15−24-aastaste seas ning noorte osaluse kasvu noorsootöös.
Stabiilsete valdkondadena leiavad analüüsis märkimist eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25–64-aastased) ja madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aastaste osakaalu langus, õpetajate palk (mis on vahepeal küll kasvanud, kuid siiski mitte õpetajaid rahuldavalt), 4−7-aastaste laste osakaal alushariduses, rahvusvaheline teaduskoostöö, arhivaalide kättesaadavuse tõus ja keelevaldkonnas seatud sihid.
Rohkem tähelepanu vajavad valdkonnad, kus edenemine pole ootuspärane, on analüüsi tulemusel õpetajaameti atraktiivsus ja õpetajakoolitusega seotud näitajad (vanus, sugu, õpetajakoolitusse astumine), sest peale ei kasva uut õpetajate põlvkonda või ei jõua koolitatud noored koolidesse õpetajaiks.
„Õpilaste arvu langusega (ennekõike maapiirkondades) tekkiv õpetajate ülejääk tõenäoliselt ei aita seda olukorda lahendada, ehkki koolidel peaks tekkima valikuvõimalus. Õpetajate ametikohtade arv üldhariduses on viimasel aastal vähenenud, ehkki õpetajate endi arv on kasvanud. See tähendab, et rohkem õpetajaid töötab osakoormusega. Aasta 2020 sihiks seatud alla 30-aastaste õpetajate osakaal (12,5%) ja meesõpetajate osakaal (25%) on aastaid püsinud vastavalt 10% ja 14% tasemel. Õpetajate lähtetoetus võib olla leevendanud õpetajate puudust maapiirkondades, kuid pole tervikuna noorte õpetajate osakaalu kasvatanud. Vastuvõtt õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda on vaid 57% viie aasta tagusest. Ka teistes valdkondades on vastuvõtt vähenenud, kuid vähenemine on olnud kaks korda väiksem. Vähenenud on ka õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste õppesuuna lõpetajate arv. Lõpetanutest asub õpetajana tööle ca 60%. Pädevad ja motiveeritud õpetajad on Elukestva õppe strateegia 2020 üks viiest suurest eesmärgist ning loodetavasti toovad kavandatud meetmed ses vallas soovitud läbimurde,” seisab analüüsi kokkuvõttes.
Muret teeb ka põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja üldkeskhariduse vahel, mis pole viimasel kümnel aastal oluliselt muutunud.
„Aasta 2020 eesmärgiks on jaotus 35/65, kuid viimasel viiel aastal on kutsehariduse valinud 26−28% ja üldkeskhariduse 72−74% põhikoolilõpetajatest. Kutsekeskharidusse astujate osaluse suurendamine on olnud eesmärk 10−15 aastat, kuid kunagi pole üle 30% põhikoolilõpetajatest kutseõpet valinud. Aastal 2014 eelistas kutseharidust 27,2%. Edasiõppimisvalikute erinevused on ligi viie-kuuekordsed: suuremates linnades õppivatest eesti õppekeelega kooli lõpetanud tüdrukutest valib kutsehariduse ca 10%, Ida-Virumaa venekeelsetest noormeestest 60%. Senised kogemused näitavad, et 35/65 eesmärki on väga keeruline saavutada, eriti arvestades, et koolilõpetajate hulk kasvab ennekõike Tallinnas ja Tartus, kus traditsiooniliselt on vähem siirdutud kutseõppesse. Vaadates kutseõppe lõpetanute hõivet ja palka, kerkib aina sagedamini küsimus, kas seatud siht on Eesti majandusmudelis õigustatud,” seisab analüüsi kokkuvõttes.
Lisaks mainitakse probleemkohtadena doktorantuuri lõpetajate, elukestvas õppes osalevate täiskasvanute (25–64-aastased), Eesti üliõpilaste lühiajalise õpirände, eesti keelt tasemel B1 valdavate vene õppekeelega põhikooli lõpetajate, teaduste akadeemia investeeringute ning haridusvaldkonna kulude vähesust.
Ministeerium nendib, et kõiki näitajaid ei saa seirata mõõdikute puudumise tõttu, ennekõike puudutab see õpikäsituse muutumist, digipööret elukestvas õppes, rahulolu õppe- ja õppimisvõimalustega ning karjäärinõustamise seisu. Uurida plaanitakse muu hulgas poiste väljalangevust 7.–9. klassis, noormeeste kehvemaid riigieksamite tulemusi eesti ja inglise keeles ning kõrgkooliõpingute katkestamist. Samuti koolivõrgu korrastamise laiemaid mõjusid ning üleminekut eestikeelsele aineõppele kutsehariduses.
Analüüsi avaldatakse igal aastal ning see hõlmab haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitikat. Aastaanalüüsi eesmärk on toetada riigi hariduspoliitilisi valikuid. Haridus- ja teadusministeeriumi plaanid on strateegiates ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused programmides.
Vaja on klassijuhatamise osatahtsust suurendada
Ônnetused liikluses,….
Noore inimese kujunemine kui vanemad Soomes
Siirast suhttumistka TV nooortesaated tagasi…
Lugupidamisega