Tui Hirv: Islandil on lasteaiaõu väljaspool tööpäeva kõigile avatud

28. aug. 2015 Mari Klein Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Islandist on eestlased kirjutanud hulga raamatuid. Nii mõndagi neist on käsitletud ka siin. Aga kui senised teosed on olnud rohkem ilukirjanduslikud või üldvaatelised, siis islandlasega pere loonud ja Reykjavikki kolinud eesti lauljanna Tui Hirv kirjutab Islandist sügavalt ja sisukalt, sukeldudes ka sealse kultuuri ja kasvatuse valdkonda.

Nii pühendab Hirv terve peatüki „Tõuaretus lasteasutustes” (lk 56–68) sealsele lasteaiaelule, mis talle pisipoja kasvatamise tõttu omast käest tuttav on. Ja kuigi selle pealkiri võib tunduda pisut eksitavalt kriitikamaiguline, siis tegelikult kirjutab ta sellest, kuidas Islandi lasteaias on üks kasvataja kuue lapse kohta, kuidas lasteaiaõued on õhtuti ja suvel avatud ka teistele, kuidas kasvatajate hulgas on alati mõni meesterahvas, kuidas tema mõneaastane laps on lasteaiaga koos käinud sümfooniaorkestri kontserdil, draamateatris, spordikoolis ja raamatukogus ning uudistanud lasteaias sinna lastele tutvustamiseks kutsutud hobuseid, tuletõrjujaid ja nukubussi.

„Midagi nii kaootilist kui lasteaiaõu on võimalik kontrolli all hoida siis, kui 24-pealise jõmpsikakambaga tegeleb mitu pedagoogi. Üks Eiríku [Tui Hirve poeg – MK] rühma kahest meeskasvatajast rääkis, et kui nad neljakesi saavad üsna hästi oma tööd teha, siis kolmekesi on juba kaunis raske ja kahekesi saab tegeleda ainult katastroofide ennetamisega. Kahekesi või üksi – see on Eestis kasvataja argipäev. Heal juhul jõuab lapsed talitatud, aga kasvatatud? Õpetatud? Sõltub, millise tähenduse me neile sõnadele anname. Island käitub nii, nagu neil oleks iga laps arvel. Eestis tundub ikka, nagu oleks mõni ülearu,” kirjutab Tui Hirv (lk 62).

Ta tõdeb sealjuures, et kasvatajad ei ole erialase haridusega. „Sel ajal oli Klettavíki rühma juhataja ajalooõpetaja ettevalmistusega härrasmees Stefano, klassikaline itaallane mustade lokkide ja kongus ninaga. Ülejäänud kolm kasvatajat olid rahvatervishoiu haridusega Drífa, kogenud lasteaiakasvataja Angie Indiast ning kohalik noormees Ari, kes oli umbes kakskümmend ja veel mõtles, mis ta eluga peale tahab hakata” (lk 57). Ja lisab, et imetleb neid kasvatajaid – kui kannatlikud nad on ja kui sirge seljaga oma tööd teevad ning situatsioone lugeda oskavad.

Hirve raamatust koorub välja, et Islandil ongi väga levinud erialaülene tegutsemine ja keegi ei pane pahaks, kui bändimees teenib lisaraha pikapäevarühma õpetajana või rokkmuusik otsustab hakata organistiks. Nii seisab raamatu autor, Eesti süvamuusikaharidusega lauljanna isegi aeg-ajalt kohvikuleti taga ja valmistab espressot või cappuccino’t.

Tõsi, sageli on sellise risti-rästi tegutsemise põhjus siiski Eestiga samalaadne – ainult kultuuri tegemine ei elata alati peret ära. „Ma nõustun Ibbaga [autori abikaasa onunaine – MK] täielikult. Tarku mõtteid saab mõelda, kui toit on laual ja suuri muresid ei ole. Selleks ma ju Islandile kolisingi. Ja Flateyl on see äratundmine erakordselt jõuline,” kirjutab Hirv (lk 214). Nentides aga isegi, et vahe on selles, et selline millegi muu tegemine ei näi seal olevat kaugeltki kohustus, vaid pigem vabadus teha ilma ühiskonna halvakspanuta seda, mida parajasti tahad, ilma et öeldaks: „Vabandust, aga sa oled meie jaoks ülekvalifitseeritud.”

Mõistagi koorub Islandi ühiskonna ja traditsioonide kirjeldamise vahelt välja ka Tui Hirve enda pere tekkimise ja arenemise lugu. Ja ma pean ütlema, et kui minu varem loetud Islandi-raamatutes on sellest salapärasest saarest maalitud pilt küll põnev, aga kuidagi kas pisut rusuv ja ohtlikki, või on sinna emigreerunud tulistanud kodumaa poole liiga palju mürginooli, siis Tui Hirv maalib enda Islandist üsna lindgrenliku pildi, säärase rahuliku, sooja ja unistava, maalähedase ja mere järele lõhnava, mida tahaks hirmsasti oma käega katsuda ja enese ümber tunda, olgu või turistinagi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!