Seitse riigikooli said uue ja uhke kuue

28. aug. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Uuel õppeaastal alustab uutes või äsja renoveeritud hoonetes õppetööd seitse riigikooli, neist neli on riigigümnaasiumid ja kolm erivajadustega laste õppeasutused.

Võru gümnaasium

Direktor Karmo Kurvits: „Tunneme uhkust, et uhke maja, Võru vanim hoone sai uue kuue. Kooli IT-vahenditega varustatus on viimase peal. Meeldib see, kuidas uus ja vana maja harmoneeruvad ning kokku saavad konservatiivne ja uuendusmeelne pool.”

Riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeriti täielikult Võru vanim muinsuskaitseline hoone. Kõrval asunud 1960-ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehitise asemele ehitati nüüdisaegne õpilasesõbralik õppehoone. Hooned seoti tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.

Õppehoone on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan ning see on 3200 ruutmeetrit suur, üle poole hoonest moodustab juurdeehitis. Ehitustöid tegi Nordecon AS.

Kogumaksumus on 4,2 miljonit eurot (+km).

Arhitektid Ilmar Heinsoo, Lever Lõhmus, Ilona Stern, sisearhitekt Kaja Irval.
Riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng” meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine”.

Õpilaste arvuks on planeeritud 360.

Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool

Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool

Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool

Direktor Erle Põiklik: „Hea sisu, mis pikka aega olnud, saab ka ruumilise väljundi ning sisemine ja välimine külg saavad ühte nägu. Paranevad tingimused anda õpet koos tugiteenustega. Varem polnud meil teraapiaruumi ega tugispetsialistidel oma ruume. Nüüd on see kõik olemas.”

Ehitustööde käigus rajati koolikompleks, mis on projekteeritud vastavalt tundeelu- ja käitumishäiretega laste vajadustele. Ligi 5100 ruutmeetri suurune kompleks koosneb täielikult rekonstrueeritud peahoonest ja uuest spordisaalist.

Tööd tegi Riito Ehituse AS, projekti koostas AS Amhold, kogu ettevõtmist juhtis ja koordineeris RKAS. Ehitust rahastas Euroopa regionaalarengu fond.

Kogumaksumus on ligi 5 miljonit eurot (+km).

Arhitekt Jane Teresk.

Praegu on koolis õpilasi 64, renoveeritavas koolimajas on ruumi 140 õpilasele.

Jõhvi gümnaasium

Jõhvi gümnaasiumi aatrium

Jõhvi gümnaasiumi aatrium

Direktor Tarmo Valgepea: „Meie uue koolimaja arhitektuur on imeline. Arhitekt Maarja Nummert on üle seitsmekümnene proua, aga teinud sellise uuendusliku lahenduse. See on tõeline pärl.”

Jõhvi gümnaasiumi õppehoone rajamiseks sõlmis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) 2014. aasta juunis konsortsiumiga AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust lepingu. Ehitamisel pöörati erilist tähelepanu õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Eesmärk oli ehitada koolihoone, mis oleks õppetööks igati sobiv, võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad.

Valdavas osas kahekorruseline koolihoone on ligi 4000 ruutmeetrit suur, selle projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan. Kõrvalasuva koolihoonega jäävad ühiskasutusse spordisaal ja köök ning raamatukogu fondihoidla. Mõlemad hooned on ühendatud galeriiga.

Õpilaste arvuks on planeeritud 540.

Projekti kogumaksumus on ligi 4,8 miljonit eurot (+ km).

Arhitekt Maarja Nummert.

Gümnaasiumi rajamist rahastatakse „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng” meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine”.

Pärnu Koidula gümnaasium

Pärnu Koidula gümnaasium

Pärnu Koidula gümnaasium

Direktor Indrek Kaldo: „Oleme väga rahul IT-tehnika ja laborisisustusega. Olemas on ultra lähikuvaprojektorid, mida saab ühendada kas tahvelarvuti või õpetaja/õpilase nutiseadmega. Keemia laboriseadmetest on olemas näiteks pH-meeter reaktsiooni keskkonna määramiseks, digitaalne bürett tiitrimise läbiviimiseks analüütilises keemias, spektromeeter. Füüsikalaboris on mehaanika, soojusõpetuse, optika ja elektriõpetuse komplektid, Pascali aparaat, kõik laboritööde komplektid. Bioloogialaboris riist- ja tarkvara inimese füsioloogia eksperimentide jaoks, samuti spordifüsioloogia komplektid. Ehitustööde käigus muresid polnud, ehitajaga meil vedas.”

1979. aastal valminud õppehoone rekonstrueeriti täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks. Erilist tähelepanu pöörati kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Hoone arhitektuurne osa säilis üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitati lift ja lifti fuajeed ning tehnilised ruumid katustele. Peasissepääs jäi olemasolevasse kohta, liikumisraskustega õpilastele loodi ratastooliga sisenemiseks pääs sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudeti planeeringuga seest avaramaks, tekitati juurde hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7800 ruutmeetrit, rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Ehitustööd tegi OÜ Nordlin Ehitus.

Arhitekt Andres Kask.

Kogumaksumus on ligi 5,3 miljonit eurot (+km).

Gümnaasiumi rajamist rahastati „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng” meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine”.

Õpilaste arvuks on planeeritud 756.

Tartu Tamme gümnaasium

Tartu Tamme gümnaasium

Tartu Tamme gümnaasium

Direktor Ain Tõnisson: „Meeldivad avarad ruumid, kus inimesed saavad rahulikult olla. Väga hea sisekujundus teeb maja hubaseks ja heaks töökohaks. Muidugi on meil hästi sisustatud laborid, aga hubane keskkond on kõige tähtsam.

Suurim mure on ehituse hilinemine. Ehitajafirma peaks tõsiselt endale otsa vaatama. Esialgne lootus oli, et saame augustis sisse ja veel suve algul lubati seda. Aga nüüd läheb meil kooliaasta ettevalmistamisega väga kiireks. See tekitab ärevust. Kuid 1. septembril algab kool. Toimub rongkäik vanast majast uude ja aktus.”

RKAS ja ehitusfirma Riverside OÜ allkirjastasid 2014. aasta juunis lepingu Tartus Nooruse tänav 9 asuva õppehoone rekonstrueerimiseks. Õppehoonet hakkavad kasutama Tartu Tamme gümnaasium ja Tartu täiskasvanute gümnaasium.
Ühise õppehoone suurus on enam kui 8000 ruutmeetrit, selle on projekteerinud AS Amhold.

Tamme gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540 ja täiskasvanute gümnaasiumil 500.

Kogumaksumus on 7,2 miljonit eurot (+km).

Arhitekt Andres Kask, sisearhitektid Maile Grünberg, Eliina Grünberg.

Õppehoone rajamist rahastati „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng” meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine”.

Ahtme kool

Ahtme kool

Ahtme kool

Direktor Jelena Ditjatkina: „Meil on nüüd praktiliselt uus kool. Varem asusime õppehoones, mis oli endine ühiselamu. Nüüd ehitati kooli jaoks erikabinetid, hooldusosakond, saime uued võimalused. Ehitaja tegi kõik väga hästi, suur aitäh! Saime hooned kätte varem, kui ootasime, juba juuli lõpus, seega oli võimalik rahulikult õppeaastaks valmistuda.”

Ehitustööde käigus rekonstrueeriti täielikult Ahtme kooli õppehoone ja õpilaskodu ning tehti juurdeehitis. Õpilaskodus ehitati välja köögi-, mängu-, olme- ja muud ruumid. Siseõue rajati mänguplats ja välitundide läbiviimise alad. Kooli tegevus koondati ühte hoonesse. Seni töötas kool mitmes hoones, mida lahutab linnatänav. Üks oluline uuendus on kindlasti lift, mis seni puudus, kuigi õpilaste seas on liikumispuudega lapsi.

Loodi nüüdisaegsed õppe- ja töötingimused, mis vastavad laste vajadustele ja tulenevad nende hariduslikust eripärast. Koolipere sai enda käsutusse värvi-, muusika- ja füsioteraapiakabinetid, tööõpetuse ruumid koos õppeköögiga. Raske ja sügava puudega lastele on loodud võimalused mitme teenuse saamiseks kooli juurest lahkumata.

Ehitustööd tegi Ferdmaster OÜ, projekti koostas Resand AS, kogu ettevõtmist juhtis ja koordineeris RKAS. Ehitust rahastas Euroopa regionaalarengu fond.

Kogumaksumus on ligi 3,1 miljonit eurot (+km).

Arhitekt Pille Pärn.

Koolis õpib 82 õpilast. Koolis viiakse läbi lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpet nii eesti kui ka vene keeles. Rekonstrueerimisel on arvestatud 120 õpilaskohaga, ligi pooltel on võimalik elada õpilaskodus.

Maarjamaa hariduskolleegium

Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus

Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus

Direktor Maire Reest: „Tapal asuvas Valgejõe õppekeskuses on nüüd suurepärased sportimisvõimalused. Väga hea on valvesüsteem, mille abil saab ülevaate kolmest korrusest. Parim uudis on see, et igal lapsel on nüüd oma tuba duši ja WC-ga. Tuppa pääseb uksekaardiga. See on tunne, mida varem pole ühelgi lapsel olnud. Kõigis rühmades on oma sööginurk, kus noored saavad harjutada söögitegemist.
Kaagveres Emajõe õppekeskuses ehitustööd veel käivad, kolimine on kavandatud novembrisse.”

Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus

Ehitustööde käigus rajati Lääne-Virumaale Tapa linna kasvatusraskustega õpilastele nüüdisaegne ning õpilasesõbralik koolikompleks, millest kolmandik on juurdeehitis ja ülejäänu olemasolev õppehoone, mis rekonstrueeriti täielikult tänapäeva nõuetele ja kooli eripärale vastavaks. Muuhulgas sai kool seni puudunud spordisaali.

Laienenud ning põhjalikult uuenenud koolihoone anti üle 2015. aasta kevadel.
Valdavalt kolmekorruseline koolihoone on 3725 ruutmeetrit suur, projekteeris AS Meistri Projekt ja arhitektuuribüroo FP OÜ. Arhitektid Valeri Falkenberg ja Kristjan Naaris.

Rekonstrueerimis- ja ehitustöid teostas AS Semuehitus. Kogumaksumus on 3,6 miljonit eurot (+km). Kompleksi rajamist rahastas Euroopa regionaalarengu fond ja HTM.

Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus

Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus

Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus

RKAS ja YIT Ehitus AS allkirjastasid 2014. aasta septembris lepingu, mille kohaselt rajatakse Kaagvere külla kaheksast hoonest koosnev ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbralik kooli­keskkond, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu.

Kool alustab uutes ruumides õppetööd 2015. aasta sügisel.

Kogumaksumus on ligi 6,7 miljonit eurot (+km). Arhitekt Ilona Stern, sisearhitekt Kaja Irval. Õppekompleksi suurus on 3900 ruutmeetrit, projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Lisaks õppetööks vajalikele ruumidele on koolihoones ruumid võrgustikutööks, intensiivse järelevalvega õpilastele rühmakodu, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalli- ja multifunktsionaalne korvpalliväljak.
Õppekompleksis hakatakse õpetama psüühika- ja käitumis­häiretega õpilasi, maksimaalne õpilaste arv 76.

    Uued ja renoveeritud munitsipaalkoolid ja -lasteaiad

    Tallinn
•    Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi ­renoveerimine
•    Ristiku põhikooli juurde ­moodulmaja ehitamine

    Harjumaa
•    Vääna mõisakooli ­renoveerimine

    Ida-Virumaa
•    Sinimäe põhikooli taastamine

    Järvamaa
•    Koeru keskkooli Aruküla mõisas asuva õppehoone renoveerimine mõisakoolide programmi raames

    Pärnumaa
•    Koonga põhikooli renoveerimine

    Saaremaa
•    Orissaare gümnaasiumi renoveerimine

    Võrumaa
•    Lasva lasteaia uus hoone

Allikas: maavalitsused


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!